2-13-48736
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.detsember 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-13-48736
Tsiviilasja hind
2 355.86 eurot Hageja: Elit OÜ (RK 12167946, asukoht: Kadaka tee 74b, 12618 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Kristjan Kenapea (IK XXX, e-post: XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Elit OÜ hagi A E vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes
Kostja: A E (IK XXX, elukoht: XXX)
2-13-48736 menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded Elit OÜ esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagiavalduse A E vastu nõudega mõista A E välja Elit OÜ kasuks põhivõlg, summas 998.00 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivised, summas 109.82 eurot ning viivis protsendina põhivõlalt (400.00 eurot), VÕS §94 lg.1 ja §113 sätestatud määras, alates 10.10.2014.a. kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt 14.03.2013 sõlmisid RMT Ehituse OÜ ning Vaike ja Partnerid OÜ all töövõtulepingu nr KÜN-2, mille kohaselt kohustus Vaike ja Partnerid OÜ tegema töövõtjana Tallinnas Künni 9 asuvas asenduskodus nõrkvoolu-, elektri- ja välisvõrgu väljaehitamise töid. Vaike ja Partnerid OÜ sõlmis omakorda tellijana 16.07.2013 OÜ-ga Orvos Tec lepingu nr M130701, millega alltöövõtja kohustus paigaldama Tallinnas Künni 9 asuvasse asenduskodusse ATS ja valveseadmestiku. Ajavahemikul 03.07.2013-25.07.2013 müüs hageja Tallinnas Künni 9 asenduskodu ehitusel töid teostanud Nordwest Elcom OÜ-le selle asendusekodu ehituse tarbeks elektritarvikuid kokku 1254,45 euro eest (03.07.2013 arve nr 5710, 07.07.2013 arve nr 5731, 23.07.2013 kreeditarve nr 5796, 23.07.2013 arve nr 5797, 25.07.2013 kreeditarve nr 5805, 25.07.2013 arve nr 5806. Kostja teatas 01.08.2013 hagejale, et kostja esindatava äriühingu (Vaike ja Partnerid OÜ) poolt Tallinnas Künni 9 asenduskodus tehtavate alltöövõtulepingu kohaste tööde lõpetamine on ohus, kuna äriühingul puuduvad tööde jätkamiseks vahendid. Kostja väitis, et peab koheselt tasuma asenduskodu objektil tegutseva alltöövõtja Nordwest Elcom OÜ kaudu 400 eurot töötajatele ning et selle summa mittetasumisel demonteeriksid töötajad paigaldatud elektritarvikud ja lahkuksid objektilt. Samuti teatas kostja 01.08.2013 hagejale, et asenduskodu ehitusel on tema esindatav äriühing (Vaike ja Partnerid OÜ) ATS ja valveseadmestiku paigaldustööd tellinud OÜ-lt Orvos Tec, kellel aga puudub Vaike ja Partnerid OÜ suhtes usaldus. Seetõttu nõudis OÜ Orvos Tec kostja esindatavalt äriühingult (Vaike ja Partnerid OÜ) alltöövõtu tegemise eeldusena, et kolmas usaldusväärne isik annaks garantiikirja, mis tagaks tehtud tööde lepingutasu kokkulepitu kohase saamise. Ühtlasi andis kostja 01.08.2013 hagejale teada, et kui tal ei õnnestu Tallinnas Künni 9 asuval asenduskodu objektil töid lõpetada ja objekti tellijale üle anda, siis jääb tasumata ka hageja poolt asenduskodu objektile tarnitud kauba eest (s.h hageja poolt Nordwest Elcom OÜ-le tarnitud kaupade eest). Seonduvalt kostja poolt hagejale teatavaks tehtud olukorraga esitas Nordwest Elcom OÜ 01.08.2013 hagejale palve anda lühiajalist laenu summas 400 eurot. Laen anti hageja poolt laenusaajale 01.08.2013 tehtud maksega. Seega nähtub, et hageja ja Nordwest Elcom OÜ sõlmisid 01.08.2013 tähtajatu laenulepingu. Hageja rahuldas ka kostja palve tema alltöövõtjale tasu maksmise tagamiseks ning andis 02.08.2013 garantiikirja, millega garanteeris OÜ-le Orvos Tec 16.07.2013 lepingu nr M130701 objektiks olevate tööde ja materjalide