Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad makseinfos.

2(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 02.07.2010.a on kokku 2 036 622,06 eurot ning see moodustub järgmiselt: tähtaegselt tagastamata laen 1 997 918,63 eurot; intressivõlg ja limiidi/kohustistasu kokku 4505,91 eurot ja viivisevõlg 34 197,52 eurot. Kogu hageja I arvelduslaenulepingust nr 2008024780 tulenev nõue on tunnustatud I järgu nõudena 02.12.2010.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Peale nõuete kaitsmise koosoleku toimumist on arvelduslaenulepingust nr 2008024780 tulenev võlgnevus vähenenud kokku 693 082,24 euro võrra: 27.05.2011.a tasus põhivõlgniku üks käendajatest KR oma käenduskohustuse täitmiseks 255646,70 eurot; 31.05.2011.a tasus kolmas isik KR käenduskohustuse täitmiseks käendaja KR kokku 427 441 eurot; 03.12.2012.a tasus käendaja AO (pankrotis) tema pankrotimenetluses tasutud kompromissi raames oma käenduskohustuse täitmiseks kokku 9994,54 eurot. Täiendavaid kokkuleppeid käenduskohustuste täitmiseks hageja I saavutanud ei ole. Laekumiste tulemusena on vähenenud arvelduslaenulepingust nr 2008024780 tulenev põhivõlgniku põhivõlgnevus ja hagi esitamise seisuga 04.03.2013.a moodustab see kokku 1343539,82 eurot, millest on tähtaegselt tagastamata laen 1 304 836,39 eurot; intressivõlg ja limiidi/kohustistasu kokku 4505,91 eurot ja viivisevõlg 34 197,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I arvelduslaenulepingust nr 2008024780 ja investeerimislaenulepingust nr 2006044158 tulenevaks nõudeks põhivõlgniku vastu seisuga 26.02.2013.a kokku 11420636,88 eurot. Hageja II nõue 22.12.2006.a sõlmisid hageja II ja põhivõlgnik kapitalirendilepingu nr L0611497 põhivõlgniku poolt biodiisli tootmise seadmete liisimise kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga 02.07.2010.a oli põhivõlgniku liisinglepingust nr L06114971 tulenev võlgnevus 4208649,84 EUR ning see summa ei ole vähenenud. Eeltoodu alusel palusid hagejad kostjalt välja mõista kokku 2 708 25,11 eurot. Täiendavas seisukohas leidsid hagejad, et kostja käendus laieneb kõikidele hagis nõutud lepingutele ja nende kohta sõlmitud lisakokkulepetele (t I kd lk 143-154). Hagejad ei nõustunud, et kõikide põhivõlgnikuga sõlmitud lepingute lisakokkulepete kohta oleks kostjaga pidanud sõlmima eraldi kolmepoolse käenduslepingu lisakokkuleppe. Kostja oli teadlik kõikidest põhilepingutes teostatud muudatustest ning tema suhtes ei kohaldu võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 4, mille kohaselt ei vastutaks käendaja tehingute eest, mille põhivõlgnik teeb peale käenduslepingu sõlmimist. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tulevikus tekkivat kohustust, kui kohustus on piisavalt määratletud. Käesoleval juhul on kohustuse tekkimise alus (põhilepingud) käenduslepingus piisavalt selgelt määratletud ning käendaja käendab käenduslepingu p-de 3, 4 ja 5 kohaselt 42 375 000 krooni ehk 2 708 256,10 euro ulatuses laenulepingute nr 20060044158 ja 2008024780 ning liisingulepingu nr L06114971 nõuetekohast täitmist. Käendaja vastutuse maksimumsumma on püsinud muutumatu alates käenduslepingu sõlmimisest, st käendaja vastutust ei ole summaliselt muudetud ega suurendatud. Samuti on kostja algusest peale vastutav kahe võlausaldaja ees (hageja I ja hageja II) ning muutumatuna on püsinud ka põhivõlgnik, kelle kohustusi tagatakse. Käendaja vastutust on muudetud (laiendatud) käenduslepingule 30.09.2008.a sõlmitud lisakokkuleppega nr 2 selle kohta, et edaspidi on käendussumma ulatuses tagatud ka põhivõlgniku laenulepingust nr 2008024780 tulenevate kohustuste täitmine. Ülejäänud muudatustega on muudetud põhilepingu tingimusi (intressimäär, eritingimused, maksegraafik), kuid nimetatud muudatustest on kostja teadlik seeläbi, et kostja on allkirjastanud vastava laenulepingu lisakokkuleppe või andnud eraldi käendaja kinnituse käenduse kehtivuse kohta.

