Kuldaru ST OÜ hagi T P vastu põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamiseks 163.61 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Kuldaru ST OÜ (registrikood 11292371, asukoht: Paasküla küla, 44021 Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja Monica Meristo (e-post: [email protected]); Kostja: T P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), lepinguline esindaja Jaan Nurk (e-post: [email protected]).
Istungi põimumise aeg
10. november 2014 kell 10.00.
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslikud esindajad Anna Muttik ja Kaidio Muttik ning lepinguline esindaja Monica Meristo; Kostja T P ja tema lepinguline esindaja Jaan Nurk.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada Kuldaru ST OÜ ja T P vahel 13.05.2009 sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemine kostja T P poolt 25.04.2014 kehtetuks.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja T P kanda. 1 (7)
4.Saata kohtuotsus menetlusosaliste lepingulistele esindajate teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.19. juunil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 13.05.2009 põllumajandusliku rendilepingu tähtajaga kuni 01.10.2019, mille esemeks on xxxx asuv maaüksus katastritunnusega xxxx pindalaga 10,92 ha ja maaüksus katastritunnusega ja xxxx pindalaga 1,93 ha, kokku pindalaga 12,8 ha. Rendi suuruseks kehtestati 100 krooni/ha esimesed kaks aastat, hiljem 200 krooni/ha, ehk siis 164.25 eurot aastas. Hageja on korralikult renti tasunud.
2.25.04.2014 teatega kostja lõpetas rendilepingu. Kuna rendileping lõpetati ebaseaduslikult, 30.05.2014 saatis hageja kostjale tähitud kirja. Kostja on selle kätte saanud, kuid vastanud pole. Selle asemel on kostja sõlminud uue rendilepingu A S, kes väitis politseile, et temaga on sõlmitud rendileping. Kuna hageja on juba maa harinud selleks aastaks ja lepingu tähtaeg möödub alles 01.10.2019, siis sellisel moel pole tähtajalise rendilepingu lõpetamine võimalik. Hageja soovib maad, vaatamata kostja ähvardustele, edasi kasutada ja leiab, et rendilepingu ülesütlemine on ebaseaduslik.
3.Hageja palus vastavalt VÕS § 313, § 341 lugeda kostja poolne põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemine kehtetuks ja rendileping kehtivaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.21. juulil 2014 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt kostja sõlmis hagejaga 13.05.2009 põllumajandusliku rendilepingu tähtajaga kuni 01.10.2019. 25.04.2014 edastas kostja hagejale kirjaliku teate, millega teatas rendilepingu lõpetamisest. Oma teates kostja ei formuleerinud, mis kaalutlustel ta soovib rendilepingu lõpetamist. Kuna kostjal puuduvad õigusalased teadmised, siis ei osanud ta täpsemalt ennast väljendada, mis on tegelikkuses rendilepingu lõpetamise põhjuseks.
5.Hageja on viidanud asjaolule, et kostja on sõlminud uue rendilepingu A S. Sellekohane hageja väide on alusetu, kostjal puudub igasugune teine rendileping eeltoodud isikuga. Kostjal toimus ainult arutelu A. S rendilepingu sõlmimise võimalikkusest, kirjaliku lepingut aga ei sõlmitud. Arutelu käigus kostja teavitas A. S, et tal on kehtiv rendileping teise isikuga ja uue lepingu sõlmimine on välistatud.
6.Kostja soovib jätkuvalt hagejaga rendilepingu lõpetamist. Kostja soov ja tahe erakorralise rendilepingu ülesütlemiseks hagejaga tuleneb põllumajandusmaade omaniku vahetusest. Kostja on otsustanud kinnistud võõrandada kinkelepingu alusel oma pojale O P. Kostja põhjendab rendilepingu lõpetamist ka suhteliselt kõrge vanusega ja sooviga lõpetada igasugune tegevus põllumajandusmaadega. Kostja poeg soovib seevastu alustada väiketalu pidamist ja kasutada käesoleval ajal rendile antud põllumaid kogu suuruses 12,8 ha.