eest tasumise summas 2983,16 eurot. Kostja palvel hageja poolt võetud garantiikohustuse tagamiseks ning hageja kui võlausaldaja ees võlgnike kohustuste täitmise eest vastutamiseks sõlmisid hageja ja kostja 02.08.2013 käenduslepingu nr 2013-08, millega kostja võttis kohustuse tagada hageja poolt OÜ Orvos Tec ning Vaike ja Partnerid OÜ vahelise 16.07.2013 lepingu nr M130701 täitmiseks antud garantiikirjast hagejale tulenevad kohustused summas 2983,16 eurot. Tagada hageja poolt 01.08.2013 Nordwest Elcom OÜ-le antud laenu tasumine summas 400 eurot. Samuti tagada Nordwest Elcom OÜ poolt hagejale 03.07.2013-25.07.2013 arvete alusel võlgnetav summa 1254,45 eurot. Käenduslepingus lepiti kokku, et kostja (käendaja) peab täitma käendatavad
2-13-48736 kohustused 7 päeva jooksul võlausaldajalt sellekohase kirjaliku teate saamisest ning et lisaks tuleb tasuda ka põhivõlast võlausaldajale tekkinud viivised, intressid, kahju ning sissenõudmisega seonduvad kulutused. 02.10.2013 saatis hageja Nordwest Elcom OÜ-le ja kostjale teate, milles teavitati adressaate Nordwest Elcom OÜ võlgnevusest: 1254,45 eurot, mis moodustub 03.07.2013 arve nr 5710, 07.07.2013 arve nr 5731, 23.07.2013 kreeditarve nr 5796, 23.07.2013 arve nr 5797, 25.07.2013 kreeditarve nr 5805 ja 25.07.2013 arve nr 5806 alusel, mis olid kostja poolt tagatud vastavalt 02.08.2013 sõlmitud käenduslepingule ning 400 eurot, mis oli hageja poolt Nordwest Elcom OÜ-le laenatud ning mis oli kostja poolt tagatud vastavalt 02.08.2013 käenduslepingule. 115,66 eurot, mis moodustus hageja poolt esitatud arvete nr 5807, 5844, 5847 ja 5974 alusel, mis aga ei olnud kostja ja hageja vahel 02.08.2013 sõlmitud käenduslepinguga tagatud. 02.10.2013 teates viitab hageja Nordwest Elcom OÜ-le 01.08.2013 antud tähtajatule laenule ning avaldab soovi laenuleping lõpetada (s.t laen tagasi saada). Seega, VÕS § 398 lõike 1 alusel tekkis laenusaajal kohustus maksta laenuandjale tähtajatu 400 euro suurune laen tagasi 2 kuu pärast ehk hiljemalt 02.12.2013. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasus kostja hagejale 24.10.2013 oma võlgnevusest 82,73 eurot, viidates makse alusena poolte vahelisele käenduslepingule. Vaike ja Partnerid OÜ tasus 16.07.2013 sõlmitud lepingu nr M130701 alusel tekkinud võlast 299 eurot OÜ-le Orvos Tec 24.10.2013. Sellest tulenevalt vähenes ka hageja poolt 02.08.2013 antud garantiiga OÜ Orvos Tec ees võetud kohustus 299.00 euro võrra 2684,16 euroni. Vaike ja Partnerid OÜ ei täitnud OÜ-ga Orvos Tec 16.07.2013 sõlmitud lepingust nr M130701 tulenevaid maksekohustusi, mistõttu hageja sõlmis 02.08.2013 garantiikirja alusel 29.11.2013 OÜ-ga Orvos Tec Vaike ja Partnerid OÜ võla jäägi (2684,16 eurot) tasumise maksegraafiku. Sõlmitud maksegraafiku alusel tegi hageja OÜ-le Orvos Tec esimese makse (299 eurot) 02.12.2013 ja teise makse (299 eurot) 27.12.2013. Seega võlgneb kostja hagi esitamise ajal hagejale 02.08.2013 käenduslepingu nr 2013-08 alusel põhivõlgnevusena järgmised summad: 1) 1171,72 eurot käesoleva ajani Nordwest Elcom OÜ pool tasumata ostetud kaupade eest, mis tuleneb hageja 03.07.2013 arvest nr 5710, 07.07.2013 arvest nr 5731, 23.07.2013 kreeditarvest nr 5796, 23.07.2013 arvest nr 5797, 25.07.2013 kreeditarvest nr 5805 ja 25.07.2013 arvest nr 5806 (arved kokku 1254,45 eurot). Võlgnetava summa arvestuses kajastub arvete summast (1254,45 eurot) maha arvatud kostja poolt 24.10.2013 hagejale käenduslepingu alusel tasutud 82,73 eurot; 2) 400 eurot, mis on hageja poolt Nordwest Elcom OÜ-le laenatud ning mille tagasimakse