2-13-4525 OÜ Finance MGMT hagi Baltic Capital Partners OÜ vastu osanike 14.12.2012 otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 06.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Baltic Capital Partners OÜ määruskaebus Hageja OÜ Finance MGMT (registrikood 10891276, asukoht Põdrakanepi tee 5, Tallinn), juhatuse liige Aivar Riimets Kostja Baltic Capital Partners OÜ (registrikood 11520808, asukoht Narva mnt 9a, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06.10.2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Finance MGMT OÜ esitas 28.01.2013 Harju Maakohtule hagi Baltic Capital Partners OÜ vastu osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Harju
Maakohus rahuldas 27.06.2013 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.04.2014 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 26.06.2014 määrusega.
2.Finance MGMT OÜ esitas 17.07.2014 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja tasus menetluses riigilõivu 300 eurot, äriregistri väljavõtete eest 4 eurot ning lepingulise esindaja kulu 7236 eurot (koos käibemaksuga) 50 h vältel osutatud õigusabi eest.
3.Kostja vaidles taotlusele vastu. Hageja märkis, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuid kõik arved on esitatud hoopis TL Agency OÜ-le, s.t kolmandale isikule. Maksuõiguslikus mõttes on arve saajaks isik, kes on EMTA andmeil käibemaksukohustuslane ning saab eeldatavalt ka käibemaksu tagasi arvestada. Järelikult tuleks kulusid vähemalt käibemaksu võrra vähendada. Hageja pole kuludokumentidena esitatud arvete maksmist tõendavaid maksekorraldusi esitanud, mistõttu pole võimalik veenduda, kas kolmas isik on need hageja eest ka reaalselt kandnud. Kuna arvete adressaadiks on menetlusväline isik, pole pooleks oleval isikul sellist maksekohustust õigusabi eest tasumiseks tekkinud. Kulud pole täiel määral vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas hageja avalduse 06.10.2014 määrusega osaliselt ja mõistis Baltic Capital Partners OÜ-l välja hageja menetluskulud 6777,98 eurot ning viivise määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
5.Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 23,67 h oleks ülepaisutatud. Hagiavalduse koostamine ei seisne üksnes selle kirjapanemises – eelnevalt on vajalik end probleemi ja asjaoludega kurssi viia, asja materjale analüüsida, kliendiga nõu pidada, asja õiguslikku perspektiivi uurida, positsioon kujundada, kohtupraktikat analüüsida jne. Hagiavalduse koostamist võib pidada menetluse kõige ajamahukamaks tööks, sest edaspidi on menetlusdokumentide koostamisel ja istungiteks ettevalmistamisel juba asjaolud ja õiguslik positsioon selge, vajalik on vaid vastaspoole väidete analüüsimine. Samuti ei saa hagiavalduse pikkusest tuletada üheselt selle koostamisele kuluda võivat aega – lühema, aga sisuka menetlusdokumendi koostamisele võib kuluda rohkem aega, kui pikale, kuid ebavajalikke asjaolusid ja kordusi täis dokumendi koostamisele.
6.Kostja 13.03.2013 vastuse kohta arvamuse koostamiseks kulunud ajakulu kohta leidis kohus, et asjaolu, et arvamuse esitamine polnud kohustuslik, ei tähenda, et see poleks olnud kliendi õiguste kaitsmiseks vajalik. Kostja vastusele seisukoha koostamist võib pidada tavapäraseks, et oleks võimalik vastaspoole väited ümber lükata. Lisaks oli kostja vastus küllaltki mahukas ja sisutihe, mistõttu võib kostja vastuse ja selle lisade analüüsimisele ning sellele seisukoha koostamist 5,83 h vältel pidada põhjendatuks. Toimiku materjalist nähtub, et hageja esitas 11.06.2013 kohtuistungiks kirjalikud seisukohad. Kohus leidis, et istungiks ettevalmistamiseks, toimikuga töötamiseks ja kirjalike seisukohtade koostamiseks spetsifikatsioonist nähtuv 5,92 h on ülemäärane. Selleks ajaks oli hagejal selge enda õiguslik positsioon, kostja vastuväiteid ning esitatud oli seisukoht kostja vastuväidetele. Seda arvestades oli põhjendatud aeg kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks 3 h. Maakohtu 11.06.2013 kohtuistungil osalemine ja kliendiga nõupidamine 5,75 h vältel oli põhjendatud osaliselt – 4,75 h
ulatuses. Istung kestis protokollist nähtuvalt 10.00-15.15, sisaldades 1 tunnist lõunavaheaega, seega kulus istungiks 4,25 h. Spetsifikatsioonist nähtuvalt pidas hageja enne istungit ja istungi vaheajal kliendiga nõu. Ka see on põhjendatud kulu.