2 (7)
2-14-22892
7.Kostja ei ole oma teates hagejale märkinud, millal ta soovib rendilepingu lõpetamist. Tegelikkuses soovib kostja rendilepingu üles öelda alates 01.01.2015 eeldusega, et hagejal ei teki kahju saamata jäänud viljast, mis eeldatavasti ka sügiseks 2014.a valmib. Kostja võimaldab renditavalt põllumaalt hagejal vilja ära koristada ja oma tulu kätte saada.
HAGEJA SEISUKOHAD
8.25. juulil 2014 esitatud arvamuses hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Asjaolu, et kostja ei ole õigusteadmistega isik, ei vabasta teda seaduse järgimisest. Rendilepingu lõpetamise teate saatmine ei vabasta kohustusest saata ülesütlemine seaduses ettenähtud vormis, s.t. kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See aga tähendab, et ülesütlemisavalduses peab muuhulgas nähtuma ülesütlemise põhjus. Ülesütlemise teates on kirjas et leping on lõpetatud, õigustühine ja lõplik.
9.Soov kinkida kinnistu pojale, ei saa olla rendilepingu lõpetamise mõjuvaks põhjuseks. Omaniku vahetus ei lõpeta kehtivat rendilepingut ja kui uus omanik soovib seda ennetähtaegselt lõpetada, siis on see tema õigus mõjuva põhjuse olemasolul. Antud juhul põhjus puudub ja seega on ülesütlemise alusetu ja ebaseaduslik.
10.Tegelikult PRIA on 26.06.2014 kirjaga nr 1791700 teavitanud hagejat põllumassiividel asuvatele põldudele toetuste topelt taotlemisest, kus teine taotleja on xxxx, kelle taotletud põllumassiivi on näha ka PRIA geoportaalis. Samuti suusõnaliselt oli A. S rendilepingu olemasolu kinnitanud xxxx politseikonstaablile (kes uuris omavolilist rohumaaniitmist) ning PRIA kohaliku büroo klienditeenindajale. PRIA-lt ei ole võimalik taotleda ilma rendilepingu esitamata toetusalusel olevatele maadele toetust.
11.06. oktoobril 2014 esitatud seisukohas hageja leiab, et kostja ei ole toonud välja ühtegi põhjust erakorraliseks lõpetamiseks. Põllumaa tulevikus pojale kinkimine ei ole erakorralise rendilepingu lõpetamise aluseks.
12.Kostja on esitanud uue rendilepingu, mis on väidetavalt projekt, aga miskipärast on see xxxx esindaja poolt on juba 27.05.2013 allkirjastatud. Samuti taotles xxxx PRIA-lt vaidlusaluse maatüki osas toetusi. Samuti kinnitab veel teise rendilepingu olemasolu Ida Prefektuur 25.09.2014 vastus.
13.Hageja teatas, et rendilepingu sõlmimise ajal maaüksus xxxx 10,92 ha ei olnud aktiivne põllumassiivide registris, s.t et PRIA ei näidanut põllu suurust ja rendilepingusse kanti põllu suurus rendileandja ja rentniku arutluse tulemusena umbkaudselt. Samas PRIA andmed põllumassiivide pindala kohta on muutlikud rentnikust sõltumata.
KOSTJA SEISUKOHAD
14.13. septembril 2014 esitatud vastuses kostja teatas, et ta soovib hagejaga rendilepingu erakorralist lõpetamist seoses kinnistute kinkimisega O P. Nii tähtajatut kui tähtajalist rendilepingut on võimalik alati üles öelda erakorraliselt, kui selleks on mõjuv põhjus, millest tulenevalt ei saa enam lepingut lõpetada soovivalt poolelt eeldada lepingu jätkamist.
15.Teatavaks on saanud täiendavad asjaolud, millega rentnik on kahjustanud rendi suhteid rendileandjaga. Rentnik on omavoliliselt suurendanud rendile antud maaüksuse piire. Rendileandja poolt anti lepingu kohaselt rendile 12.8 ha suurune maaüksus, rentnik aga on täiendavalt ja 3 (7)
2-14-22892 omavoliliselt, kooskõlastamata rendileandjaga, suurendanud maaüksust 1.2 ha võrra, rendileandja kasutamata maade arvelt, selle eest renti tasumata.
