AT hagi RK vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AT apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
83 766, 29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Heli Insler Kostja: RK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve
Kohtuistungi toimumise aeg
18. november 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06. juuni 2014 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AT esitas 01.06.2010 Pärnu Maakohtule hagi RK vastu kahju 932 185,70 krooni (59 557,52 euro) hüvitamiseks. 02.03.2011 hagi täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 59 557,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24 208,77 euro ja edasiulatuva viivise alates 03.03.2011 8% põhinõudest aastas kuni selle täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, LK ja KK 20.07.2006 müügilepingu ja asjaõiguslepingu Pärnu linnas XXXXX XX XX asuva kinnistu omandamiseks. Kostja, kes on LK poeg ja KK vend, vahendas hagejale maaklerina kinnistu müüki – näitas kinnistut, pidas hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi ja organiseeris dokumentide vormistamise notaribüroos.
3.Hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et elamu ei vasta lepingutingimustele – laes on läbijooksud, katuseplekk on valesti paigaldatud ja katus laseb korstna juurest läbi, elamus toimunud põlengu tõttu on toa lagi ja seinakonstruktsioon söestunud, asendada tuleb I ja II korrusel olevad plekkahjud. Maja on ehitatud ilma ehitusprojektita ümber ja selle ruutmeetrite arv ei vasta projektile. Elamu kandevkonstruktsioonid olid valdavas osas põlenud ja mädanenud jne.
4.Hageja on kostjat korduvalt teavitanud müüdud asja lepingutingimustele ja kostja poolt väljareklaamitud omadustele mittevastavusest nii telefoni kui ka e-kirja teel. Elamut ei ole võimalik sihipäraselt kasutada ja kostja on tekitanud hagejale kahju. Kostja pidi olema teadlik elamu tegelikust olukorrast. Juhul, kui kostja oleks avaldanud hagejale teabe elamu tegeliku seisukorra kohta, ei oleks hageja tehingut teinud ja talle ei oleks kahju tekkinud. Hagejale müüdud kinnistu müügist saadud kasu on omandas kostja. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kinnistu müüki vahendanud. Müügikuulutuse avaldamine kinnisvaraportaalis tähendab informatsiooni edastamist. Kostja ei ole sõlminud müüjatega lepingut kinnisvara müügi korraldamiseks. Müügikuulutus ei sisalda ühtegi eriteadmist vajavat infolõiku. Kostja ei ole tasu saanud ja tegutses üksnes oma ema huvides. Kostja oli vaidlusaluse elamu ehitamise ajal lapseealine ega saanud teada elamu põlengust ja hoone taastamisest, samuti ka maja katuse väidetavast veepidamatusest. Kostja võis müüjate palvel toimetada notaribüroosse tehingu vormistamiseks vajalikke dokumente, kuid see ei muuda teda dokumentide vormistamise organiseerijaks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui leiab tõendamist hagejale tekitatud kahju, siis saab selle hüvitada teine lepingupool, millise hagi on hageja ka kohtule esitanud.
8.Esmalt vastutab müüja, hoolimata asjaolust, et kostja kui vahendaja ja müüja on omavahel sugulased ja võib oletada, et kostja oli teadlik asja puudustest. Lepingus kinnitab müüja otseselt, et ta asja olukorra kohta midagi ei varja. Kohus nõustus hageja 24.03.2014 seisukohtadega, kuid hagi rahuldamiseks sellest ei piisa. Tõendamist ei leidnud, et kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes ja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050). Ei ole välistatud, et hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1), hagejale tekkinud kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129-132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitseeesmärgist (VÕS § 127 lg 2). Seega on välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja kui ostu vahendaja ei vastuta eseme varjatud puuduste eest. Nimetud alusel on vastutus reguleeritud vastavas ostu-müügi lepingus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtuotsus on koostatud TsMS § 423 lg 2 p-le 1 tuginedes, kuigi sellele alusele tuginedes oleks kohus pidanud tegema määruse hagi läbi vaatamata jätmise kohta.
