2.Mõista kostjalt XXXOÜ (likvideerimisel) välja hageja Korteriühistu XXXkasuks võlgnevus summas 3316,54 eurot (kolm tuhat kolmsada kuusteist eurot ja 54 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 1312,68 eurot, kahjuhüvitis on 691,18 eurot ja 05.05.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 1312,68 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXOÜ (likvideerimisel) välja hageja Korteriühistu XXXkasuks välja viivis protsendina põhinõudest (1312,68 eurot) määras 0,5% päevas alates 06.05.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 0,06 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 0,06 euro ja kahjuhüvitise 0,42 euro osas.
1 (7)
2-14-17586
5.Kohustada kostjat, XXXOÜ (likvideerimisel) tagastama hagejale üüritud asi, mitteeluruum suurusega 105 ruutmeetrit aadressil XXX, Tallinn.
6.Jätta menetluskulud kostja XXXOÜ (likvideerimisel) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korteriühistu XXX esitas 28.04.2014 hagi XXXOÜ (likvideerimisel) vastu võla ja üüritud asja tagastamise nõudes, täpsustas avaldust 05.05.2014 menetlusdokumendis ning suurendas 20.10.2014 avalduses hagi nõuet. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 06.05.2014 määrusega rahuldamata jättis. Võttes arvesse hilisemaid hagiavalduse täpsustusi ja nõude suurendamist taotleb hageja mõista kostjalt välja üürilepingu lõpetamise hetkeks, st 08.03.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus suuruses 1312,74 eurot; seisuga 05.05.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 1312,74 eurot (üürilepinguga sätestatud suuruses, st 0,5 % päevas, arvestuslik viivis on 1422,12 eurot); viivis põhinõudelt 1312,74 eurot üürilepinguga sätestatud suuruses, s.o 0,5 % päevas alates 06.05.2014 kuni otsuse tegemiseni ja edasi samas suuruses kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja taotleb ka kohustada kostjat tagastama hagejale 03.05.2010 lepingu kohaselt üürile võetud, majas aadressil XXX, Tallinn, asuv mitteeluruum üldpinnaga 105 ruutmeetrit ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 335 sätestatud kahjuhüvitisena üür ajavahemiku 08.03.2014-08.10.2014 eest summas 691,6 (98,8*7) eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja OÜ XXX(kostja varasem ärinimi) vahel 03.05.2010 üürileping tähtajaga 1 aasta, millega hageja andis kostja tasulisse kasutusse hagejale kuuluvas majas asukohaga XXX, Tallinn asuva mitteeluruumi suurusega 105 ruutmeetrit. Üürilepingu p.
5.1.kohaselt muutus leping 1 aasta möödumisel tähtajatuks. Lepingu p 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ruumi kasutamise eest igakuiselt üüri 945 krooni (vastab 60,4 eurole) ning täiendavalt üürile 100 krooni (6,4 eurot) prügiveo eest ning 500 krooni (32 eurot) hoolduskuludena. Kokku sel moel moodustas üürilepinguga fikseeritud igakuine tasu 98,8 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja täiendavalt eeltoodud tasule tasuma hagejale ka tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele.