3(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 Hagejad ei nõustunud samuti, et kuna laenulepingu nr 2006044158 lisakokkulepped nr 01, 03 ja 04 on sõlmitud pärast käenduslepingu sõlmimist, siis kostja käendus neile ei laiene. Hagejate hinnangul ei muuda vastavates lisakokkulepetes teostatud muudatused käendaja vastutuse peamist sisu – käendatavaid lepinguid ega käendussumma suurust. 25.04.2007.a sõlmitud lisaga nr 1 muudeti juba väljastatud laenu intressimäära. 03.07.2008.a sõlmitud lisaga nr 3 muudeti intressi tasumise kuupäeva, kusjuures maksegraafik jm tingimused jäid samaks, kuid muutus üksnes igakuine kuupäev, millal makseid peaks teostama. 19.01.2009.a lisakokkuleppega muudeti ainult panditud aktsiate arvu. Seega antud muudatused ei muutnud põhilepingust tulenevat kohustust sellisel määral, et selle kohta oleks pidanud sõlmima vastava lisakokkuleppe ka kostjaga. Kostja oli käenduslepingus andnud nõusoleku tagada laenulepingust nr 2006044158 tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist ning kõiki üksiktingimusi (maksepäev, intress jm) ei ole kohustuslik käenduslepingus ega selle lisakokkulepetes sätestada, kui käenduskohustus (tagatav põhileping) ja ulatus (käendussumma suurus) jäävad seejuures muutumatuks. Käenduslepingut saab muuta (sõlmida käenduslepingule lisakokkuleppeid) üksnes nende tingimuste osas, mida soovitakse käenduslepingus muuta. Käesoleval juhul ei muudetud lisakokkulepetega nr 01, 03 ja 04 käenduslepingus sisalduvaid tingimusi, vaid põhilepingute tingimusi, millest tulenevate kohustuste tagamiseks oli kostja käenduslepingus juba nõusoleku andnud. Samuti ei nõustunud hagejad kostja käsitlusega, et kuna käendusleping on sõlmitud kolmepoolsena, siis peavad kõik käenduslepingu muudatused olema sõlmitud kolmepoolselt. Kuivõrd käendusega tagati üheaegselt nii hageja I kohustusi (laenulepingud nr 2006044158 ja nr 2008024780) kui ka hageja II kohustusi (liisinguleping nr L06114971), siis on oluline eristada eraldi iga põhilepingut. Kostja on kinnitused andnud allkirjastades laenulepingute lisakokkuleppeid, seega on iga kostja kinnitus konkreetse hageja I ja põhivõlgniku vahel sõlmitud laenulepingu lisa kohta. Vastavate laenulepingute lisade sõlmimine ei mõjutanud liisingulepingut ning selles sisalduvaid kokkuleppeid, seega ei ole oluline, kas hageja II kui käenduslepingu osapool on allkirjastanud käendaja antud kinnituse laenulepingutes tehtud muudatustest teadmise kohta. Hagejate arvates, isegi kui asuda seisukohale, et kõik käendaja kinnitused selle kohta, et ta on teadlik käenduslepingus tehtavatest muudatustest, oleks pidanud olema sõlmitud kolmepoolsena (hageja I, hageja II ja kostja), siis ikkagi ei ole kostja poolt vastavate laenulepingute lisakokkulepetes antud kinnituste näol tegemist tühiste kokkulepetega (VÕS § 13 lg 3). Arvestades laenulepingute lisade arvukust ja asjaolu, et analoogseid laenulepingu lisasid allkirjastasid kõik põhivõlgniku käendajad, käendajate kinnituste sisu ja sõnastust ning poolte käitumist, on ilmne, et vastavate laenulepingute lisade lõpus sisalduvate kinnituste sisuks oli käenduskohustuse laiendamine ka vastavale laenulepingu muudatusele. Hagejad nõustusid kostjaga, et hageja I saaks kostjalt käenduslepingu alusel nõuda vaid laenulepingute nr 2006044158 ja 2008024780 täitmist ning hageja II saaks nõuda liisingulepingu nr L06114971 täitmist, kuivõrd tegemist on eraldiseisvate lepingutega. Hagejate arvates, kuigi kostja on hagejate ees jätkuvalt solidaarselt vastutav kogu käendussumma ulatuses, on hagejatel käendussumma ulatuses võimalik määratleda, millises proportsioonis hageja I või hageja II võlgnetavate kohustuse täitmist kostjalt nõuab, mistõttu hagejad pidasid vajalikuks kitsendada hagiavalduses esitatud nõuet ja palusid kohtul mõista kostjalt hagejatele välja solidaarselt kokku 2 708 256,11 eurot, millest: 2 500 000 eurot hageja I kasuks laenulepingutest nr 2006044158 ja nr 2008024780 tuleneva põhiosavõlgnevuse tasumiseks ning 208 256,11 eurot hageja II kasuks liisingulepingust nr L0611497 tuleneva põhiosavõlgnevuse tasumiseks.