11.Kohus jättis hageja nõuete esitamisel ja käsitlemisel kõrvale hagiavalduse koos lisatud tõenditega, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 7 sätestatut. Kohus ei märkinud kirjeldavas osas, milliseid väiteid ja tõendeid on hageja oma nõude põhistamiseks esitanud. Samuti on märkimata, et kostja ei ole esitanud hageja väidete ja tõendite ümberlükkamise, sh süü puudumise, kohta ainsatki tõendit. Kohus ei hinnanud hageja poolt esitatud kirjalikke tõendeid, mis tõi endaga kaasa ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Otsus ei vasta ka TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Otsusest ei nähtu, et kohus oleks üldse tõendeid hinnanud. Kohus ei põhjendanud, miks ta hageja tõenditega ei arvesta. Kohus ei analüüsinud kostja pahausksust ega hagejale tekkinud kahju, selle tekitamise ning teo ja tagajärje vahelist põhjuslikku seost ega ka kostja süüd kinnitavaid tõendeid. Kohtuotsus on ebaselge, sisuliselt motiveerimata ja seega ebaseaduslik. Maakohtu otsus on vastuoluline ja selle õiguslik põhjendus on arusaamatu. Eeltoodud saab lugeda kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude oluliseks rikkumiseks.
12.Kostja ei ole esitanud hagile sisulisi vastuväiteid ja tõendeid. Juhul, kui kogumis ei ole tõendatud kostja tegude õigusvastasus ja süü rikkumisel, pidanuks kohus põhjendama, millisel seaduslikul alusel tuleb kostja tegevus lugeda õiguspäraseks.
13.Kohus ei ole oma järeldusteni jõudmist millegagi motiveerinud. Kohtuotsuses puudub viide seaduslikule alusele, mis välistaks tsiviilasjas nr 2-06-36362 märgitud müüjate vastu hagi esitamise tõttu kostjal VÕS § 1045 lg-st 3 tuleneva õigusvastase teo tegemise ja hagejale sellest teost tekkinud varalise kahju vahel põhjusliku seose tekkimise. Kostja õigusvastane tegu seisnes selles, et ta koostas LK soovil elamu müügiks müügikuulutuse teadvalt ebaõigete andmetega. Reklaamides maja müüki kinnisvarabüroo vahendusel müüdava varana ja organiseerides selle maaklerina näitamise, tekitas kostja hagejas topeltusalduse müüdava vara seisukorra tegelikkusele vastavuse osas (VÕS § 1048). Kostja seotus müügitehinguga lepinguvälise kahju tekitajana on tõendatud hagile lisatud kirjalike tõenditega.
14.Kostja oli seotud hagejale tekitatud kahjuliku tagajärjega ka vara käsutust puudutavalt. Kostja ei ole tegutsenud heas usus ja on rikkunud VÕS § 14 lg-d 1 ja 2. Hagejale tekkinud kahju kostja süülise käitumise tõttu (VÕS § 127 jj). Süü küsimus on hagiavalduses ja selle lisades esitatud kirjalikes seisukohtades selgesõnaliselt ära
põhjendatud ning seotud tõenditega. Kostja on õigussuhtes tegutsenud otsese tahtlusega. Kostja on süüvõimeline.
15.Hageja on tõendanud, et kostja pidas lepingueelseid läbirääkimisi maja müüjate nimel, s.o tegutses VÕS §-s 1048 märgitud asjatundjana. Juhul, kui kostja ei peaks mingil põhjusel vastutama kogu kahju eest, siis on ta vastutav usalduskahju tekitamise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
18.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et vaidlustatud kohtuotsus ei vasta TsMS-s sätestatud nõuetele.
