Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-25852
Menetlustoiming
Kohtuotsus kirjalikus menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403, Hageja: A.T. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx x. xx, xxxxx hageja lepinguline esindaja: H.I. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx xxxx, xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxx telefon xxxxxxx Kostja: R.K. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxx t. xx-xx xxxxx xxxxx kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Järve asukoht Advokaadibüroo Järve, Otti ja Partnerid OÜ Uus t. 1 80010 Pärnu tel 44 75 700, 50 16 343 faks 44 75 709 e-post: [email protected] 44 312,08 €.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Edasikaebamise kord
Hageja nõue.
A.T. hagi R.K.u vastu kahju hüvitamise nõudes.
Lähtudes tuvastatud asjaoludest ja juhindudes VÕS § 127 lg. 2 ja 4, § 129-132, § 1043, § 1045 lg. 1 p.7 ja lg. 3 ning § 1050 ja TsMS § 423 lg. 2 p 1 kohus otsustas. Jätta hagi täielikult rahuldamata. Jätta rahuldamata kostja 04.05.15 esitatud taotlus ekspertiisiakti käesoleva asja juurde võtmiseks. Jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda ja välja mõista hagejalt kostja kasuks tõendatud ja põhjendatud menetluskulu 2400 €. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Tsiviilasi nr 2-10-25852 Hageja nõue on järgmine. Hageja palub kohtul rahuldada hagiavaldus täies ulatuses s.o summas 932 185, 70 krooni / s.o 59 577, 52 eurot või alternatiivselt hageja poolt kohtule edastatud 28.01.2014 kompromissettepanekus märgitud ulatuses (Xxxxx xx ostumüügisumma ja Pindi Kinnisvara AS poolt koostatud eksperthinnangu järgse hinnavahe (s.o 1 600 000 -1000 000= 600 000 krooni/ 15,6466= 38 346, 99 eurot) ja hagejale kostja poolt koostatud müügikuulutuses lubatud m2 ja tegelikult saadud m2 hinnavahe (s.o 240 m2 - 226m2 = 14m2 x müügikuulutuses märgitud m2 hind, s.o 6 666,67 krooni = 93 333, 38/ 15, 6466 = 5965, 09 eurot) kogusummas 44 312, 08 eurot ning rahuldada hageja poolt kohtule 02.03.2011 edastatud viivisenõue summas 24 208, 77 eurot ning mõista kostjalt välja viivis alates 03.03.2011 8% aastas kuni nõude täieliku täitmiseni ja jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Nõude aluseks olevad asjaolud. Hageja arvates kostja saab hagejale varalise kahju õigusvastase tekitamise eest VÕS § 1043jj alusel vastutada üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt järgmised eeldused: -kostja on pannud toime õigusvastase teo VÕS §-de 1045–1049 mõttes; - kostja on rikkumises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050); - hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1); - kahju hüvitamine on ette nähtud VÕS §-des 129–132 või kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist (VÕS § 127 lg 2) ega ole seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumise puhul (VÕS § 1045 lg 1 p 7) välistatud VÕS § 1045 lg-st 3 tulenevalt; - õigusvastase teo ja hagejale tekkinud varalise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja toob siinjuures välja ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-62-13 p-des 16-18 ja 21 toodud seisukohad, millised on kohaldatavad ka antud asjas: Lahendi p 16: VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 järgsed kohustused ei laiene kolleegiumi arvates mitte üksnes isikutele, kelle nimel läbirääkimisi peetakse, vaid ka nende esindajatele või muudele lepingueelsetest läbirääkimistest osa võtvate isikutele isiklikult. Poole esindajana läbirääkimistel osalenud isiku vastutus nende kohustuste rikkumise eest ei põhine aga VÕS §-l 115, vaid VÕS §l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7, st on vähemalt eelduslikult leebem. VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 on kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, mida rikkunud isiku käitumist saab lugeda õigusvastaseks. Hageja kahju peab VÕS § 1045 lg 3 järgi olema hõlmatud VÕS § 14 lg 1 või 2 kaitse-eesmärgiga. Eelkõige tuleb esindaja vastutus kõne alla, kui teisel poolel on konkreetse läbirääkimisi pidanud isiku vastu eriline usaldus nt tulenevalt tema ametiseisundist läbirääkimistel osalevas äriühingus või kui tema majanduslikud huvid kattuvad äriühingu huvidega. Lisaks peavad esindaja vastutuseks olema täidetud ka muud deliktilise vastutuse eeldused, mh peab isik olema kahju tekitavas käitumises süüdi (vt otsuse p 12). Esindaja saab tugineda VÕS §-le 1050 juhul, kui kannatanu ei tugine sellele ega tõenda, et esindaja rikkus VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 tahtlikult. Lahendi p 17: Lepingueelsetel läbirääkimistel andmete avaldamise või avaldamata jätmise eest võib kõne alla tulla ka vastutus mõne karistusseadustikus sätestatud normi kui kaitsenormi (VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes) rikkumise eest, mh KarS §-s 209 sätestatud kelmuse toimepanemisel. Sel juhul on aga vastutuse eeldused rangemad kui ainuüksi VÕS § 14 lg-st 1 või 2 tulenevate kohustuste rikkumise puhul. Esiteks peab tegu KarS § 209 lg 1 järgi seisnema tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega varalise kasu saamises, teiseks peab selline tegu olema KarS § 15 lg 1 järgi toime pandud tahtlikult. Samuti on vastutuse eeldused rangemad
2 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 selleks, et lugeda isiku käitumine heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Sel juhul peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada. Nii KarS § 209 kui VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul peab kostja tahtlust tõendama hageja. Lahendi p 18: Võimalik lepingueelsete kohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue on VÕS § 127 lg 1 järgi suunatud eelkõige läbirääkimistest ja sellele tuginemisest tingitud negatiivsete varaliste tagajärgede kõrvaldamisele ehk nn negatiivse kahju (usalduskahju) hüvitamisele (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16; 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 25). Kui lepingueelsetel läbirääkimistel antud ebaõige oluline teave või olulistest asjaoludest teatamata jätmine viis lepingu sõlmimiseni, mida teine pool tegelikest asjaoludest teades ei oleks sõlminud, on kahju hüvitamise nõue suunatud kahju hüvitamisele, mis teisele poolele lepingust tekkis, st teine pool tuleks kahju hüvitamise kaudu panna võimalikult lähedasse olukorda võrreldes olukorraga, kus ta oleks olnud lepingut sõlmimata. Lahendi p 21: Nagu kolleegium märkis (vt otsuse p 18), on kostja võimalik vastutus VÕS § 14 lg-te 1 ja 2 järgi suunatud usalduskahju hüvitamisele.... Hageja jaoks on negatiivseks tagajärjeks eelkõige Stafordile seadmete eest tasutud raha. Sellise kahju hüvitamise nõue on iseenesest hõlmatud VÕS § 14 lg 1 ja 2 , Kar S § 209 ja VÕS § 1045 lg. 1.. Hageja seisukohad asja korduval arutamisel. Hageja arvamus 09.03.15. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu ülal viidatud otsusest, ei ole kohus hagiavaldust perspektiivituks pidanud vaid on andnud kohtule juhised, kuidas kohus peaks käituma ning mil moel hageja poolt esitatud nõuet ning tõendeid (sh ka menetluse käigus esitatud seisukohti ja tõendeid) hindama. Seetõttu leiab hageja, et hagiavaldus koos kohtumenetluses esitatud seisukohtadega on piisavad asjas kohtul seisukoha võtmiseks. Hageja arvates ei ole mõistlik esitatud hagi uuesti ümber kirjutada ainuüksi sel eesmärgil, et 01.06.2010 Pärnu kohtumajas registreeritud nr 2.8-1/1/13907-10 hagiavaldusele lisaks trükkida juurde täiendavad menetluses esitatud seisukohad ning ka 24.03.2014 kohtuteesides esitatud kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning põhjusliku seose kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Juhul, kui hageja hagiavalduse ümberkirjutaks, tähendaks see ka juba menetlusse esitatud tõendite hagi lisadeks märkimist ning kohtule veelkordset esitamist, mis vaid asjatult koormaks kohut, kohtutoimikut ja teist poolt. Nimetatust tulenevalt kinnitab hageja kohtule, et jääb 31.05.2010 hagiavalduses, 02.03.2011, 13.06.2011, 14.11.20111, 25.01.2012, 22.02.2012, 01.03.2012 avaldatud seisukohtade ja tõendite ning ka 24.03.2014 viimaste seisukohtade juurde ning palub neid arvestada kohtuotsuse tegemisel. Hageja leiab, et nimetatud seisukohtade ja tõendite kogumi juurde jäämine hõlbustab ka kohtu tööd õiguspärase otsuse tegemisel, kuivõrd ka kostja on 22.02.2012 kinnitanud, et on hagile vastanud ning jääb varasemalt esitatu juurde. Kostja on möönnud läbi oma esindaja 19.02.2014 kohtuistungil sedagi, et hagejale võis kahju tekkida, aga et see ei saa vaid pelgalt ajalehte pandud kuulutusest olla sedavõrd suur nagu hagiavaldusega nõutakse. Seega on ka kostja sisuliselt juba möönnud kahju tekkimist. Asjaolu, kas ajalehekuulutuse ning müügilepingu eelsetest läbirääkimistest tulenev kahju saaks olla sama suur, kui hagis märgitud, on õigustatud hindama kohus.