2 (7)
2-14-17586 Alates 2013 maist lõpetas kostja tasumise üürilepingu järgi. Vastavalt kostjale esitatud arvetele moodustas kostja põhivõlg hageja ees 26.02.2014 seisuga 1213,94 eurot. Kuna vaatamata hageja nõudele pole kostja võlgnevust kustutanud ega ka tasunud edasisi makseid suurenes kostja võlg hageja ees 08.03.2014, s.o lepingu lõpetamise kuupäeva seisuga veel ühe, lepinguga fikseeritud igakuise makse, st 98,8 euro võrra ja moodustas sel moel 08.03.2014 seisuga juba 1312,74 (1213,94 + 98,8) eurot. 28.02.2014 tähtkirjadega edastas hageja teated kostja juriidilisele aadressile ning ka kostja likvideerija XXX hagejale teadaolevatele postiaadressidele üürilepingu ülesütlemisest alates 08.03.2014 juhul, kui 7. märtsiks 2014 kostja võlgnevuste ei kustuta. Hageja nõudis ühtlasi lepingu lõpetamise korral üüritud ruumi tagastamist. Kostja juriidilisele aadressile XXX, Tallinn saadetud avaldus tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Kostja likvideerija pole hageja avaldusele vastanud. Võlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga tasumata, üüritud ruumi hagejale tagastatud ei ole. Üürilepingu p. 4.2. kohustas kostjat tasuma hagejale viivist lepinguga ettenähtud rahaliste kohustuste rikkumise puhul 0,5 % õigeaegselt tasumata jäetud summalt iga viivitatud päeva eest kuni võla täieliku kustutamiseni. Lepingu lõpetamise hetkeks, s.o 08.03.2014 seisuga moodustas viivise üldine suurus 1042,22 eurot. Kostja oli 16.05.2013 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud, kuid 21.11.2013 kohtumäärusega algatati kostja täiendav likvideerimismenetlus ja määrati likvideerija. Hageja viitab VÕS § 76 lg-le 1 ja leiab, et kostja on jätnud rahalised kohustused alates 2013 maist täielikult täitmata. Loetletud kohustuste üldine suurus moodustas 08.03.2014 seisuga 1312,74 eurot (hagile lisatud arved ja tasumata üür 2014 veebruari eest). Hageja viitab VÕS § 113 lg-le 1 ja leiab, et viivise suurus 08.03.2014 seisuga moodustas vastavalt lisatavale arvestusele 1042,22 eurot. VÕS § 334 lg 1 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale üüritud ruumi pärast lepingu lõpetamist, st hiljemalt 09.03.2014, mida nõudis ka hageja lepingu ülesütlemise avalduses. Ruumi hagejale tagastatud ei ole. Sellest tulenevalt on hagejal õigus VÕS § 335 kohaselt nõuda kahjuhüvitisena üürilepingus ettenähtud üüri alates lepingu lõpetamisest kuni temale ruumi kostja poolt tagastamiseni. 20.10.2014 avalduses selgitas hageja, et ülesütlemise avalduse kohaselt (mille saatmist kostja likvideerijale tähitud kirjadega kinnitatakse kohtule hagi lisadena 5 esitatud kolme postikviitungiga) hoiatas hageja kostjat ette, et juhul, kui võlg jääb tasumata 7. märtsiks 2014, ütleb hageja üürilepingu üles alates 08.03.2014. Ülesütlemise avaldus oli saadetud kostja likvideerijale kõigi võimalike (tulenevalt Kinnistusraamatu andmetest) viibimiskohtade järgi: Tallinnas aadressile XXX ning XXX, mille näitab kostja esindaja oma asukohana vastuses hagile, samuti XXX. Kuna 07.03.2014 pole kostja hageja nõudeid täitnud ega üldse nendele reageerinud, siis tuleb lugeda üürileping lõpetatuks alates 08.03.2014 VÕS § 116 lg-st 5 tulenevalt. Alates 08.03.2014 nõuab hageja kostjalt igakuist üüritasu mitte lepingulise kohustuse täitmisena, nagu mõistab seda ekslikult kostja, vaid VÕS § 335 ettenähtud kahjuhüvitisena. Kuna ruum on kostja poolt hagejale ka 20.10.2014 seisuga tagastamata, suurenes esialgne kahjuhüvitise nõue (2014 märtsi ja aprilli eest, s.o 197,60 eurot) ning moodustab 08.10.2014 seisuga, s.o seitsme kuu eest (08.03 – 08.10), juba 691,6 eurot (98,80*7).
3 (7)
2-14-17586
Hageja viitab kostja väitele, mille kohaselt asub ruumis käesoleva ajani kostja vara ning samuti sellele, et kostja on seisukohal, et leping on jäänud kehtivaks käesoleva ajani ning leiab, et sellega on tõendatud täiendavalt hagejale üüritud ruumi mittetagastamine peale lepingu lõpetamist 08.03.2014 ja vähemalt 20.10.2014 seisukoha esitamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja 30.09.2014 vastuses hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja pidi lõpetama rendilepingu (lepingu punktide 5.3.1., 5.3.2. ja 5.3.3. alusel) kuid ei teinud seda. Hageja jätkas arvete koostamist, suurendades võlasummat tahtlikult. Kostja leiab, et võlasumma ei vasta seetõttu tõele. Kogu kostja vara asub hagejale kuuluvas ruumis. Kostja on nõus andma üle kostja vara hagejale võla tasumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus selgitab, et lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (vt t lk 4, 78).