tähtaeg saabus VÕS § 398 lõike 1 alusel 02.12.2013; 3) 598 eurot, mis on hageja poolt 02.08.2013 garantii alusel 29.11.2013 sõlmitud maksegraafiku kohaselt tasutud OÜ-le Orvos Tec. Ülaltoodust nähtub, et kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tasunud 02.08.2013 käenduslepingu alusel sisse nõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 2169,72 eurot. Nimetatud summale lisandub ka viivis. Palub hagi rahuldada. Haginõude tõendamiseks esitas Elit OÜ kohtule järgmised dokumendid: 1) Koopia RMT Ehituse OÜ ning Vaike ja Partnerid OÜ vahelisest 14.03.2013 alltöövõtulepingust nr KÜN-2. 2) Koopia OÜ Vaike ja Partnerid ning OÜ Orvos Tec vahelisest 16.07.2013 ATS ja valveseadmestiku paigalduse lepingust; 3) Koopiad hageja arvetest Nordwest OÜ-le ajavahemikul 03.07.201325.07.2013 (6-lehel); 4) Koopia Nordwest Elcom OÜ 01.08.2013 laenutaotlusest; 5) Koopia hageja poolt 01.08.2013 Nordwest Elcom OÜ-le tehtud laenumakset tõendavast kontoväljavõttest; 6) Koopia 02.08.2013 garantiikirjast; 7) Koopia hageja ja kostja vahel 02.08.2013 sõlmitud käenduslepingust nr 2013-08; 8) Koopia hageja poolt Nordwest Elcom OÜle 02.10.2013 saadetud teatest; 9) Koopia kostja poolt 24.10.2013 tehtud võla tagasimakset kinnitavast kontoväljavõttest; 10) Koopia hageja ja OÜ Orvos Tec e-kirjavahetusest 24.10.201302.12.2013; 11) Koopia hageja 02.12.2013 maksekorraldusest, millega täideti hageja ja OÜ Orvos tec 29.11.2013 maksegraafikut; 12) Koopia hageja 27.12.2013 maksekorraldusest, millega täideti hageja ja OÜ Orvos tec 29.11.2013 maksegraafikut; 13) Koopia hageja 28.11.2013 teatest kostjale; 14) Ülevaade Nordwest Elcom OÜ tähtaegselt tasumata arvetest ja viivisearvestus seisuga 30.12.2013 ning 15) Nordwest Elcom OÜ-le antud laenu viivisearvestus seisuga
2-13-48736 30.12.2013. Menetluse kestel esitas Elit OÜ kohtule uue haginõude arvestuse, milles vähendas haginõuet seoses vahepealsete tasumistega ning palus kostjalt välja mõista põhivõlg, summas 998.00 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivised, summas 109.82 eurot ning viivis protsendina põhivõlalt (400.00 eurot), VÕS §94 lg.1 ja §113 sätestatud määras, alates 10.10.2014.a. kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja, A E, vaidles 20.02. 2014.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud panna Elit OÜ. Kirjaliku vastuse kohaselt on kostjal andmeid, mille kohaselt on OÜ Vaike ja Partnerid jõudnud võlausaldajatega kokkuleppele võla tasumiseks ositi, mille tõttu ei ole käendaja vastu vaja nõuet pöörata. Kostja ühtegi dokumenti oma vastuväidete tõendamiseks kohtule ei esitanud. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil Hageja, Elit OÜ, lepinguline esindaja, Kristjan Kenapea, palus kohtuistungil hagi rahuldada täies ulatuses ning panna menetluskulud kostja kanda. Hageja lepinguline esindaja, Kristjan Kenapea, selgitas kohtuistungil, et ta esitab kohtule avalduse haginõude vähendamiseks. Põhjuseks on, et OÜ Nordwest Elcom tasus hagejale 2786,65 eurot. Selle summaga loeb hageja kaetuks kogu Norwest Elcom OÜ võlgnevuse hageja ees. Nimetatud maksega on kaetud Nordwest Elcom OÜ võlgnevus summas 1019,64 eurot. Hagiavalduse p.1.17 on märgitud, et nõue koosneb 3 osast. Seega alates 01.07.2014.a hagejal kostja vastu põhivõlanõue on vähenenud ja moodustab 998 eurot. Viivise arvestus esimese nõude osas lõppes 30.06.2014.a ja moodustab 82,01 eurot. Summast 400 eurot (laenuleping) -27,81 eurot. Viivis kokku moodustab109,82 eurot. Haginõude täpsustuses kõik summad välja toodud. VÕS kohaselt nõuab hageja laenulepingu järgset viivist summast 400 eurot. 