19.Kohtuotsuse kirjeldavas osas ei ole märgitud ühtegi hageja nõude kohta esitatud väidet ega tõendit, nagu seda näeb ette TsMS § 442 lg 7. Hageja nõude aluseks olevate asjaoludena on kohus loetlenud üksnes VÕS paragrahve ja tsiteerinud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-62-13 p-te 16-18 ja 21. Õigusnormid ja kohtulahendid ei ole hagi aluseks olevad asjaolud.
20.Maakohus jättis hagi ebaõigesti rahuldamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, leides, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, sest kui leiab tõendamist hagejale tekitatud kahju, saab see korvatud teise lepingupoole poolt, kelle vastu on hageja ka hagi esitanud. TsMS § 423 lg 2 p 1 on üheks hagi läbivaatamata jätmise aluseks ja sellel alusel ei saa kohus jätta hagi rahuldamata, nagu maakohus antud juhul tegi.
21.Ringkonnakohus märgib, et maakohus keeldus 08.04.2009 kohtumäärusega sama hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p-de 1 ja 5 ning lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus tühistas 26.06.2009 määrusega maakohtu määruse ja saatis hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks esimese astme kohtule. Muu hulgas märkis ringkonnakohus eelnimetatud määruses, et maakohtu järeldus, nagu oleks hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse tagatud tsiviilasja nr 2-06-36362 menetlusega (hagi müüjate vastu), on meelevaldne ja asjaga seostamatu. Hageja on õigustatud otsustama selle üle, milline hagi ja kelle vastu esitada ning kohtul ei ole alust keelduda hagi menetlusse võtmast motiivil, et hageja on kellegi teise vastu juba nõude esitanud.
22.Seega on ringkonnakohus juba juhtinud maakohtu tähelepanu sellele, et teiste isikute võimalik vastutus ei takista käesoleva hagi menetlemist. Sellele vaatamata leidis maakohus ka vaidlustatud kohtuotsuses, et hagejale tekitatud kahju hüvitab selle tõendatuse korral teine lepingupool (kinnistu müüjad). Kostja vastu esitatud nõude jättis kohus sisuliselt lahendamata.
23.Kohtuotsuse põhjendavas osas märkis kohus üldsõnaliselt, et nõustub hageja seisukohtadega ning välistatud ei ole hagejale varalise kahju tekkimine ja selle hüvitamise kohustuse olemasolu. Samas leidis kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest tõendamist ei leidnud kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine ja süü. Kohus märkis, et kaalus sügavalt mitmeid asja lahendamise võimalusi ja analüüsis igakülgselt kahju tekitamise kõiki asjaolusid, kuid otsuses ei ole kirja pandud, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus oma järeldused tegi.
24.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused ning tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vaidlustatud kohtuotsus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Kohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav ja kohtuotsuse õigsus ringkonnakohtu poolt kontrollitav. Kohtuotsus käesolevas asjas sisuliselt puudub.
25.Kuna maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja asja sisuliselt lahendanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja maakohtul tuleb asi uuesti läbi vaadata.
26.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada iga hageja poolt kahju koosseisus näidatud summa osas kostja käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kuna hageja peab eeltoodud asjaolusid tõendama, tuleb otsuse tegemisel hinnata tõendeid, mis hageja on nende asjaolude kohta esitanud (TsMS § 438 lg 1). Kohtul on kohustus käsitleda kostja võimalikku vastutust erinevatel õiguslikel alustel, kui hageja mõnda neist ei välista. Hinnata tuleb ka kõiki kostja vastuväiteid nõudele. Muu hulgas tuleb anda hinnang ka hageja väidetele kostja usaldusseisundi ja tema poolt antud ebaõige teabe tõttu tekkinud kahju kohta (VÕS §-s 1048 sätestatud alus deliktilise vastutuse kohta), samuti VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, mille tõendatuse korral võib kostja vastutus olla sunnatud usalduskahju hüvitamisele. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamise alused, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
27.Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. .
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.