4.Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja võttes arvesse poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Esmalt käsitleb kohus üürivõlgnevuse, kahjuhüvitise ja viivisenõude põhjendatust (I); seejärel üüritud asja tagastamise nõuet (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud
(III).
I
5.Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel (kostja ärinimi oli lepingu sõlmimise aja seisuga Osaühing XXX) on 03.05.2010 sõlmitud üürileping mitteeluruumi asukohaga XXX, Tallinn üürimiseks. Üürilepingu punkti 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt ruumi kasutamise eest 945 krooni, prügiväljaveo eest 100 krooni ja hooldamise eest 500 krooni, kokku seega 1545 krooni. Lepingu punkti 3.2. kohaselt kohustus kostja lisaks eeltoodud tasule tasuma hagejale ka tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele (t lk 13). Üürilepingus oli rahaliste kohustuste rikkumise korral ettenähtud viivis 0,5% päevas tasumata summalt (t lk 14). Alates 2013 maist lõpetas kostja üürilepingust tuleneva raha tasumise kohustuse täitmise.
6.Poolte vahel on vaidlus selles, kui suur on kostja võlgnevus hageja ees ning kas hageja oli õigustatud nõudma hüvitist lepingu ülesütlemise järgselt seoses ruumi mittetagastamisega kostja poolt.
7.Hageja kohustuse täitmise nõudele annab aluse VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 271. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja viivisenõude aluseks võiks olla VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. VÕS §
4 (7)
2-14-17586 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Kostja on olnud ajavahemikus 16.05.2013 kuni 30.12.2013 registrist kustutatud (ÄS § 60 lg 3 alusel, s.o registripidaja algatusel, majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu). Kuna õigusi ja kohustusi omab õigusvõimeline juriidiline isik, siis tähendab juriidilise isiku registrist kustutamine tema õiguste ja kohustuste lõppemist. Samas on Riigikohus 15.01.2007 otsuses nr 3-2-1-132-06 (p 31) leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega./---/ Kuna seadus võimaldab registrist kustutatud äriühingu n-ö ennistada (nt äriseadustiku § 381 alusel), leidis kolleegium, et äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks. Kohtu hinnangul ei saa (tuginedes ülalnimetatud lahendis esitatud seisukohale) tulenevalt kostja täiendava likvideerimismenetluse algatamisest ja likvideerija määramisest (kostja registris „taastamisest“) lugeda kostja õigusvõimet katkenuks ja tekkinud kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.
9.Hagiavaldusele lisatud lepinguga (t lk 8-14) on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud üürileping mitteeluruumi asukohaga XXX, Tallinnas, üürimiseks. Kostja ei vaidle vastu sellele, et tal on hageja ees võlgnevus. Kostja leiab aga, et võlgnevus peaks olema väiksem, kuna hageja ei oleks tohtinud nõuda üüri, sest pidi üürilepingu punktidest 5.3.1., 5.3.2. ja 5.3.3. tulenevalt üürilepingu lõpetama. Kostja ei ole täpsustanud, millise aja eest arvete koostamist ta hagejale ette heidab.
10.Hageja poolt kostjale esitatud arvetest (t lk 15-24) nähtuvalt on kostjal seisuga veebruar 2014 (viimane arve kannab kuupäeva 10.02.2014) üürivõlgnevus kokku summas 1213,94. Hageja kinnitusel on kostjale esitatud ka arve veebruari 2014 eest summas 98,80 eurot, mida hageja kohtule aga esitanud ei ole. Kuivõrd lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri kokku 1545 krooni, mis vastab 98,74 eurole ning üürileping lõpetati alles märtsis 2014, on kohtu hinnangul tõendatud, et kostjal oli üürilepingu lõpetamise hetke seisuga võlgnevus hageja ees (1213,94+98,74) 1312,68 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et tal on hageja ees tasumata võlgnevus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse summas 1312,68 eurot.