3 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852
Hageja kinnitab, et ei loobu ühestki menetluse raames esitatud nõudest ja nõude alusest, millised on välja toodud 31.05.2010 hagiavalduses ning 02.03.2011, 13.06.2011, 14.11.2011, 25.01.2012, 22.02.2012, 01.03.2012, 24.03.2014 avaldatud seisukohtades. Seega palub hageja kohtul hagi läbivaatamisel käsitleda kõiki hageja nõudeid. Juhul, kui kohus leiab, et kogu kahju ei kuulu mingil põhjusel hüvitamisele hagiavalduses märgitud komponentide osas, palub hageja kaaluda kohtul ka hageja poolt kohtule esitatud alternatiivset taotlust hagi rahuldamiseks kahjunõudes, mis tuleneb Xxxxx xx soetushinna ja puudustest tuleneva turuhinna määramise väärtuse vahest, s.o 1 600 000 – 1 000 000= 600 000 krooni/ ehk 38 346,99 eurot ehk põhineb Pindi Kinnivara OÜ hinnangul elamu puudustest. Hageja jääb ka menetluses esitatud viivisenõude juurde täies ulatuses. Hageja palub asi lahendada menetlust läbivalt avaldatud õiguslike aluste, s.o VÕS § 1043, § 1048, § 14 lg-d 1 ja 2, § 1045 lg 4, § 1045 lg 1 p-d 7 ja 8, TsÜS § 146 lg 4 ning TsMS § 370 lg 2 lähtuvalt. Lähtuvalt senisest kohtumenetluses kogetust hageja etteruttavalt kinnitab, et ei ole nõus kostjaga pidama kompromissläbirääkimisi, millise eesmärgiks on jätkuvalt kohtumenetluse venitamise taktika ning millistesse kostja suhtub pahatahtlikult, s.t millised ettepanekud jäävad alla 38 346,99 euro, millise lisandub intress. Hageja leiab, et puudub vajadus istungite korraldamiseks, s.t suuliseks menetluseks ning palub seetõttu asi lahendada kirjalikus menetluses. Hageja arvamus 07.05.15. Lähtuvalt Pärnu Maakohtu poolt antud võimalusest täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks, annab hageja oma seisukoha alljärgnevas. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2014 kohtuotsuse punktis 26 on kohus märkinud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada iga hageja poolt kahju koosseisus näidatud summa osas kostja käitumise õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kuna hageja peab eeltoodud asjaolusid tõendama, tuleb otsuse tegemisel hinnata tõendeid, mis hageja on nende asjaolude kohta esitanud (TsMS § 438 lg 1). Kohtul on kohustus käsitleda kostja võimalikku vastutust erinevatel õiguslikel alustel, kui hageja mõnda neist ei välista. Hinnata tuleb ka kõiki kostja vastuväiteid nõudele. Muu hulgas tuleb anda hinnang ka hageja väidetele kostja usaldusseisundi ja tema poolt antud ebaõige teabe tõttu tekkinud kahju kohta (VÕS §-s 1048 sätestatud alus deliktilise vastutuse kohta), samuti VÕS § 14 lg 1 - 2 sätestatud kohustuste rikkumise kohta, mille tõendatuse korral võib kostja vastutus olla sunnatud usalduskahju hüvitamisele. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamise alused, peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja on esitatud hagiavalduses ära näidanud kostja tegevusega põhjuslikus seoses oleva kahjusumma komponendid.
4 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852
Hageja on hagiavalduses tuginenud VÕS § 1043, § 1048, § 14 lg 2, § 1045 lg 1 p-d 1 ja 7 sätetele. Hageja rõhutab, et VÕS kommentaarides on märgitud, et VÕS § 1045 lg 1 p 6-8 ning § 1048 kirjeldab seadus õigusvastasuse aluseid, mille puhul ei otsustata kahju tekitaja teo või tegevusetuse õigusvastasuse üle tulenevalt vastava teo või tegevusetuse tagajärgedest. Õigusvastasuse hindamiseks hinnatakse nendel juhtudel kahju tekitaja teo või tegevusetuse enda kvaliteeti ja iseloomu (niinimetatud tegevuse õigusvastasuse teooria), nt seda, kas kahju tekitaja tegu oli seadusevastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ehk rikkus õigusaktist tulenevat kohustust käituda teatud viisil või hoiduda teatud viisil käitumast või kujutas endast kannatanu tahtlikku ja heade kommete vastast kahjustamist VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses (VÕS III kommenteeritud väljaanne lk 627). Hagiavalduses on toodud ära asjaolud ja tõendid, millest tulenevalt on kostja (kui kinnisvara müügi/vahendusega tegeleja, maakler, kui ehitusalast eriaharidust omav isik) olnud seotud Xxxxx xx müügiga