1.Välja kuulutada OÜ UNIK (rk 10338409) pankrot 03. detsembril 2014 kell 16:00.
2.Nimetada OÜ UNIK pankrotihalduriks Martin Krupp (aadress: Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn tel 6844400, 5072034, e-post: [email protected], pankrotihalduri tunnistus nr 120).
3.Viia läbi OÜ UNIK võlausaldajate esimene üldkoosolek 18. detsembril 2014 kell 15:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4.
OÜ UNIK võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest OÜ UNIK vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
5.Jätta kehtima enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud.
6.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek 1(12)
2-14-57047 võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses OÜ UNIK kanda.
8.Määrata ajutise halduri tasu suuruseks 800 (kaheksasada) eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks.
10.Välja mõista OÜ UNIK pankrotivarast ajutise halduri Martin Kruppi kasuks ajutise halduri tasu 800 (kaheksasada) eurot.
11.Välja mõista OÜ UNIK pankrotivarast Cavere Õigusbüroo OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks ajutise halduri kulutuste hüvitis 91 (üheksakümmend üks) eurot 71 senti (koos käibemaksuga).
12.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
13.Saata kohtumäärus Viru Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Võlgnik esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on suured võlgnevused võlausaldajate ees. Viru Maakohus võttis 06. novembril 2014 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp, kes esitas 17. novembril 2014 kohtule aruande. 2(12)
2-14-57047
Ajutise halduri aruanne Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine
2.1.Osaühing UNIK (edaspidi võlgnik) kanti äriregistrisse 16.12.1997. a ning võlgniku viimase, 2013.a majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks piimatoodete tootmine, realiseerimine ja toitlustusteenused. 2013.a moodustas võlgniku müügitulu 36 846 eurot, vähenedes 2012.a võrreldes 20% . Võlgnik turustas oma toodangut Eestis. Võlgnikul oli 2013.a kuus töötajat. Võlgniku juhatuse liikmetele ega nõukogu liikmetele tasu ei makstud.
2.2.Võlgniku juhatuse liikme seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja aja osas on napisõnaline. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud üleilmse majanduskriisi valguses võlgniku tootmise järsk vähenemine ning asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme tervislik seisukord on ei luba võlgniku tegevusalal töötamist enam jätkata.
2.3.Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -298 eurot, varasid oli kokku summas 101 259 eurot, kohustusi 56 660 eurot ning omakapital 44 599 eurot. Müügitulu 2011.a majandustegevusest oli 171 327 eurot.
2.4.Võlgniku 31.12.2012.a bilansi kohaselt oli võlgniku kasum 93 eurot, varasid oli kokku 49 208 eurot, kohustusi 4 516 eurot ning omakapital 93 eurot. Müügitulu 2012.a majandustegevusest oli 87 748 eurot.
2.5.Võlgniku 31.12.2013.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -182 eurot, varasid oli 50 673 eurot, kohustusi 6 163 eurot ning omakapital 44 510 eurot. Müügitulu 2013.a majandustegevusest oli 36 846 eurot.
2.6.Võlgniku 01.09.2014.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -43 486 eurot, varasid oli 6 163 eurot, kohustusi 9 339 eurot ning omakapital 1 024 eurot.
2.7.Ajutine haldur märgib, et tal on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuivõrd võlgniku selgitused selles osas on olnud äärmiselt napisõnalised ning haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis võimaldaks saada ülevaadet võlgniku kulu- ja tuluartiklitest. Ajutine haldur on 07.11.2014.a edastanud võlgniku registrijärgsele asukoha aadressile ja elektrooniliselt aadressil [email protected] teabenõude ning palunud võlgnikul vastata ajutise halduri teabenõudele hiljemalt 12.11.2014.a, kuid käesoleva ajutise halduri aruande koostamise hetke seisuga ei ole võlgnik ajutise halduri aruandele vastanud ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mille alusel oleks ajutisel halduril võimalik hinnata võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 21.06. – 03.07.2012.a võetud välja 23 800 eurot, millise kasutamise kohta võlgniku ja võlausaldajate huvides ajutisel halduril andmed puuduvad. Samuti nähtub võlgniku arvelduskontodelt, et võlgnikule toimub veel laekumisi, mistõttu võib võlgnikul ajutise halduri hinnangul olla üleval nõudeid ostjate vastu, kuid milliste olemasolu ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt oli võlgnikul 01.09.2014.a seisuga nõudeid ja ettemakseid summas 2 707 eurot ja varusuid 3 362 eurot, mida võlgnik ise oma pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas kajastanud ei ole. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas tegemist on realiseeritava varaga või on vara juba võõrandatud. Viimasel juhul ei ole ajutine haldur saanud kontrollida kuidas on kasutatud laekunud vahendeid.