4(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292

Samuti ei ole hagejad hagi esitamisega käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud. Hagejad ei leidnud, et nende tegevus on takistanud põhivõlgniku pankrotivara müüki või on põhjustanud nõude esitamise kostja vastu. Põhivõlgniku pankrotivara võõrandamiseks on toimunud mitmeid enampakkumisi, millest kõik (10) on siiani nurjunud. Kuna tegemist on spetsiifilise pankrotivaraga, siis selle müük võibki olla tavapärasest keerukam ja aeganõudvam, samuti on piiratud potentsiaalsete ostjate ring, kes oleks huvitatud antud tegevuse jätkamisest ning lisainvesteeringute teostamisest. Kostja vastuväited

5(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 lepingu pooltele üldse esitatudki. Seega kokkuvõttes, antud juhul puudub lepingupoolte vahel kokkulepe arvelduslaenulepingust nr 2008024780 tulenevate kohustuse käendamiseks. Hageja II ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kapitalirendilepingu nr L06114971 osas olid kostjal analoogsed vastuväited, st et lisa 3 on sõlmitud pärast käenduslepingu sõlmimist ja seega selles kokku lepitule käenduskohustus ei laiene. Samuti ei saa kehtivaks ja käenduskohustust laiendavaks pidada kostja poolt lisa 3 allnurgas antud kinnitust, kuna sellisel viisil kolmepoolset käenduslepingut muuta ei saa. Analoogselt hagejaga I on hageja II oma nõude sisulisel põhjendamisel tuginenud vaid põhivõlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele ja nõudeavalduse alusel oma nõude tunnustamisele. Samas kostja vastu saaks ta esitada vaid nõude, mis lisa 3 ei hõlma. Hagejad ei ole esitanud oma nõuete kujunemise kohta ühtegi arvutuskäiku. Nad on küll esitanud mingeid raamatupidamislikke väljavõtteid, aga nendest ei ole nõude kujunemine arusaadav. Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nende viidatud lepingute alusel on nad põhivõlgnikule üldse väljamakseid teinud. Kapitalirendilepingu nr L06114971 puhul puudub igasugune nõude arvutuskäik põhivõlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja arvates võimalik hagejate nõudeid sellisel kujul põhjendatuks lugeda, seda vaatamata asjaolule, et põhivõlgniku pankrotimenetluses on neid nõudeid passiivselt tunnustatud. Lisaks sellele ei saa kostja arvates hagejad oma nõuete põhjal kostja vastu solidaarnõuet esitada. Kuivõrd käesoleval juhul on laenulepingu nr 2006044158 ja arvelduslaenulepingu nr 2008024780 võlausaldajaks vaid hageja I, siis on nendest lepingutest tulenevate nõuete esitamise õigus vaid temal. Seega, VÕS § 142 lg 1 kohaselt on käendaja vastu samuti õigus nõue esitada vaid hagejal I. Analoogne on olukord kapitalirendilepingu nr L06114971 puhul, kus võlausaldajaks on hageja II ja seega vaid temal on õigus käendaja vastu sellest lepingust tulenevalt nõudeid esitada. Kostja leidis samuti, et hagi esitamisega on hagejad oma õigusi kuritarvitanud, kuna osas, milles põhivõlgnik hagejatele oma võlgnevuse likvideerib, peab vähenema hagejate nõue üheaegselt ka kostja vastu. Hagejad omavad põhivõlgniku tunnustatud nõuete nimekirjast nähtuvalt kõikidest nõuetest kokku ca 70%, millest võib järeldada, et põhivõlgniku pankrotimenetlus on hagejate kontrolli all. Samas, kuigi põhivõlgniku pankrot kuulutati välja juba 02.07.2010.a, ei ole siiani valdavat osa pankrotivarast ikkagi veel võõrandatud. Kostja arvates ei ole see juhuslik, vaid pankrotivara ei ole võõrandatud seetõttu, et see on olnud pankrotitoimkonna ja/või võlausaldajate koosoleku poolt blokeeritud. Esimese astme kohtu otsus