16.Hageja väide, et xxxx taotlenud põllumassiivi on näha PRIA geoportaalis ei pea tähendama, et sõlmitud oleks rendileping uue rentnikuga. Kostja rõhutab, et uue rendilepingu sõlmimine oli küll teemaks uue rentniku esindaja A S, küll aga mingeid konkreetseid kokkuleppeid ei suuliselt ega kirjalikult ei sõlmitud. Väidetav uus rentnik valmistas küll lepingu projekti ette ja esitas selle kostjale allkirjastamiseks. Kostja aga keeldus sellest väites, et niikaua, kui pole senise rentnikuga rendileping lõpetatud, ei sõlmi ta lepingut uue rentnikuga.
17.Kostjal on olnud pidevalt probleeme ja arusaamatusi hageja seadusliku esindaja Kaido Muttik’aga, millest tulenevalt on ta kaotanud usalduse tema vastu. Hageja ladustas juba 2011.a septembri kuus põhukuhja mitte selleks ettenähtud kohta, mis seab tuleohtu läheduses kasvava kuusemetsa. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu ja kohustanud teda põhukuhja tuleohtlikust keskkonnast ära kõrvaldama. Hageja pole aga sellele reageerinud. Lisaks hageja on põhjustanud kostjale pidevalt probleeme ja käitunud kostjaga vastuoluliselt ja pahauskselt.
18.06. oktoobril 2014 esitatud seisukohas tõi kostja täiendavalt välja, et ta on saanud seoses hageja omavolilise ja pahauskse tegevusega, s.o põllumajandusliku maaüksuse piiride suurendamisega 1.2 ha võrra rahalist kahju, suurusjärgus 225 eurot.
KOHTUISTUNG
19.10. novembril 2014 toimunud kohtuistungil hageja esindajad toetasid hagi. Nende seletuste kohaselt pooled sõlmisid põllumajandusliku rendilepingu, mille esemeks on põllumaa. Sellised lepingud sõlmitakse tähtajaliselt. Kui kostja oskab sõlmida põllumajanduslikku rendilepingut, peab ta oskama ka seda lõpetada. Kostja ülesütlemisest ei nähtu põhjus, mõjuvat põhjust ülesütlemiseks tal ei olnud. Eelmisel aastal on tehtud uus külv, mis õigustab end alles kolmandal aastal. Hageja on arvestanud rendilepinguga oma majandustegevuses ja tal on õigus veel 5 aastat maad kasutada.
20.Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud. Nende selgituste kohaselt kostja otsustas maadega tegevuse lõpetada ja renditud maad oma pojale kinkida. Kostja on pojaga sel teemal rääkinud, et poeg ise pärast asjas lahendi saamist lepingu lõpetaks, kuid poeg ei ole huvitatud kohtus vaidluse lahendamisega. Kostja teatas, et enne lepingu ülesütlemist sai ta teada, et hageja on pankrotis. Kostja arvates jõustub ülesütlemine 01.09.2015, ta nõustub rendilepingu sellest ajast alates ülesütlemisega. Kostja ei ole test rendilepingut sõlminud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.13.05.2009 sõlmisid kostja kui rendileandja ja OÜ Laskos ST kui rentnik põllumajandusliku rendilepingu xxxx asuva maaüksuse katastritunnusega xxxx, pindalaga 10,92 ha ning maaüksuse katastritunnusega xxxx ja pindalaga 1,93 ha, kokku 2,8 ha, rentimiseks (t. lk. 7-9). Lepingu punktis
6.1.leppisid pooled, et leping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 01. oktoobrini 2019. 4 (7)
2-14-22892 Äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni järgi OÜ Laskos ST on muutnud ärinime ja nüüdselt on tema ärinimeks OÜ Kuldaru ST (t.lk. 24).