2.8.Võlgniku esitatud pankrotiavaldusele lisatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul 01.09.2014.a seisuga kohustusi viie töötaja ees kokku 4 180 eurot. III Võlgniku varad
3.1.Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele ega esitanud vara nimekirja ajutise halduri nimetamise seisuga. Võlgniku esitatud pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul vara puudub. 3(12)
2-14-57047 Võlgnikul oli 01.09.2014.a seisuga nõue Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu summas 1 604,23 eurot, kuid võlgnik ei ole selgitanud millest nõue tuleneb, mistõttu ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tuvastada kas nõue ka reaalselt eksisteerib ja on sissenõutav. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnikule peale pankrotiavalduse esitamist, so 01.09.2014.a laekunud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt 1 687,20 eurot. Seega ei ole võlgnikul käesoleva aruande hetke seisuga nõuet ameti vastu.
3.2.Võlgniku 01.09.2014. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 6 163 eurot eurot järgmiselt: 1) raha 94 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 2 707 eurot 3) varud 3 362 eurot
3.3.Võlgniku 31.12.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 50 673 eurot järgmiselt: 1) raha 34 883 eurot 2) nõuded ja ettemaksed 4 208 eurot 3) varud 3 164 eurot
3.4.Ajutise haldurina saatsin päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastasin järgmist:
3.4.1.Võlgnik omab Swedbank AS-is järgmist arvelduskontot: -
konto nr XXX, millisel 10.11.2014.a seisuga rahalised vahendid puuduvad.
Konto käsutamise õigust omab V B (isikukood XXX). Kohustused panga ees puuduvad. Konto on arestitud 07.11.2014.a.seisuga.
3.4.2.Võlgnik omab SEB Pank AS-is järgmist arvelduskontot: - konto nr XXX, mille saldo 13.11.2014.a. seisuga on 583,93 eurot. Konto allkirjaõigusliku isikud on S B (isikukood XXX) ja V B. Volitatud kasutajad on K M (isikukood XXX) ja N S (isikukood XXX). Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 07.11.2014.a. Kohustused panga ees puuduvad.
3.5.Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. Krediidipank AS ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ajutise halduri päringule vastanud.
3.6.AS-is DNB Pank, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, AS-is ALG Liising ja AS-is Krediidipanga Liising kehtivaid liisinglepinguid ei ole. AS Pohjola Finance Estonia, Citadele Leasing & Factoring OÜ ja Nordea Finance Estonia AS ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ajutise halduri päringule vastanud.