hagejale. Nimelt on kostja olnud majamüügikuulutuse koostajaks ning maja reklaamijaks, kes pidas müüjate nimel lepingueelseid läbirääkimisi, olles sama ajal hästi teadlik sellest, mida konkreetne müügiobjekt endast kujutab (s.o et väljareklaamitud m2 arv on vale, teave uuest katusest on vale, ehitusaasta 1980 on vale ning et faktiliselt heas korras elamu all reklaamitakse müügiks 1980.ndatel olulisi tulekahjustusi saanud hoonet, mis on aja jooksul toestatud ning milliste puuduste varjamiseks või katmiseks on remonti teinud ka kostja ise), sest kostja on ise olnud elamu kasutaja. Kuivõrd kostja ei täitnud temale kui müüjate nimel lepingueelseid läbirääkimisi pidavale isikule VÕS § 14 laienevat teavitamis ning õigete andmete esitamise kohustust, siis on võimalik omistada kostjale kõikide tegelike asjaolude varjamise tagajärjel hagejale tekkinud kahjud, millised on ära toodud hagi punktides (I) – (XV), sest juhul kui kostja poolt tema initsiatiivil koostatud müügikuulutuses märgitud teave osutunuks õigeks, hageja ilmselgelt kõiki eelnevalt nimetatuid kulusid kandma ei pidanuks. Nii näiteks: - hagejal on nõue (I) katuseharjal oleva pleki ajutise kinnitusest tekkinud kulude osas, mis jäänuks hagejale tekkimata, kui kostja poolt müügiks esitatud majal oleks olnud tõe poolest uus ja projektiga vastavuses olev katus, sest uus ja kvaliteetselt paigaldatud katus reeglina vihma läbi katuseharja sisse ei lase, erinevalt aga vanast ja ebaõigete ehitusvõtetega ehitatud katusest; - kirjavahetusest tekkinud postikulud (II) jäänuks hagejale tekkimata, kui kostja poolt müügiks esitatud majal poleks esinenud puudusi, milles konkreetsetes kirjades on märgitud ja milliste olemasolu kohta oli teave kostjal kahtlemata ajal, mil müügikuulutuse välja pani; - pangalaenu intressid (III) ning täiendava pangalaenuga seotud kulud (IV) jäänuks hagejale tekkimata, kui poleks esinenud sedavõrd suuremahulisi olulisi puudusi, milliste olemasolu on hagile lisatud tõenditega tõendatud ja milliste tarbeks oli hagejal vajadus täiendavalt laenu võtta;
5 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 - eksperthinnangute kulud (V), mis sisaldavad nii ehitustehnilist ekspertiisi, kütteseadmete hindamisega seotud kulutusi ning ka elamu pindala mõõdistamist, nimetatud kulud jäänuks hagejale tekkimata, kui elamu vastanuks müügikuulutuses reklaamitule; - lammutuse (VI) ja ehitustöödega seotud kulud (VII, VIII, IX, X, XI, XII) jäänuks hagejale tekkimata, kui kostja oleks avaldanud müügikuulutuses tõeseid andmeid ja ei oleks ka hilisemal ajal lepingueelsete läbirääkimiste käigus varjanud hageja eest elamu tegelikku seisukorda, millisest oli läbi enda varasema kodu remontimise ilmselgelt teadlik, sest selliste oluliste puudustega elamut ei oleks hageja soetanud; - dokumentidest koopiate tegemise kulud (XIV) jäänuks hagejale tekkimata kui kostja oleks avaldanud õiget teavet nii müügikuulutuses kui ka hilisemates läbirääkimistes, sest hageja ei oleks sellise teabe saamisel elamut ostnud; - sidevahendite kulud (XV) jäänuks hagejale tekkimata, kui kostja avaldanuks maja kohta õiget teavet (hageja poleks maja ostnud). Asjaolud, et müügiga oli seotud kostja isiklikult, nähtub hagiavalduse lisadest nr 71 lk 3, nr 74 lk 2, nr 75 lk 72-74 ja 75 ning 76 lk 2-4. VÕS § 14 lg 2 kohaselt on teavitamiskohustuse sisuks teavitada kõikidest asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki silmas pidades ära tuntav ja oluline huvi. Teise poole jaoks oluliste andmete avaldamise kohustus võib tuleneda ka poolte erilisest usaldussuhtest, mistõttu teatamata jätmist ei saa vabandada asjaoluga, et poolte huvid läbirääkimistel on vastandlikud, kuna kohustus arvestada teise poole huvide ja eesmärkidega tuleneb üldise hea uus (§ 6) ja koostöö põhimõttest (§ 23 lg 2). Nimetatud asjaolud annavad aluse kostjalt kahju hüvitamist nõuda lisaks VÕS § 1045 lg 1 p 8 ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, sest ainuüksi asja kohta ebaõigete andmete avaldamine ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus hageja huve puudutava teabe avaldamata jätmine, annavad aluse kostja vastutuseks VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p 7 alusel, mistõttu on hagiavalduse esitamine kostja vastu kõikides hagiavalduse punktides (I) – (XV) märgitud kulude, mida hageja käsitleb saldo põhimõttest tulenevalt temale tekkinud kahjuna, osas põhjendatud ja õigustatud. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on hagejal võimalik tugineda lisaks VÕS § 14 lg 1 ja 2 sätestatud kaitsekohustuse rikkumisele veel ka karistusõiguse normidele, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi ja keelde, nt KarS §-d 206 – 208, 209 -213, 214, 217 (vt ka RKRKo 3-1-1-6007 p 43), sealjuures ei sõltu sellisel juhul rikkuja deliktilisele vastutusele võtmine tema kriminaalvastutusele võtmisest ( VÕS III kommentaarid lk 650-651). Lisaks eelnevale kui mitu isikut on tahtliku heade kommete vastase teoga põhjustanud ühe ja sama kahju, siis ei pea nende tegevus selleks, et neid saaks võtta vastutusele 1045 lg 1 p 8 alusel olema iseenesest kooskõlastatud, sest tahtlik peab olema iseenesest teo toimepanemine, mitte aga kahju tekitamine (VÕS III kommenteeritud väljaanne lk 656). Hageja on esitanud ühe alternatiivse kahjunõude õigusliku alusena ka VÕS § 1048, millise puhul eeldab õigusvastane tegu sündmuste ahelat, kus asjatundja annab teise isiku soovil varalises küsimuses arvamuse või teavet ning samale arvamusele või teabele tugineb kolmas isik, kes arvamuse või teabe ebaõigsuse tõttu kannab kahju (VÕS III kommentaarid lk 699).
6 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 Hagile esitatud tõenditest nähtuvalt reklaamis kostja maja maaklerina, luues nii asjatundja kutsetegevusest tuleneva erilise usaldusseisundi hageja jaoks. Hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt tegi hageja kostja eelnevalt antud teabele tuginedes varakäsutuse kinnisvara suhtes. Hagile ning kohtuasjas esitatud tõendite kohaselt ei vastanud selle konkreetse kostja teabe alusel soetatud kinnisvara väärtus arvamusele tuginenud isiku ootustele (hageja soetas kinnistu teadmises, et see on heas korras ning kooskõlas müügikuulutuses märgitud m2-te arvuga), mistõttu hilisema teabe saamisel ning vara turuväärtuse hindamise tagajärjel sai hageja kahju antud tehinguga turuhinnas 1 600 000 – 1 000 000 = 600 000 krooni ning ebaõigete m2 tõttu kahju vähemsaadud pinna näol 26 m2 osas. Seega hageja esitas oma vastuses ka alternatiivnõude. Hageja jääb esitatud hagi ning seni esitatud kõikide seisukohtade ja kohtuteeside juurde ning palub neid arvestada õiglase kohtuotsuse tegemisel.
Kostja vastuväited. Kostja põhuvastuväide on, et nõue kostja vastu puudub ja kostja palub TsMS § 423 lg. 2 p 1 alusel (hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust) läbi vaatamata (IV kd tl. 138). Kostja juhib maakohtu tähelepanu selle, et hageja on käesoleva hagi esitanud R.K.’ vastu äärmiselt ebakompetentselt ja seadust vääralt tõlgendades. Hagiavalduses on korduvalt põhjendatud ,miks on A.T.esitanud hagi R.K.vastu, kuigi antud tsiviilasjas kostja ei ole hagejale hoonestatud kinnistut võõrandanud ja kahju tekitanud. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 65 sätteid. VÕS § 65 lg 2 on selgelt sätestatud et „Solidaarvastutus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel .“Hageja viitab hagiavalduse lk.25 Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-61-06,kus märgitakse, et „solidaarvastutuse tekkimine ei sõltu poolte vahelise suhte õiguslikust alusest“. Nimetatud näite puhul tulenes nõue hagejate lepingulistest suhetest kahe ehitusfirmaga. Solidaarne vastutus aga sellest, et mõlemad ehitusfirmad rikkusid lepingut. Seega on hagejate selline näide täiesti sobimatu käesoleva tsiviilasja kontekstis. Hageja ei ole teinud seejuures vahet sellel ,milliste kohustustega ja millise poolte vahelise suhtega on tegu. Seadusandja ei pea nimetatud seadusesätetega silmas seda, et solidaarvastutus järgneb sõltumata sellest ,millist liiki õigussuhtega on tegemist. Solidaarvastutuse eelduseks on, et tegemist on sama sisuga kohustustega (loe üheliigiliste kohustustega) ja riigikohtu lahendis räägitakse ka konkreetsest ehk ühest poolte vahelisest õigussuhtest. Lepinguvälise kahju ja lepingulise kahju puhul on tegemist eriliigiliste õigussuhetega ja solidaarvastutus on antud juhul välistatud. Hageja on selle nõude esitanud seadusesätteid eirates. Lisaks esitab kostja kohtule rida taotlusi, mis jäid kohtueelistungil 19.02. 