3.03.2014.a viivise arvestusele lisandub viivis kohtuistungi päeva seisuga. Hagiavalduses on välja toodud hagi alus ja põhjendused. Hageja jääb nende juurde. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja andis Norwest Elcom OÜ-le laenu summas 400 eurot. Laen oli tähtajatu. Viivist kokku lepitud ei olnud. Laenumakse tähtaeg saabus kolme kuu pärast, 02.12.2013.a. Sellest alates on arvestatud viivis. Hageja kohustus põhineb käenduslepingule. Oli antud tähtajatu laen. Kõik firmade seltskond ja kostja olid ühe ja sellesama ehitusobjektiga seotud. Oli antud tähtajatu laen, et asjad objektil liiguksid. Kostja oli seotud firmaga Vaike ja Partnerid OÜ. Firmal tekkisid makseraskused alttöövõtjatega. Vastuses kostja väitis, et temalt ei ole midagi nõutud. Hagile on lisatud nõudekirjad ja e-kirjad. Hagiavalduse p. 1.17. on välja toodud nõude struktuur. Kostja, A E kohtuistungile ei ilmunud. Saatis kohtule kirjaliku avalduse, milles palus tsiviilasja sisulist läbivaatamist kohtuistungil ilma kostjata. Kohus rahuldas Elit OÜ esindaja Kristjan Kenapea taotluse tsiviilasja kohtuistungil sisulise läbivaatamise kohta ilma kostja osavõtuta kohtuistungist. Kohus luges tuvastatuks, et kostja on saanud esitada kõik vastuväited ja tõendid asjale ning tsiviilasi on kohtuistungiks ette valmistatud piisava põhjalikkusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte nõuete, väidete ja vastuväidetega, toimiku materjalidega, aga samuti poole seletustega kohtuistungil kogumis, asus seisukohale, et Elit OÜ hagi käendaja A E vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja kirjaliku vastusega ning poolte seletustega kohtuistungil luges kohus tuvastatuks asjaolu, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Elit OÜ ja A E vahel sõlmiti kirjalikud käenduslepingud hagiavalduses nimetatud asjaoludel. Samuti puudub Elit OÜ ja A E vahel vaidlus hagiavalduses nimetatud asjaolude üle, mille kohaselt võtsid OÜ Vaike ja Partnerid
2-13-48736 alltöövõtjad hagejalt laenu hagiavalduses nimetatud asjaoludel ja hagiavalduses nimetatud ulatuses. Kohus tuvastas, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas A E käendajana peab tasuma Elit OÜ-le võlgu tegelike laenuvõtjate eest ning maksma hagejale ka viiviseid. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu vastava praktika poole. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13 tehtud 12.03.2013.a otsuse p.12 asus seisukohale, et VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätted kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on jätnud arvestamata, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Maakohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohaga, et VÕS § 142 lg-s 1 sätestatakse, et käenduslepinguga kohustub A E kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama sätte lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. A E vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnikud ja A E võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab A E käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab A E, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus ühineb Riigikohtu seisukohaga ja leiab, et eeltoodud sätted kehtestavad A E vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga A E vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kohus asus seisukohale, et A E vastuväited tuleb lugeda mitteasjakohasteks ja paljasõnalisteks, mille tõttu kuulub Elit OÜ hagi rahuldamisele nii põhivõla kui ka viiviste oas.