3.7.Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: Sõiduk
IVECO DAILY
35.8V
Reg.märk ja esmane registreerimine XXX, 1996
Kommentaar Sõidukile on seatud käsutamise keeld 10.11.2014.a ajutise halduri kasuks. Varasemalt seatud käsutamise keeld Maksu- ja Tolliameti kasuks. Ajutisel halduril puudub teave sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Maanteeameti päringu vastuse kohaselt on sõiduki registrikanne peatatud vastavalt 01.10.2014.a jõustunud 4(12)
2-14-57047
Ford Transit 150 VAN
XXX, 1997
Opel Omega Caravan
XXX, 1993
Liiklusseaduse § 771. Sõidukile on seatud käsutamise keeld 10.11.2014.a ajutise halduri kasuks. Varasemalt seatud käsutamise keeld Maksu- ja Tolliameti kasuks. Ajutisel halduril puudub teave sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Maanteeameti päringu vastuse kohaselt on sõiduki registrikanne peatatud vastavalt 01.10.2014.a jõustunud Liiklusseaduse § 77. Sõidukile on seatud käsutamise keeld 10.11.2014.a ajutise halduri kasuks. Varasemalt seatud käsutamise keeld Maksu- ja Tolliameti kasuks. Ajutisel halduril puudub teave sõiduki asukoha ja seisukorra kohta. Maanteeameti päringu vastuse kohaselt on sõiduki registrikanne peatatud vastavalt 01.10.2014.a jõustunud Liiklusseaduse § 77
Nn Maanteeameti mitteaktiivses andmebaasis on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: Sõiduk VAZ 2105
Reg.märk ja esmane registreerimine XXX, 1980
Ford Transit 100
XXX, 1981
Kommentaar Maanteeameti andmebaasi korrastamise eesmärgil ei kantud sinna üle sõidukeid, mille registreerimistunnistus on väljastatud enne 23.11.1999. a ning millel puudus tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemaski. Lähtuvalt eeltoodust sõidukit uude infosüsteemi ei kantud. Endises andmebaasis on nimetatud sõiduk küll olemas, kuid keelumärget sinna seada ei olnud otstarbekas, sest see baas ei ole aktiivne. Maanteeameti andmebaasi korrastamise eesmärgil ei kantud sinna üle sõidukeid, mille registreerimistunnistus on väljastatud enne 23.11.1999. a ning millel puudus tehnoülevaatus või andmed olid puudulikud ja uuendamata, mis on märk sellest, et teeliikluses need ei osale või ei ole neid tegelikult olemaski. Lähtuvalt eeltoodust sõidukit uude
5(12)
2-14-57047 infosüsteemi ei kantud. Endises andmebaasis on nimetatud sõiduk küll olemas, kuid keelumärget sinna seada ei olnud otstarbekas, sest see baas ei ole aktiivne.
3.8.AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma, mistõttu ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit.
3.9.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud järgmine kinnisvara: 1) Kinnistu registriosa numbriga 2410108, asukohaga Ida-Virumaa, Sillamäe linn, Kesk tn 2/10, katastritunnusega 73501:001:0015, 100% ärimaa, pindalaga 1 874 m2. 12.06.2012.a kinnistamisavalduse alusel on 25.06.2012.a omanikuna sisse kantud Aktsiaselts ÖKOSIL. Ajutisel halduril puuduvad andmed tehingu täpsemate asjaolude kohta. Kontoväljavõtte kohaselt on võlgnikule kinnistu müügist laekunud 35 669,62 eurot. 2) Kinnistu registriosa numbriga 3757808, asukohaga Ida-Virumaa, Vaivara vald, Sõtke küla, katastritunnustega 85101;001:0288, 85101:001:0328 ja 85101:001:0329 nimetustega vastavalt Kõnnukalle, Kalle ja Kõnnu, 100% maatulundusmaa, pindalaga vastavalt 1,53 ha, 27 324 m2 ja 13 860 m2. 15.11.2010.a kinnistamisavalduse alusel on 24.11.2010.a omanikuna sisse kantud Andrei Barinov. Ajutisel halduril puuduvad andmed tehingu täpsemate asjaolude kohta.
3.10.Elektroonilise äriregistri andmetele võlgnikul kehtivaid ja kehtetuid seoseid teiste äriühingutega ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha arvelduskontol summas 583,93 eurot. Võlgniku nimele on Maanteeameti liiklusregistris registreeritud kokku viis sõidukit, millest kaks nn vanas andmebaasis ning kolme osas on tuginedes Liiklusseaduse 77 tehtud kande peatamine, kuivõrd sõidukitele ei ole kahe või enama aasta vältel tehtud tehnilist kontrolli ja sõidukitel puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Eelnevast tulenevalt on ajutise halduri hinnangul võimalik, et sõidukid ei ole käesoleval hetkel enam liikluskõlbulikud ega oma turuväärtust. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on võlgniku varaks nõuded summas 2 707 eurot ja varud summas 3 362 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud vara pankrotiavaldusele lisatud varanimekirjas varana käsitlenud ega esitanud ajutisele haldurile täpsemaid andmeid nõuete ja varude kohta, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik võtta lõplikku seisukohta võlgniku vara väärtuse ja koosseisu kohta. IV Võlgniku kohustused (võlad)
4.1.Võlgnik ei ole vastanud ajutise halduri teabenõudele ega esitanud kohustuste nimekirja ajutise halduri nimetamise seisuga. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud kohustuste nimekirja kohaselt oli võlgnikul 01.09.2014.a seisuga kohustusi kokku 10 383,82 eurot järgmiselt: -
Maksu- ja Tolliamet 5 888,40 eurot, arvestuslik intress 315,42 eurot V K 1020 eurot M K 910 eurot N O 980 eurot 6(12)
2-14-57047 -
G M 400 eurot O C 870 eurot
4.2.Võlgniku 01.09.2014. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 9 339 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 9 339 eurot
4.3.Võlgniku 31.12.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 6 163 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 6 163 eurot
4.4.Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 11.11.2014. a seisuga maksuvõlgnevus summas 7 051,15 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, intressi, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 511,91 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 7 563,06 eurot. Võlgnik on esitanud kõik maksudeklaratsioonid. Võlgniku suhtes ei ole viimasel kümnel aastal läbi viidud ja ei viida käesoleval ajal läbi maksurevisjoni. Maksu- ja Tolliamet on võlgniku nõuetes kajastuva maksuvõla osas alustanud sissenõudmismenetlusi.