2014 lahendamata. Kostja taotleb, et juhul, kui kohus mingil põhjusel jätkab hagi menetlemist käesolevas tsiviilasjas peatada menetlus kuni lahendi tegemiseni tsiviilasjas nr 2-06-36362 ja võtta käesoleva tsiviilasja juurde kõik tsiviilasja nr 2-06-36362 materjalid (kostja esitas nende kogumi eelnevalt kohtule ja on valmis kohtu vastava otsustuse peale need uuesti esitama ning võtta käesoleva tsiviilasja juurde kõik kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx materjalid, milliseid siiani ei ole veel kohtule esitatud,
7 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 mis asuvad maakohtus. Kohus jätab kostja taotlused rahuldamata kui põhjendamatud, menetluse peatamine pole vajalik ja võimalik seetõttu, et asi lahendatakse poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses. Kuna on üldteada, et kostja esindaja on esindajaks ka teises asjas, siis on kostjal antud asja materjalidest täielik ülevaade ja ligipääs tagatud, ka kriminaalasjas oli kostja menetlusosaline, tõenduslikku iseloomu ei saa materjalid omada, kuna nõuded on sisuliselt seotud ja tegelikult erinevad. Kostja seisukohad asja teistkordsel arutamisel hageja arvamusele dokumentide tsiviilasja juurde võtmise ja tema muude seisukohtade osas(käsitletavad lõppseisukohtadena). 1.Maakohtu poolt antud tähtajaks s.o. 04.05.2015.a. esitas kostja taotluse käesoleva tsiviilasja juurde ekspertiisiakti võtmiseks. 07.05.2015.a. seisukohtades vaidleb hageja sellele taotlusele vastu. Hageja arvates sisaldab kostja taotlus eksitavat teavet , ekspertiisiakt ei seonduvat lepinguvälise kahjuga ,ekspertiisiakt ei kergenda hageja arvates maakohtu tööd kohtuotsuse koostamisel ja üldse olevat tegemist taotlusega kohtule tõendite kogumiseks. 2.Kostja on seisukohal ,et hageja üritab iga hinna eest vältida selge, otsese ja äärmiselt vajaliku tõendi sattumist käesolevasse tsiviilasja. Kui vaadata, mida hageja kirjutab, käsitledes nn lepinguvälist kahju (vt seisukohad 07.05.2015.a. tõendite ja taotluste ja nn lõppseisukohtade osas), siis teisel leheküljel (aga ka viimasel) käsitleb hageja just neid küsimusi, milliste osas annab selgelt vastused ekspertiisiakt (väidetav kahju seoses katuseprobleemidega, lammutustööde kulud ,elamu tegelik seisukord ,elamu ja kinnistu tegelik hind, ruutmeetrite arv jms.).Ekspertiisiakt võimaldab järeldada, kas hagejal tegelikkuses said üldse tekkida sellised nn kahjud, mida ta eksponeerib oma hagiavalduses. Kostja hinnangul annab ekspertiisiakt selge pildi selles, et eelmine puht formaalsetel põhjustel tühistatud kohtuotsus oli oma järeldustelt täiesti õige. Ekspertiisiakti esitamise üle otsustamine polnud kostja esindaja ainupädevuses. Kuivõrd kostja on otsustanud esitada ekspertiisiakt kohtule maakohtu poolt määratud tähtaja piires, ei saa rääkida kostja pahatahtlikust käitumisest. Seda ka põhjusel, et hagejal oli see ekspertiisiakt olemas ja kostjal oli põhjust eeldada, et hageja esitab selle ise. Kuivõrd hageja seda ei teinud, on kostjal täielik põhjus selle tõendi tsiviilasja juurde võtmise taotlemiseks. Ekspertiisiakt on hageja valduses olnud sama kaua, kui kostjal, mistõttu pole see hageja jaoks ei üllatuslik ega pahatahtlik ,kui ekspertiisiakti tsiviilasja juurde võtmist taotleti 04.05.2015. Kostja leiab, et ekspertiisiakti toimikusse võtmist on põhjendatud ja TsMS § 238 lg 3 p 4 märgitud keeldumise võimalus ei ole hageja poolt põhjendatult esile toodud. Ekspertiisiaktil on käesolevas asjas vaieldamatu tähtsus. TsMS § 238 lg 1 p 2 järgi tuleks see vastu võtta. Kuni käesoleva ajani ei ole antud tsiviilasjas ühtegi dokumentaalset tõendit, mida võiks käsitleda kui ehitustehnilist ekspertiisi kajastav tõendit. Sellise tõendi puudumisel on otsustamine selle üle, kas tegelikkuses hageja mingit kahju üldse sai ,ülimalt keerukas.