6(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292

Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks järgmised asjaolud:  27.12.2006.a sõlmisid hageja II kui liisinguandja ja põhivõlgnik kui rentnik kapitalirendilepingu nr L06114971 biodiisli tootmise seadmete rentimise kohta maksumusega 5950000 eurot (tl I kd lk 70-76);  29.12.2006.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenusaajana laenulepingu nr 2006044158 põhivõlgniku poolt summa 9 184 100 eurot laenamise kohta (t I kd lk 32-41);  25.04.2007.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 01 intressimäära muutmise kohta (t I kd lk 42-43);  26.04.2007.a sõlmisid hagejad ja kostja käenduslepingu nr 2006044161, mille kohaselt kostja käendas käenduse piirsummas 42 375 000 krooni (2 708 256,11 eurot) järgmiste AS BP võlaõiguslike lepingute täitmist: laenuleping nr 2006044158 laenu summas 9 184 100 eurot; laenuleping nr 2006044215 laenu summas 1 425 230 eurot; liisingulepingut nr L061149771 summas 5 950 000 eurot (t I kd lk 7-10);  kostja oli lepingu ja selle muudatuste sõlmimise ajal üheks põhivõlgniku omanikuks OÜ V kaudu (t I kd lk 16-18);  17.07.2007.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 02, millega suurendasid laenusummat kuni 10 799 100 euroni (t I kd lk 44);  17.07.2007.a andis kostja hagejale I oma allkirjaga kinnituse, et ta on teadlik käendusega tagatava laenulepingu nr 2006044158 laenusumma suurendamisest kuni 10 799 100 eurot ja et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele (t I kd lk 11);  04.09.2007.a andis kostja volitatud esindaja M-LL kinnituse, mille kohaselt kostja on teadlik hagejate ja põhivõlgniku vahel sõlmitud käendusega tagatava laenu-lepingu nr 2006044215 lisas nr 2 kokkulepitud muudatustest ja käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele (t I kd lk 12);  08.02.2008.a sõlmisid hageja II ja põhivõlgnik kapitalirendilepingu nr L06114971 lisakokkuleppe nr 3 lepingutingimuste muutmise kohta lepingusummat mittepuudutavas osas, mille suhtes on kostja allkirjaga kinnitanud, et ta on nõus muudatustega ja käendus jääb kehtima samadel tingimustel ka lisakokkuleppe sõlmimise järgselt (t I kd lk 80);  20.02.2008.a sõlmisid hagejad ja kostja käenduslepingule lisa nr 01, millega lisasid seoses laenulepingu nr 2006044215 lõppemisega ja uue laenulepingu 2008003243 sõlmimisega käendusega tagatavaks nõudeks laenulepingu nr 2008003243 laenusummas 1 425 000 eurot. Käendaja kinnitas, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele (t I kd lk 13);  03.07.2008.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 03 tähtpäevade muutmise kohta, millele kostja on alla kirjutanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud summa ulatuses (t I kd lk 45);  30.09.2008.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 avatava arvelduslaenu limiidi summas 2 000 000 eurot (t I kd lk 54-63),  30.09.2008.a sõlmisid hageja I ja kostja käenduslepingule lisa nr 02, millega lisasid seoses panga ja põhivõlgniku vahel arvelduslaenulepingu nr 2008024780 sõlmimisega käendusega tagatavaks nõudeks arvelduslaenulepingu nr 2008024780 laenulimiidi suuruses 2 000 000 eurot. Käendaja kinnitas, et käendus kehtib ka pärast käendatavate

7(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292





   









kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele (t I kd lk 14); 19.01.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 lisa nr 01 finantstagatisena panditud aktsiate arvu kohta (17 000), milles kostja on allkirjaga kinnitanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud summa ulatuses (t I kd lk 64); 19.01.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 04 finantstagatisena panditud aktsiate arvu kohta (17 000), millele kostja on alla kirjutanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud summa ulatuses (t I kd lk 46); 18.05.2009.a sõlmisid hageja II ja põhivõlgnik kapitalirendilepingu L06114971 lisakokkuleppe (t I kd lk 231-235); 18.05.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 lisa nr 02, mille kohaselt lepingule laienevad hagejate ja põhivõlgniku vahel 18.05.2009.a sõlmitud kokkuleppes nr 2009007497 kokkulepitud eritingimused (t I kd lk 65); 18.05.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 05 mitmete nimetatud laenulepingu tingimuste muutmise ja tagasiulatuvalt alates 28.03.2009.a kehtestamise kohta (t I kd lk 47-48); 18.05.2009.a sõlmisid hageja I ja kostja käenduslepingule lisa 3, milles kostja kinnitas, et on teadlik käenduslepinguga tagatavate lepingute muutmisest 18.05.2009.a, millega muudeti võlaõiguslike lepingute tähtpäevi ja muid olulisi tingimusi ning vormistati kokkulepe nr 2009007497 eritingimuste kohta, millest tulenevate kohustuste täitmist tagab samuti kostja poolt antud käendus. Käendaja ei soovinud võlaõiguslikes lepingutes tehtud muudatuste täpsemat kirjeldamist ning kinnitas, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele (t I kd lk 15); 01.03.2010.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik laenulepingu nr 2006044158 lisa nr 06 laenulepingu tingimuste muutmise kohta laenusummat mittepuudutavas osas. Käendaja kinnitas, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud vastutuse maksimumsumma ulatuses (t I kd lk 49); 15.10.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 lisa nr 03 arvelduslaenulepingu tingimuste muutmise kohta laenusummat mittepuudutavas osas, millele on kostja käendajana oma allkirjaga kinnitanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud summa ulatuses (t I kd lk 66-67); 22.12.2009.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 lisa nr 04 arvelduslaenulepingu tingimuste muutmise kohta laenusummat mittepuudutavas osas, millele on kostja käendajana allkirjaga kinnitanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud maksimumsumma ulatuses (t I kd lk 68); 01.03.2010.a sõlmisid hageja I ja põhivõlgnik arvelduslaenulepingu nr 2008024780 lisa nr 05 arvelduslaenulepingu tingimuste muutmise kohta laenusummat mittepuudutavas osas, millele on kostja käendajana oma allkirjaga kinnitanud, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest

8(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 tulenevatele täiendavatele kohustustele käenduslepingus märgitud maksimumsumma ulatuses (t I kd lk 69);  14.07.2010.a esitas hageja I põhivõlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 12113719,12 eurot ja 19.07.2010.a esitas hageja II põhivõlgniku pankrotimenetluses nõude-avalduse summas kokku 4 271 241,02 eurot (t I kd lk 88-93, 112-116);  02.12.2010.a AS BP (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja I nõue summas 12 113 719,12 eurot (189 538 517,58 krooni) I rahuldamisjärgu nõudena ja hageja II nõue summas 4 271 241,02 eurot (66 830 399,77 krooni) II rahuldamisjärgu nõudena (t I kd lk 84-87). Erinevalt kostja seisukohast nõustus kohus hagejatega, et kostja poolt antud käendus laieneb kõikidele nendele põhivõlgnikuga sõlmitud lepingutele (põhilepingutele) ja nende lisadele, mille suhtes kostja on andnud kinnituse, et ta on teadlik põhivõlgnikuga sõlmitud lisakokkuleppe sisust ja nõustub/kinnitab, et käendus kehtib ka pärast käendatavate kohustuste muutumist ning laieneb kõigile eelnimetatud muutustest tulenevatele täiendavatele kohustustele. Kohus jagas hagejate seisukohta, et juhul, kui käendaja on peale võlausaldajatega sõlmitud põhikäenduslepingu sõlmimist andnud võlausaldajatele oma kirjaliku kinnituse näol tahteavalduse, et ta võtab endale kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ka viimaste muutmise/täiendamise korral, siis on selline tahteavaldus käendusena kehtiv, isegi kui see oleks vastuolus 26.04.2007.a sõlmitud käenduslepingu nr 2006044161 p-ga 12.1, mis eeldab käenduslepingu muudatuste allakirjutamist ka võlausaldaja(te) poolt. VÕS §-st 142 tulenevalt on käendusleping reeglina ühepoolne tehing (st tegemist ei ole vastastikuse lepinguga), millega käendaja võtab endale ühepoolselt kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 144 lg 1 kohaselt võlausaldaja nõustumist käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse, mis tähendab, et käenduslepingu sõlmimiseks piisab käendaja ühepoolse taheavalduse üleandmisest võlausaldajale. Riigikohus on lahendis nr 3-21-177-10 märkinud, et käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohtu arvates selline tahe kostja kui käendaja poolt antud kinnitustest tuleneb. Samuti on kohtu arvates asjakohane hagejate viide VÕS § 13 lg-le