2-13-48736 Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13 tehtud 12.03.2013.a otsuse p.13 asus seisukohale, et VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Maakohus nõustus Riigikohtu ja hageja seisukohaga ning asus seisukohale, et Elit OÜ on esitanud viivise nõude A E vastu õigesti VÕS §94 lg.1 ja §VÕS §113 lg.1 alusel ning on ka viivise summad arvestanud õigesti, mille tõttu kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Koopiaga Nordwest Elcom OÜ 01.08.2013 laenutaotlusest, koopiaga hageja poolt 01.08.2013 Nordwest Elcom OÜ-le tehtud laenumakset tõendavast kontoväljavõttest; koopiaga 02.08.2013 garantiikirjast; koopiaga hageja ja kostja vahel 02.08.2013 sõlmitud käenduslepingust nr 2013-08 ning koopiaga hageja poolt Nordwest Elcom OÜ-le 02.10.2013 saadetud teatest luges kohus tuvastatuks asjaolu, et hageja sõlmis tähtajatud laenulepingud ning A E käendas neid hageja poolt antud laenusid. VÕS §398 lg.1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Sama sätte lg.2 kohaselt intressita laenulepingu võib laenusaaja üles öelda ja laenu tagastada ilma ette teatamata. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et Elit OÜ on A E vastu esitanud nõude õigesti, kuna põhivõlgnikud ei täitnud oma kohustusi Elit OÜ ees pärast tähtajatute laenulepingute ülesütlemist Elit OÜ poolt. Koopiaga RMT Ehituse OÜ ning Vaike ja Partnerid OÜ vahelisest 14.03.2013 alltöövõtulepingust nr KÜN-2 ning koopiaga OÜ Vaike ja Partnerid ning OÜ Orvos Tec vahelisest 16.07.2013 ATS ja valveseadmestiku paigalduse lepingust luges kohus tuvastatuks asjaolu, et nii hageja Elit OÜ laenu andjana kui ka A E poolt käendatud laenuvõtjad tegelesid kõik laenu võttes oma majandustegevuses. VÕS §30 lg.1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS §30 lg.3 kohaselt ei pea võlatunnistus olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Koopiaga kostja poolt 24.10.2013 tehtud võla tagasimakset kinnitavast kontoväljavõttest luges kohus tuvastatuks asjaolu, et A E on tagasimaksete tegemisega tunnistanud oma võlgnevust Elit OÜ ees ning loonud sellega võlatunnistuse, milles tunnistab oma võlgnevust Elit OÜ ees. Kohus luges A E vastuväited mitteasjakohasteks ning asus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele hageja poolt nimetatud ulatuses. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et tuleb rahuldada Elit OÜ hagi A E vastu ning mõista A E välja Elit OÜ kasuks põhivõlg, summas 998.00 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivised, summas 109.82 eurot ning viivis protsendina põhivõlalt (400.00 eurot), VÕS §94 lg.1 ja §113 sätestatud määras, alates 10.10.2014.a. kuni täitmiseni. Kohus pidas vajalikuks teha käesolev kohtuotsus avalikult teatavaks 03.12.2014.a. Viru
2-13-48736 Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS §173 lg.2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §162 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Et kohus rahuldas Elit OÜ hagi A E vastu, siis pidas kohus vajalikuks panna Elit OÜ menetluskulud A E kanda. A E menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS §174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.