8 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 sisestama e-toimikusse või saavad maakohtu töötajad ka käesoleva tsiviilasja raames kostja taotlusel sisestada e-toimikusse juba tsiviilasjas nr 2-06-36362 sisestatud ekspertiisiakti. Seega on ekspertiisiakt kui tõend olemas, tõendit ei pea uuesti koguma, taotluse rahuldamisel tuleb üksnes vormistuslikult küsimus lahendada.
Kohtu põhjendused Hageja oma kahju hüvitamise nõudes tugineb VÕS § 14 lg-d 1 ja 2, § 1043, § 1045 lg 4, § 1045 lg 1 p 7-8 ning § 1048. Alates hagile vastuse esitamisest (7.juunil 2011.a.) ei ole kostja tunnistanud hagi üheski punktis.
9 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja omandas xxxx.a. elamu xxxxxx, Xxxxx xx. Lisaks käesolevas asjas menetletava kahjunõudega kostja vastu pöördus hageja Pärnu Maakohtusse 30.11.2006.a. maja müüjate L.K. ka K.K. vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (Pärnu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-06-36362), milles täna, 05.06.15 toimus ka arutele. Sellega on hageja õigused igakülgselt kaitstud sõltumata käesoleva asja lahendamise tulemustest. Lisaks sellele algatati hageja avalduse alusel kriminaalmenetlus L. K., K. K.e ja R. K. vastu. 07.05.2007.a. määrusega lõpetas uurija ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr xxxxxxxxxxx KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel, sealhulgas kostja R. K. suhtes Xxxxx xx , xxxxxx asuva kinnistu ja elamu kohta väidetavas asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises hagejale ,tuvastamata kostja käitumises kuriteo (kelmuse) koosseisu (hageja poolt hagiavaldusele lisatud kahtlustatavate ülekuulamise protokollid, lisaks kostja poolt taotletud kriminaalasja kõik materjalid ,mida käesoleva tsiviilasja juurde ei ole võetud. Järgnevalt kohus analüüsib asjaolu, kas kostja saaks olla kahju tekitanud pooleks ja kas kostja suhtes tulenevalt tema õiguslikust seisundist kuulub kohtu poolt kohaldamisele hageja poolt hagi õiguslikuks aluseks nimetatud VÕS § 14 lg-d 1 ja 2, § 1043, § 1045 lg 4, § 1045 lg 1 p 7-8 ning § 1048. Kohus uurides antud asjas poolte poolt esitatud tõendeid järeldab, et kostja, olles küll xxxxxx, Xxxxx xx asuva kinnistu müüjatele vastavalt poeg ja vend, ei ole kunagi vahendanud hagejale selle hoonestatud kinnistu müüki. Hagiavalduse p1.4. ja apellatsioonkaebuse p 1 märgitud müügikuulutuse avaldamine kinnisvaraportaalis www.kv.ee kujutab endast ainult informatsiooni sellest, et selline kinnistu on müügis. Seega kohtu arvates R. K. aitas oma emal panna üles kinnistu müügikuulutuse, mis ei tähenda, et tema vahendas müüki. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selles, et kostja temale kuuluva kinnisvarafirma juhina oleks sõlminud L. K.ga või K. K.-ga neile kuuluva kinnisvara müügi vahendamiseks lepingu. Sellise lepingu olemasolu on kostja eitanud. Kohtu arvates hagejal puudub poolte poolt esitatud tõendeid arvestades võimalus tõsikindlalt väita, et kostja vahendas kas ise või kinnisvarafirma kaudu tema emale ja õele kuulunud kinnistu müüki. Müügikuulutuse sisus ei näidata ,et müüb kinnisvarabüroo või kostja, selleks alust ei anna. Siin pöördub kohus tagasi eelmiste kohtu seisukohtade eelmise lõigu juurde ja järeldab, et isikute vahelisi suhteis kinnitab eelkõige nagu on üldteada vahendusleping ja vahendustasu maksmine. Lisaks on tavaks ja üldteada, et antud tasu on kajastatud müügilepingus, näidates, et osta on tasunud käsiraha või vahendustasu, tavaks on veel, et vahendustasu kannab ostja, käesoleval juhul hageja. Kirjalikust tõendist, müügilepingust, on selgelt näha, et kinnistut müüvad L. K. ja K. K.. Hagi p 1.9 hageja poolt kirjeldatust tuleneb, et hageja ei pidanud kostjat mingil juhul vahendajaks. Kohus nõustub kostja arvamusega, et hageja on püüdnud kunstlikult hagis esile tuua nagu kostja oli kinnistu müügi vahendaja, kuid on selle mõiste „ vahendaja“ sisu jätnud tõendamata. Kohtu nägemuse kohaselt on vahendamise sisu ja olemus toodud VÕS § 658-659, § 663-669. Kostja pole käesoleva menetluse raames kunagi nõustunud sellega, et hageja täiesti ainetult käsitleb kostjat kui maaklerit või kui eriharidusega isikut või kui eriteadmisi omavat isikut, kui