9(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 esitamisega, vaid peab ka neid tõendama. Hageja I on esitanud laenulepingust nr 2006044158 tuleneva põhivõlgniku võlgnevuse osas 10 077 097,06 eurot tõendid laenusumma 10 799 100 euro väljamaksmise kohta (t I kd lk 156-170), laenumaksete ja viiviste arvestuse aruanded (t I kd lk 50-53, 171), laenulepingust nr 2008024780 tuleneva põhivõlgniku võlgnevuse osas 2 036 622,06 eurot laenukonto liikumiste ja viiviste arvestuse aruanded (t I kd lk 172-178, 179) ning hageja II on esitanud kapitalirendilepingust nr L06114971 tuleneva põhivõlgniku võlgnevuse 4 208 649,85 eurot osas võlgnevuse ja liisingumaksete arvestuse aruanded (t I kd lk 75-83, 217-223), arved (t I kd lk 224-229) ja laekumiste aruande (t I kd lk 230), lisaks on hagejate I ja II nõuded põhivõlgniku vastu tunnustatud põhivõlgniku pankrotimenetluses vastavalt summas 12 113 719,12 eurot (189 538 517,58 krooni) I rahuldamisjärgu nõudena ja hageja II nõue summas 4 271 241,02 eurot (66 830 399,77 krooni) II rahuldamisjärgu nõudena (t I kd lk 84-87). Kostja pole oma vastuväidete tõendamiseks omapoolseid tõendeid esitanud. Kohus asus seisukohale, et hagejate nõuded on esitatud tõendite alusel piisavalt selgelt ja tõendatud. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et hagejad ei ole kostja suhtes solidaarvõlausaldajateks. Kohtu hinnangul, kuigi hagejad on sõlminud kostjaga ühiselt käenduslepingu, millega kostja vastus hagejate ees on piiratud käenduse maksimumsummaga 2 708 256,11 eurot (42 375 000 krooni), omavad mõlemad hagejad kostja suhtes käenduse piirsumma piires siiski eraldi lepingutest tulenevaid nõudeid, mistõttu nende puhul on kostja suhtes tegemist osavõlausaldajatega (VÕS § 71). Sellega on hagejad sisuliselt ka nõustunud, kitsendades ja formuleerides oma nõudeid kostja vastu vastavalt põhivõlgniku võlgnevustele hageja I ja hageja II suhtes (t I kd lk 143-154). Kostja vastuväite osas, et hagi esitamisega on hagejad oma õigusi kuritarvitanud, kuivõrd praeguse ajani ei ole põhivõlgniku pankrotivara müüdud, millest tulenevalt peaksid hagejate nõuded kostja vastu saadud tulemi võrra vähenema, leidis kohus, et vastuväide on põhjendamatu. Hagejatega sõlmitud käenduslepingus ei ole tingimust, et kostja käendus oleks käsitletav põhivõlgniku vastutusele täiendava vastutusena, st et käendaja vastutaks ainult juhul, kui võlausaldajal ei õnnestu oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Solidaarvastutuse puhul on võlausaldajal õigus valida, millise solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Seega on hagejad kui võlausaldajad õigustatud esitama hagi käendaja kui põhivõlgniku solidaarvõlgniku vastu ka enne seda kui põhivõlgniku pankrotivara osutub müüduks. Apellatsioonkaebus