23.Rendilepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduses (VÕS) § 339, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Põllumajandusliku rendilepingu õiguslikud alused on sätestatud VÕS § 340, mille 1. lõike kohaselt põllumajandusliku rendilepingu esemeks võib olla peamiselt põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte, sealhulgas põllumajandusliku tootmisega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa. Põllumajandusliku kinnisasja rentimisel eeldatakse, et rendileping hõlmab ka päraldisi ja kinnisasjaga seotud õigusi. VÕS § 340 lg 3 järgi põllumajandusliku rendilepingu kohta sätestatut ei kohaldata rendilepingule, mille esemeks on alla 2 hektari suurune maatükk. Käesolevas vaidluses on pooled sõlminud põllumajandusliku rendilepingu 12.85 ha rentimiseks ja poolte vahel puudub vaidlus põllumajandusliku rendilepingu sõlmimise üle. Ei ole pooltel ka vaidlust selle üle, et rendileping sõlmiti tähtajaga kuni 01.10.2019.
24.Hagiavalduse kohaselt 25.04.2014 lõpetas kostja rendilepingu. Hagiavalduse juurde lisatud teate kohaselt informeeris kostja hagejat, et lõpetab rendilepingu OÜ-ga Laskos ST, mis jõustus 13.05.2009. Kostja teatas, et rendileping on õigustühine ja lõplik (t. lk. 10). Ülesütlemisteatest ei ole võimalik järeldada, millal kostja rendilepingu üles ütles. Teate alguses on märgitud kuupäev 25.04.2014, teate lõpus aga on kirjas, et see on koostatud xxxx 25.04.2011. Ei ole võimalik ka teatest välja lugeda, mis ajast alates kostja rendilepingu üles ütles,
25.Hageja nõudeks on põllumajanaduliku rendilepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamine. VÕS § 341 järgi rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Seega vaidluse lahendamiseks peab kohus analüüsima, kas kostjal tekkis õigus määratud ajaks sõlmitud rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kas ülesütlemine on kehtiv.
26.VÕS § 313 lg 1 alusel mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2). VÕS § 314 - § 316 sätestatud aluseid rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostjal ei olnud, sest ülesütlemisteates ei ole väidetud, et ülesütlemine toimus rentniku poolt renditud asja kasutamise võimatuse, renditud asja lepinguvastase kasutamise, rentniku poolt renditasu tasumisega viivitamise tõttu. Ei esinenud ka VÕS § 318 sätestatud alus, sest poolte vahel sõlmitud rendilepingu tähtaeg ei ületa 30 aastat.
5 (7)
2-14-22892 27.. Kuigi kostja ei ole seda rendilepingu ülesütlemisteates välja toonud, on menetluses kostja asunud tuginema VÕS § 319 lg 1, sest kostja on menetluses väitnud, et kuna hageja endine ärinimi Laskos ST OÜ enam ei eksisteerinud ja selle tõttu järeldas kostja, et hageja on pankrotis. VÕS § 319 lg 1, kohaselt kui kuulutatakse välja üürniku pankrot, võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Üürileandja peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja andmise teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 319 lg 2 kohaselt, kui üürileandjale ei anta sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagatist, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Kuna hageja ei ole pankrotis ja kostja ei ole hagejalt renditasu katteks tagatist nõudnud, siis ei olnud kostjal alust rendilepingu VÕS § 319 lg 2 alusel ülesütlemiseks.
