Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-14-57047

XXXX; XXX).

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 03. detsembri 2014 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14. aprillil 2015, kus tunnustati 3 võlanõuet kogusummas 25 815,60 eurot. Pankrotihaldur esitas 11. detsembril 2017 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub määrata deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot; juhul kui võlausaldajad või kolmas isik deposiiti ei tasu, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks; vabastada pankrotihaldur Martin Krupp võlgniku pankrotihalduri kohustustest ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liige Valeriy Barinov. Viru Maakohus avaldas 19. detsembril 2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.

2(4)

2-14-57047 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad, panditud vara puudub, müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 19. detsembril 2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuivõrd võlgniku selgitused selles osas on olnud äärmiselt napisõnalised ning haldurile ei ole esitatud ühtegi raamatupidamisdokumenti, mis võimaldaks saada ülevaadet võlgniku kulu- ja tuluartiklitest. Pankrotihaldur on päringute vastustest tuvastanud, et võlgnikul on makseraskused ilmnenud 2012. a II poolaasta alguses, mil võlgniku suhtes algatati esimesed täitemenetlused võlgnevuste sissenõudmiseks. Võlgniku töötajad on algatanud täitemenetlused samuti 2011.a ja 2012.a, millest haldur järeldab, et võlgnik on olnud makseraskustes juba 2011.a ja 2012. a. Samas on kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused käesolevaks ajaks lõpetatud, millest järeldub, et kohustused sissenõudjate ees on täidetud. Käesoleval ajal on võlgniku suurimaks võlausaldajaks Maksu- ja Tolliamet. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

3(4)

2-14-57047 PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist registrist. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 158 lõike 4 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Käesolevas pankrotimenetluses pankrotivara puudumise tõttu ei esitanud pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks. Kohus jätab pankrotihaldurile tasu ja kulude hüvitise määramata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.