10(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 sätestatud käenduse sätted on enamjaolt kõik dispositiivsed, vaid ühe erandiga – VÕS § 142 lg 6. Käenduslepingu p 12.1 sõlmimisega ei ole aga antud juhul käendaja kahjuks üheski sättest kõrvale kaldutud. Seega, viidatud lepingupunkti kohaldamata jätmiseks põhjus puudub. Käenduslepingu puhul on tegemist hagejate tüüptingimustega lepinguga. Kohus on aga sisuliselt jätnud tüüptingimuse selle kasutaja enda suhtes kohaldamata. Ühtlasi on asjakohatu kohtu poolt VÕS § 13 lg-le 3 tuginemine. Viidatud säte reguleerib vaid küsimust, kui lepingut on muudetud muus vormis kui lepingus endas kokku lepiti. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidluse all ainult vorminõude täitmine/täitmata jätmine, vaid samuti asjaolu, et käenduslepingu muudatused on tühised, kuivõrd neid ei ole kolmepoolsena sõlmitud. Arvestades, et kõnealuste kinnituste puhul tahteavalduse adressaadina alati üks käenduslepingu pool puudus, siis jääb arusaamatuks, millises vormis siis temaga käenduslepingu muudatused „sõlmiti“. Lisaks jättis maakohus nimetatud küsimuses otsuses seisukoha võtmata kostja 15.01.2014.a menetlusdokumendis esitatud vastuväite osas, mille kohaselt VÕS § 13 lg 3 kohaldamiseks põhjus puudub, kuna tuleb arvestada, et hagejate puhul on tegemist krediidiasutustega, kelle töötajate igapäevane tegevus on lepingute sõlmimine ja muutmine. Kostja on aga juriidilise erihariduseta isik. Nüüd aga leiavad hagejad, et tekkinud olukorda tuleb tõlgendada kostja kui nõrgema lepingupoole kahjuks (st kostja pidi aru saama, et kuigi kõnealuste kinnitustega käenduskohustuse laiendamine on vastuolus käenduslepingus ettenähtud vorminõudega, siis VÕS § 13 lg 3 kohaselt tema käendus ikkagi laieneb) ehk teisisõnu kostja pidi seadusi paremini tundma kui hagejad. Seda eeldada oleks ju arusaadavalt väär ja ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt maakohus tuvastas ebaõigesti, et kõikide käenduslepingute lisad on kehtivad. Ühtlasi on kohus jätnud seisukoha võtmata kostja väidete osas, et kuivõrd laenulepingu nr 2006044158 lisad 01, 03 ja 04 on sõlmitud pärast käenduslepingu sõlmimist, siis nende lisade osas VÕS § 145 lg 4 kohaselt kostja käendus ei kehti. Arvelduslaenulepingu nr 2008024780 osas aga kostja käendus tervikuna puudub, kuivõrd käenduslepingu lisa 02, milles on sellest lepingust tulenevate kohustuste käendamises kokku lepitud, on hageja II poolt allkirjastamata. Olukorda ei muuda ka lepingu lisade all nurgas kostja antud kinnitused, kuivõrd need ei kehti, sest on kolmepoolselt allkirjastamata. Kapitalirendilepingu nr L06114971 puhul ei tekita kostjale kohustusi lisa 3, kuivõrd see on sõlmitud pärast käenduslepingu sõlmimist ja seda ei tee ka siduvaks lisa 3 all nurgas antud kostja ühepoolne kinnitus. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejate nõue eelnimetatud lepingute lisadel baseeruda. Samas on hagejate nõue esitatud eeldusel, et kõik käenduslepingu lisad on kehtivad. Kostja jääb ka oma maakohtus esitatud seisukoha juurde, et hagejate nõue on ebaselge. Kostja tugines selle väite esitamisel eelkõige asjaolule, et hagejad ei ole esitanud nõude kujunemist tõendavaid dokumente ega nõude kujunemist kajastavat arvutuskäiku. Lisaks eelnevale on hageja I esitanud dokumendid kattuva perioodi eest, mistõttu on võlgnevust arvestatud topelt. Laenulepingu nr 2006044158 puhul on arusaamatu, milliste perioodide eest ja mis summade pealt on intressi arvestatud. Analoogsed on vastuväited seoses arvelduslaenulepinguga nr 2008024780. Nt kapitalirendilepingus nr L06114971 on viidatud vaid hagi lisaks nr 13 olevale võlgnevuse arvestusele ja põhivõlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele (hagiavalduse lisa 17), kuid mõlemas dokumendis on ilma ühegi arvutuskäiguta välja toodud vaid lõppsummad. Kapitalirendilepingu nr L06114971 osas ei ole esitatud tõendeid isegi põhivõlgnikule väljamaksete tegemise kohta. Asjaolu, et nimetatud nõuded on (vaikimisi) põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnustatud, ei tähenda, et need nõudeid ka sisuliselt põhjendatud oleksid. Vaatamata eeltoodud vastuväidetele leidis kohus, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kostja esitama ka tõendid oma vastuväidete osas. Siinjuures jättis kohus kõik