4.5.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 07.11.2014.a teatise kohaselt ei ole võlgniku suhtes käimasolevat täitemenetlust. Võlgniku suhtes on lõpetatud 34 täitemenetlust. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 11 743,06 eurot. V Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2010.a, 31.12.2011.a, 31.12.2012.a, 31.12.2013.a ja 01.09.2014.a bilansid ja kasumiaruanded eurodes. Käibevara Varud Põhivara Varad kokku Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Kohustused kokku Omakapital Osakapital Müügitulu Puhaskasum /kahjum Lühiaj. võla kattekordaja Likviidsuskordaj a Käibekapitali näitaja Võlakordaja
5.1.Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on näitaja olnud nõrk 2010 ja 2011.a, pöördunud järsult heaks 2012.a, kuid nõrgenenud oluliselt 2013 ja pöördunud käesolevaks ajaks mitterahuldavaks, väljendades maksevõimetuse tekkimist.
5.2.Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud nõrk 2010 ja 2011.a, väga hea 2012 ja 2013.a ning halvenenud järsult 2014.a. Seega on võlgniku lühiajaliste kohustuste katmine olnud raskendatud.
5.3.Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja olnud negatiivne 2010, 2011 ja 2014.a ning seega on võlgnikul käibekapitali defitsiit.
5.4.Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja 2014.a halvenenud järsult ning on üle soovitusliku näitaja. Seega toimub võlgniku puhul liigne finantseerimine võõrkapitali arvelt.
5.5.Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital. Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2010, 2011 ja 2014.a olnud suurem soovituslikust näitajast. VI Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur ei ole talle esitatud andmetele tuginedes tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Samas märgib haldur, et võlgnik on viimase nelja aasta jooksul võõrandanud kaks talle kuulunud kinnistut, millest ühe seotud isikule A B. Kuivõrd ajutine haldur ei ole saanud kontrollida tehingute täpsemaid asjaolusid, ei saa ajutine haldur käesoleval hetkel välistada, et võlgniku vara võõrandamise osas esineb vara tagasivõitmise võimalusi. Täiendavalt märgib ajutine haldur, et võlgniku 31.12.2013.a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara summas 50 673 eurot, millest 01.09.2014.a seisuga oli järel vaid 6 163 eurot. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid varude realiseerimise ja laekunud rahaliste vahendite kasutamise kohta, mistõttu ei saa ka selles osas välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist. 8(12)
2-14-57047 Ajutine haldur märgib, et võlgniku arvelduskontolt nähtuva teabe kohaselt on võlgniku kontolt perioodil 21.06. – 03.07.2012.a võetud välja 23 800 eurot, millise kasutamise kohta võlgniku ja võlausaldajate huvides ajutisel halduril andmed puuduvad. VII Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ning tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks oleks vaja kaasata täiendavat kapitali, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikul puuduvad tegevuse jätkamise või tervendamise väljavaated. Samuti ei ole võlgnik avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise järele. VIII Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta
8.1.Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku majandustegevust kajastavate raamatupidamisdokumentidega (kassadokumendid, pearaamatuväljavõtted, varaga tehtud tehingute andmed jne), ei ole ajutisel halduril võimalik anda lõplikku hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Seega ei ole võimalik anda ka täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja kohta.