11.Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid viivise nõudele. Kostja ei ole taotlenud ka viivise vähendamist. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise ning ka edasiulatuva viivise nõuded on põhjendatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on olnud üüri tasumisega viivituses. Kostja ei ole ka tõendanud, et on käesolevaks hetkeks võlgnevuse tasunud. Üürilepingus on kokku lepitud viivisemääras 0,5% päevas tasumata üürisummalt üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamiseks. Kohus on rahuldanud hageja põhinõude summas 1312,68 eurot. Hageja on soovinud sissenõutavaks muutunud viivise 5 (7)
2-14-17586 väljamõistmist mitte suuremas ulatuses, kui põhivõlgnevus. Kohus rahuldab hageja 05.05.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1312,68 eurot (arvestuslik viivis selleks hetkeks on 1422,12 eurot, kuid hageja ei ole hagis nõudnud põhinõuet ületavat viivist) ning mõistab samuti kostjalt välja edasiulatuva viivise rahuldatud põhinõudelt (1312,68 eurolt) lepingus sätestatud määras.
12.Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on mõistnud valesti hageja esitatud nõude alust ja seetõttu on kostja olnud eksituses ka lepingu kestvuse suhtes. Hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks annab aluse VÕS § 335, mille kohaselt võib üürileandja juhul, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, nõuda viivitatud aja eest kahjuhüvitisena kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Hageja on kostjale selgitanud, et ei nõuagi lepingu lõpetamise tähtaja möödumisel üüri tasumist vaid hoopis VÕS § 335 kohast kahjuhüvitist üüritud pinna vabastamata jätmisel pärast üürilepingu ülesütlemist. Kohus märgib, et hagejale ei saaks nimetatud üürilepingu punktidest ka tuleneda kohustust üürileping üles öelda, kuna nimetatud lepingu punktide sõnastuse kohaselt on üürilepingu ülesütlemine punktides toodud alustel hageja õigus, mitte kohustus. Seega on kohtu hinnangul tõendamata kostja väide selle kohta, et võlgnevus peaks olema väiksem.
13.Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, üürileping on üles öeldud alates 08.03.2014. VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kuivõrd kostja kinnitusel asub vaidlusaluses ruumis kogu kostja vara, saab kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et kostja üüritud ruumi tähtaegselt vabastanud ei ole. Üürnik on seega jätkanud pärast üürilepingu ülesütlemist üüritud ruumi kasutamist. Hageja on taotlenud (võttes arvesse 20.10.2014 nõude suurendamist) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 335 alusel hüvitis üüritud ruumi tagastamisega viivitamisel 7 kuu eest ( s.o 08.03.2014 kuni 08.10.2014) summas 691,60 (98,80*7) eurot. Kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud üürilepingust nähtuvalt on igakuise üürikohustuse summa 1545 krooni, mis vastab 98,74 eurole, mitte 98,80 eurole. Kohus leiab, et hageja hüvitisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ulatuses 691,18 (98,74*7) eurot. II
14.Kuna kohus asus eelpool seisukohale, et üürileping poolte vahel lõppes 08.03.2014 ning on tõendatud, et kostja ei ole üüritud asja (mitteeluruumi) tagastanud ja kasutab seda edasi, siis tekkis hagejal õigus nõuda üüritud asja tagastamist. Hageja nõue üüritud asja tagastamise osas tuleb rahuldada, kohustades kostjat tagastama hagejale üüritud asi, mitteeluruum aadressil XXX, Tallinn. VÕS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
15.Võttes aluseks käesoleva kohtuotsuse eelnevates osades tuvastatud asjaolud, leiab kohus, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 3316,54 eurot eurot, millest põhivõlgnevus on 1312,68 eurot, kahjuhüvitis on 691,18 eurot ja 05.05.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 1312,68 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 1312,68 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 0,06 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 0,06 euro ja kahjuhüvitise 0,42 euro osas.
6 (7)
2-14-17586
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldamata jätmine moodustab võrreldes hagi rahuldamisega ebaolulise osa, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt õigeks jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.