28.Oma vastusest hagile kostja on toonud lepingu ülesütlemise põhjuseks renditud põllumaade oma pojale kinkimise soovi. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte järgi renditud põllumaade, s.o kinnistu xxxx (maatulundusmaa), kinnistusregistriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx ja kinnistu xxxx (maatulundusmaa), kinnistusregistriosa nr xxxx, katastritunnus xxxx omanikuks on kostja (t. lk. 129, 130). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 tulenevalt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega käesoleva ajani ei ole kostja renditud maad pojale kinkinud. Rendileping ei välista maade kinkimist. VÕS § 259 lg 1 alusel kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. AÕS § 68 lg 3 kohaselt omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Asjaõigusseadus ei sätesta, et rendileping välistab asja kinkimist või omandi tekkimist. Seega ei saa ka kinkimise soovi lugeda VÕS § 313 lg 1 sätestatud mõjuvaks põhjuseks rendilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
29.Vastuolulised on kostja väited lepingu ülesütlemise põhjenduste kohta. Kostja ühel poolt väidab, et renditud maade pojale kinkimisel asub poeg ise maad kasutama. Samas kostja on enne maade kinkimist asunud pidama läbirääkimise renditud maade kolmandale isikule rendile andmiseks. Kostja on oma 13.09.2014 vastusega esitanud põllumajandusliku rendilepingu nr 2014/1 põllumaade xxxx ja xxxx OÜ-le Simmental alates 27.05.2014 rendile andmiseks (rendileping on OÜ Simmental esindaja poolt allkirjastatud 27.05.2013). Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et pidas läbirääkimisi OÜ Simmental esindajaga, kuid lepingut temaga ei ole allkirjastanud. Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla ka dokumentaalne tõend. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna 25.09.2014 vastuse kohaselt piirkonnapolitseinik vestles 12.05.2014 telefoni teel kostja T P poolt öeldud uue rentniku A S, kelle seletuste kohaselt on temal sõlmitud maa omanikuga (T P) uus rendileping (t. lk. 66). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tõendite kohaselt 21.05.2014 on OÜ Simmental esitanud taotluse pindala toetuste saamiseks muu hulgas ka hagejale renditud põllumajandusmassiivide eest (t. lk. 70-102). Kostjal ei ole ühtegi põhjendust, miks OÜ Simmental PRIA’le hagejale rendile antud maade kohta pindalatoetuse saamiseks taotluse esitas, kui kostja ei olnud OÜ-ga Simmental hagejale rendile antud maade kohta uut rendilepingut sõlminud.
30.VÕS § 313 lg 3 alusel üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustuku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 tulenevalt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks 6 (7)
2-14-22892 sellise sisuga, nagu see väljendati. Kostja ei vaidle, et ta hagejaga sõlmitud rendilepingu üles ütles. Samas ülesütlemisteates ei ole toodud, mis ajast alates kostja rendilepingu üles ütles. 21.07.2014 esitatud vastuses väidab kostja, et tegelikkuses soovib ta rendilepingu üles öelda alates 01.01.2015 (t. lk. 36). Kohtuistungil kostja on teatanud, et soovib lõpetada rendilepingu alles alates 01.09.2015 (t. lk. 134).
31.VÕS § 354 järgi põllumajandusliku rendilepingu, samuti ruumide rendilepingu ülesütlemine kehtib üksnes juhul, kui see on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 325 lg 2 tulenevalt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Kostja poolt 25.04.2014 (dokumendi tekstis 25.04.2011) koostatud ülesütlemisteade ei vasta VÕS § 325 lg 2 ja § 354, sest selles ei ole lepingu lõpetamise päeva (VÕS § 325 lg 2 p 2) ega ülesütlemise alust (VÕS § 325 lg 2 p 3), mistõttu ülesütlemine on VÕS § 325 lg 5 tulenevalt tühine.
32.Kostja on toonud ülesütlemisteates välja, et rentnikul on tekkinud võlg 1 735 eurot, kuid menetluses ei ole kostja tuginenud võlgnevuse olemasolule. Asjas ei ole tõendatud, et hageja kasutab põllumaad renditust 1.2 ha suuremas ulatuses. Ei ole ka esitatud tõeneid selle kohta, et kostja 1.2 ha eest tasu nõudnud ja hageja selle tasumisest keeldunud. Tõendamata on kostja väited, et hageja on põhjustanud kostjale pidevalt probleeme ja käitunud kostjaga vastuoluliselt ja pahauskselt. Kostja ei ole ülesütlemisteates nendele asjaoludele tuginenud.
33.Eeltooduga on tuvastatud, et kostjal ei olnud seadusest tulenevaid aluseid määratud ajaks sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu ülesütlemiseks. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja tunnistab rendilepingu ülesütlemise kehtetuks. Menetluskulud
34.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
35.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.