8.2.Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht (11 743,06 eurot) ületab teadaoleva vara (kuni 6 163 eurot) väärtust. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol.
8.3.Ajutine haldur on päringute vastustest tuvastanud, et võlgnikul on makseraskused ilmnenud 2012.a II poolaasta alguses, mil võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused võlgnevuste sissenõudmiseks. Võlgniku töötajad on algatanud täitemenetlused samuti 2011 ja 2012.a, millest ajutine haldur järeldab, et võlgnik on olnud makseraskustes 2011 ja 2012.a. Samas on kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused käesolevaks ajaks lõpetatud, millest järeldub, et kohustused sissenõudjate ees on täidetud. Käesoleval ajal on võlgniku suurimaks võlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet 7 563,06 eurose nõudega, lisaks on võlgniku töötajatel saamata jäänud tasu nõuded, milliste katmiseks võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt vahendid puuduvad. Isegi juhul kui võlgniku 01.09.2014.a seisuga bilansis kajastatud varad vastaksid tegelikule olukorrale, ei kataks võlgniku varad teadaolevaid kohustusi ning pankrotimenetluse kulusid.
8.4.Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole esitanud pearaamatu väljavõtteid, kassadokumente, andmeid võlgniku vara võõrandamise kohta ja adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, mille tõttu on raskendatud võlgniku majandustegevusest ja varalisest seisust ülevaate saamine. Samuti ei ole puudulike andmete tõttu võimalik anda adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Võlgnikul on PankrS § 85 lg 1 tulenev kohustus anda haldurile teavet, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.
8.5.Ajutine haldur ei saa välistada, et käesolevas menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuid halduril puudub käesoleval hetkel ülevaade võlgniku varaga sooritatud tehingute asjaoludest.
Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Ajutise pankrotihaldurina kulutasin pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. 9(12)
2-14-57047 Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegin järgmisi toiminguid: -
Esitas teabenõude võlgnikule Koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse Töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid Tutvus võlgniku registriandmetega Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande Osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu (a/a XXX Swedbank AS) 10 töötunni eest 800,00 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 264,00 eurot, kokku 1 064 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS) välja mõista 91,71 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus
Kogus m/ü
Kütusekulu
Fotokoopiad
Telefoni kasutamine
Äriregistri tasulised päringud
Kinnistusraamatu tasulised päringud
Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, 1,25 sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud
l tk minutit tk tk päeva
Maksumus
Kokku
1,249 0,32 0,19 2,00 3,00 19,37
18,24 31,36 1,9 10,00 6,00 24,21
Kokku
(EUR):
91,71
KOHTUISTUNG
Viru Maakohus määras 06. novembri 2014 määrusega pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 25. novembril 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohus leidis kohtuistungil, et pankrot tuleb välja kuulutada, kui on olemas tagasivõtmise võimalused. Ajutise halduri väitel tagasivõtmise võimalused võivad olla. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 10(12)
2-14-57047 Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht (11 743,06 eurot) ületab teadaoleva vara (kuni 6 163 eurot) väärtust. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 03. detsembril 2014 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas kohtuistungil kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 18. detsembril 2014 kell 15:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 80 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 10 töötunni eest 800 eurot. 11(12)
2-14-57047 Ajutise halduri vajalike kulutuste (kütusekulu, fotokoopiad, telefoni kasutamine, äriregistri ja kinnistusraamatu tasulised päringud, päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine) suuruseks märgib ajutine haldur 91,71 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Vastavalt PankrS § 193 lg 4, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta
30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 800 eurot, (ajutisele haldurile väljamakse tegemisel tasuda pankrotivarast vastavalt sotsiaalmaksuseadusele sotsiaalmaks) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 91,71 eurot. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu 800 eurot. Kooskõlas PankrS § 23 lg 6 tuleb võlgniku pankrotivarast välja mõista ajutise halduri kulutuste hüvitis 91,71 eurot (koos käibemaksuga) Cavere Õigusbüroo OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.