7.Ülemäärane pole ajakulu maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse analüüsimisele ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kokku 6 h vältel. Vastus pole küll eriti pikk, kuid selle koostamisele eelnes maakohtu seisukoha ning apellatsioonkaebuse väidete analüüs. Formuleeritud uued väited seisnesid maakohtu otsuse seaduslikkuse põhjendamises vastukaaluks kostja seisukohtadele. Tallinna Ringkonnakohus saatis pooltele 09.04.2014 kirja, milles selgitas viimaste seiskohtade esitamisega seonduvat. Kuigi hagejal võis kuluda teatud aeg, et otsustada, kas täiendavaid seisukohti esitada või mitte, ei olnud põhjendatud selleks kulutada 2,5 h, kuivõrd ühtegi täiendavat seisukohta ei esitatud. Põhjendatud ajakulu on selles osas koos Aivar Riimetsaga nõupidamisele kulunud ajaga 1,5 h.
8.Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-65-13, et ei ole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus; oluline on üksnes vastava kohustuse tekkimine. Kostja seob vastava kohustuse tekkimise vääralt arvete esitamisega ning leiab, et kuna arved õigusabiteenuse eest on esitatud teisele isikule, ei tekkinud hagejal õigusabi eest tasumise kohustust. Hagejal tekkis kohustus tasuda õigusabi eest vastavalt kokkulepitud tingimustele (eelduslikult pärast õigusabi osutamist). Kohustuse tekkimine pole seotud arve esitamisega. Seega on põhjendatud mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
9.Eeltoodust tulenevalt oli õigusabiteenuse osutamine hagejale põhjendatud ja vajalik kokku 50 - 4,92 = 45,08 h ulatuses. Õigusabihind oli taotlusest nähtuvalt 144,72 eurot tunnis (koos käibemaksuga), mida ei saa pidada keskmist õigusabiteenuse tasu ületavaks. Lisaks kuulub väljamõistmisele äriregistri väljavõtete tegemise kulu 4 eurot. Seega kuulub kostjalt hagejale õigusabikuludena väljamõistmisele kokku 6527,98 eurot.
10.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu kokku 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi kehtisid diferentseeritud riigilõivumäärad olenevalt sellest, kas hagi esitatud veebilehe www.me-toimik.ee kaudu või muu viisil. Kuna hageja esitas hagi muul viisil, tuli tal tasuda riigilõivu 300 eurot 250 euro asemel. Riigikohus tunnistas asjas nr 3-4-1-20-13 riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega tasus hageja riigilõivu põhiseadusvastase sätte alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem, seega on põhjendatud riigilõivu väljamõistmine 250 euro ulatuses. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 6922,7 eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja määruskaebus
11.Kostja palub 06.10.2014 maakohtu määruse tühistada osas, millega hageja taotlus rahuldati, v.a riigilõivu puudutavas osas.
12.Hageja kinnitas avalduses, et ta ei saa arvetelt käibemaksu tagasi arvestada, kuivõrd ta ei ole käibemaksukohuslane. Samas olid kõik menetluskulude avaldusele lisatud arved
esitatud mitte hagejale, vaid TL Agency OÜ-le, s.t kolmandale isikule. Seega võib hageja kinnitus olla iseenesest faktiliselt õige, kuid maksuõiguslikus mõttes on arve saajaks kolmas isik, kes EMTA andmetel aga on käibemaksukohuslane ning seega eeldatavalt ka saab käibemaksu tagasi arvestada. Järelikult tuleks kulusid vähendada vähemalt käibemaksu suuruse võrra, kuivõrd õigusabikulusid ei ole kandnud hageja ise. Hageja ei ole ka kuludokumentidena esitanud arvete maksmist tõendavaid maksekorraldusi, mistõttu ei ole võimalik veenduda, kas kolmas isik on need hageja eest reaalselt kandnud. Kuna arved on algusest saadik adresseeritud kolmandale menetlusvälisele isikule, siis ei ole hagejal õigusabi eest tasumise kohustust tekkinudki. Kostja möönab, et arvete tasumine ise on menetlusvälise isiku poolt küll võimalik, kuid sellisel juhul on tasujaks ikkagi kolmas isik, kes saab käibemaksu tagasi arvestada ning järelikult ei ole käibemaksu väljamõistmine kostjalt sellises olukorras seaduslik ega põhjendatud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid väita vastupidist ja/või veenduda kohustuse tekkimises muul alusel.