10 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 asjatundjat. Hageja väidab, et kostja on temale Xxxxxx, xxxxx xx xx kinnistuga seonduvate kohtumiste käigus jätnud endast vastava mulje. Kostja arvates saaks tegemist olla üksnes hageja subjektiivse arvamusega ja seegi arvamus on kostja mulje kohaselt kujundatud tunduvalt hiljem kui toimus kinnistu Xxxxxx, xxxxx xx xx ostmüük ja üksnes kostja vastu käesoleva hagi esitamiseks. Kostja väited hagi aluse kohta. Kohus nõustub kostja väidetega hagi aluse kohta. Kostja arvates on see hagejale vajalik hagi aluseks, kuna hageja viitab VÕS § 1048 sätestatud rikkumisele: teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse andnud või teabe või arvamuse, vaatamata uutele teadmistele, parandamata jätnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele usaldusele tugineda. Kostja on oma vastuväited hageja sellistele otsitud seisukohtadele välja öelnud 12.02.2014.a. täpsustavates seisukohtades (vt lk 3 lõpulõik ja lk 4 kaks esimest lõiku aga ka kohtuistungitel ja vastuses hagiavaldusele). Juhul, kui kostja ka kohtu silmis osutub tavakodanikuks, kes lihtsalt aitas oma ema (nii see oligi) , kaotab hageja kostja arvates konstruktsioon kohe oma toime. Lisaks kostja viitab veel asjaolule, et kostja on nii kriminaalasja kohtueelsel uurimisel teostatud ülekuulamisete käigus ja ka kohtus väitnud järjekindlalt, et ta tegutses antud juhul kui oma ema poeg. Kostja toonitab veelkord, et ehitusspetsialistil, maakleril võivad samuti olla vanemad ja kui nad on ,ei pea nendega olema tingimata lepingulistes suhetes. Kostja pole märgitud kinnistu müügi juures olnud lepingulises suhtes mitte kummagi tehingupoolega , ta ei ole andnud ühtegi arvamust kui asjatundja. Keegi pole temalt asjatundja arvamust tellinud ega saanud. Hageja poolt esitatud väide et kostja ja majaomanik L. K. vaheline lepinguline suhe on tõendatud istungiprotokollidega ts. nr 2-06-36362 pole tõendatud. Avaldatud müügikuulutus (Xxxxx xx kohta) ei sisalda ühtegi eriteadmist vajavat infolõiku. Selline kuulutus avaldatakse reeglina teisi analoogseid kuulutusi silmas pidades ja märgitakse sinna need andmed, mis on müüjale teada aga ka need, mis reeglina sellises kuulutuses peavad olema märgitud. Hagi p 1.4. avaldatud andmed ei erine millegi poolest teistest taolistest kinnistu müügikuulutustest. Ka on alusetu hageja väide sellest, et nimetatud müügikuulutuse põhjal tegi tema ostuotsustuse, see pole hageja poolt tõendatud ja ei puuduta kostja staatust ja asendit antud asjas. Kokkuvõtteks kohus eeltoodust järeldab, et antud juhul kostjale seonduvalt Xxxxxx ,Xxxxx xx asuva kinnistu müügiga keegi kostjale mingit maaklerile või ehitusspetsialistile vastavat tööülesannet andnud ei ole, vastavat lepingut sõlmitud pole ja tasu makstud ei ole, asjatundja arvamust pole kostja andnud, samuti pole kostjal kohustust asjatundjana arvamusi anda ja kostja pole hagejat eksitatud. Kohus ei pea põhjendatuks hageja viiteid VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 seoses kostja väidetava tegevusega. Tuginedes VÕS kommentaaridele ja oletustele soovib hageja tõendada, et kostja justkui tegutses seadusevastaselt.
11 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama (Riigikohus lahend nr 3-2-1-30-07)vt ka Riigikohtu 17.12.2009.a. nr 3-2-1-150-09 ,p 12 jt lahendid). Hagejal tulnuks tõendada, milles konkreetsel seisnes kostja süüline käitumine seoses Xxxxxx, Xxxxx xx müümisega hagejale, põhjuslik seos kostja käitumise ja väidetavalt hagejale saabunud kahjuliku tagajärje vahel ja muud eelnevalt märgitud Riigikohtu lahenditest tulenevad kohustused. Seda pole hageja teinud. Kohtu lõppjäreldus on, et hagi hageja toodud alustel pole võimalik rahuldada, seetõttu tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata. Kostja taotlus ekspertiisiakti antud asja juurde võtmiseks tuleb jätta rahuldamata kuna kuna antud tõend pole asja lahendamiseks vajalik. Tulenevalt seadusest tuleb menetluskulud panna hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015 kohtuotsuse resolutiivosa:
12 (13)
Tsiviilasi nr 2-10-25852 tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni riigilõivu täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.