11(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 kostja eelnimetatud vastuväited käsitlemata. Lisaks jagas kohus siin tõendamiskoormuse ebaõigesti. Mitte kostja ei pea hakkama tõendama, et nõue tema vastu puudub, vaid hagejad peavad tõendama, et võlg eksisteerib. Ühtlasi peavad hagejad ära tõendama nõude aluse ja kujunemiskäigu. Sealjuures on kostjal õigus hageja tõendite ja väidete osas esitada vastuväiteid. Käesoleval juhul esitas kostja vastuväited, milliste osas tõendeid ei olnud vaja esitada – need tuginesid hageja poolt esitatud/esitamata dokumentidel. Seega juhul, kui kohus kostja vastuväidetega ei nõustunud, siis oleks ta pidanud selles osas seisukoha võtma ehk seda põhjendama. Kohus aga jättis vastuväidete osas seisukohad tervikuna võtmata, põhjendades seda ebaõigesti asjaoluga, et kuivõrd kostja ei ole omapoolsete vastuväidete tõendamiseks tõendeid esitanud, tuleb hagejaga nõustuda. Kostja märkis oma 15.01.2014.a seisukohas, et hagejate nõue on vastuoluline. Nimetatud küsimuses kohus nõustus kostjaga, et tegemist ei saa olla solidaarnõudega ja rahuldas nõude osaliselt ühe hageja kasuks ja osaliselt teise hageja kasuks. Samas jättis kohus hagejate tegeliku soovi hagi eseme osas välja selgitamata. Kui hageja esitab hagi eseme mitmemõttelisena, siis on kohtu kohustus hageja tegelik taotlus välja selgitada. Kohus aga ei teinud seda, vaid rahuldas vaikimisi hagi hagejatele sobival viisil. Sellega jättis kohus eelmenetluse ülesanded täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 1). Kostja alternatiivse vastuväite, et hagi esitamisega on hagejad oma õigusi kuritarvitanud, kuivõrd praeguse ajani ei ole põhivõlgniku pankrotivara müüdud, jättis kohus sisuliselt käsitlemata. Kohus tugines sealjuures VÕS § 145 lg-le 1. Kostja märgib, et tema kõnealune väide ei põhinenud VÕS-i käenduse sätetel ega käenduslepingul. Vastuväide põhines hea usu põhimõtte rikkumisel ja õiguste kuritarvitamisel. Hagejate poolt käenduse alusel nõude esitamine on hea usu põhimõttega vastuolus, kuivõrd hagejad kui põhivõlgniku pankrotimenetlust kontrollivad isikud on vara müügiga põhjendamatult venitanud. Kuna käenduskohustus on põhikohustusega aktsessoorne, siis seetõttu ei ole hagejate enda tegevuse tõttu käendaja võimalik kohustus vähenenud. Kuigi hagejad märkisid oma 13.06.2013.a menetlusdokumendis, et pärast põhivõlgniku pankrotti (02.07.2010.a) on kuni 01.03.2013.a korraldatud 10 enampakkumist, selgub pankrotihaldur Kalle Mõtsniku kinnitusest, et tegelikult korraldati vaid 6 enampakkumist (vt hagejate 27.10.2013.a menetlusdokumendi lisa 2). Kinnituse kohaselt korraldati 2010.a ja 2011.a vaid kaks enampakkumist ja 2012.a vaid üks enampakkumine. Vastustajate seisukoht

12(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 õigesti, et käendaja kinnitas kirjalikult, et ta nõustub käendatavate lepingute muutmisega. Maakohus leidis õigesti, et lepingumuudatuste käendajale laienemine ei eelda kolmepoolse kirjaliku kokkuleppe sõlmimist. Oluline on ka see, mida lepingu muudatuste raames kokku lepiti. Rahalised kohustused, mille tagasimaksmise kohustust kostja käendas, võeti põhilepingutega. Isegi siis, kui muudatused käendaja suhtes ei kehtiks, peaks käendaja algsetest lepingustest tulenevate kohustuste suuruse tõttu esitatud hagi ulatuses võlausaldajate ees ikkagi vastutama.

13(14)

Tsiviilasi nr: 2-13-10292 realiseerimine veninud. Teiseks, maakohus märkis õigesti, et võlausaldaja ei pea käendaja vastu nõude esitamise eeldusena esitama nõuet eelnevalt põhivõlgniku vastu. Käendaja ei saa keelduda oma kohustuse täitmisest kui talle ei ole tagatud see, et põhivõlgniku suhtes esitatav tagasinõue rahuldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad oleksid tahtlikult ja kostja kahjustamise kavatsusega loonud olukorra, kus põhivõlgniku suhtes ei ole majanduslikult võimalik nõudeid realiseerida, selleks, et nõuded esitada kostja suhtes ja selleks, et jätta kostja ilma võimalusest esitada põhivõlgniku suhtes tagasinõue. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

allkirjastatud digitaalselt Reet Allikvere

allkirjastatud digitaalselt Ülle Jänes

allkirjastatud digitaalselt Kaupo Paal

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.