13.Hageja väitel oli tema lepingulise esindaja kulud 7236 eurot fikseeritud tasukokkulepe. Kostja leiab, et tasunõue sellises määras on ülemäärane. Hageja võib oma esindajaga mõistagi tasukokkuleppeid sõlmida, kuid samas ulatuses ei saaks neid välja mõista kostjalt. Kulude väljamõistmise peamiseks kriteeriumiks on nende vajalikkus ja põhjendatus. Kuid siiski tuleb arvestada et Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 kehtivuse korral saanuks sellise hinnaga hagilt maksimaalselt sissenõutav kulu olla 3200 eurot. Selliselt ei ole kulutuste suuruse nõue summas 7236 eurot vastaspoole jaoks ettenähtav. Kohtumenetlus ise kestis ajal, mil määrus nr 137 oli veel kehtiv ning tunnistati kehtetuks vahetult enne seda, kui hageja esitas kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Selliselt ei olnud menetluskulude suurus kostja jaoks menetluse ajal ettenähtav. Järelikult ei saaks kostjalt välja mõista menetluskulusid välja mõista enam kui 3200 eurot.
14.Kostja palub veelkordselt kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust sisulises mõttes. Kostja arvates on maakohus jätnud kostja argumendid põhjendamatult tähelepanuta. Antud juhul on hageja teinud enda sõnul kulutusi kokku 50 tundi, selline ajakulu on lõppastmes selgelt ülepaisutatud ja ülemäärane, arvestades vaidluse mahtu ja keerukust, samuti dokumentide enda mahtu. Asja materjalideks, mida hageja esindaja 3,5 tundi analüüsis, on 8 üheleheküljelist dokumenti, millest 2 on digitaalallkirjade kinnituslehe väljatrükid. Selliste materjalide analüüsiks ei saa kuluda sedavõrd kaua aega, mõistlik oleks ca 0, 5 tundi; hagiavaldus on koostatud kokku 6 lehel, millest esimene on tiitelleht ja teine asjaolude kirjeldus. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega on ca 20 tundi hagiavalduse koostamiseks ilmselgelt ülemäärane ajakulu. Kohtute üldise menetluspraktika kohaselt on kohtud hagi koostamise kuluks arvestanud keskmiselt 1 tund / 1 lk, mis sisaldab endas juba nii õigusaktide kui kohtupraktika analüüsi; Kostja vastusele arvamuse koostamine on tõenäoliselt aset leidnud hageja enda initsiatiivil. Üldjuhul sellise arvamuse esitamine hagejale kohustuslik ei ole. Järelikult ei peaks kostja põhimõtteliselt kandma selle dokumendiga seotud kulusid. Kohtuistungi ettevalmistuseks kulunud aeg 5,5 tundi on kostja arvates samuti ülemäärane, kuna tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Lisaks ei meenu kostjale, et hageja oleks esitanud kohtukõne kirjalikud seisukohad; Istungil osalemise ajakulu oleks põhjendatud ca 4,5 tunni ulatuses, kuna istung kestis 10.0015.15, kuid sisaldas endas ka tunniajast lõunapausi; Vastus apellatsioonile on koostatud kokku 3- lehel, millest sisulist teksti on alla 2 lehekülje. Seega on ajakulu 6 tundi vastuse koostamiseks ülemäärane. Hageja apellatsioonkaebus ei sisaldanud endas põhimõttelisi uusi argumente. TLRK 09.04.2014 kirjast tulenev ajakulu 2 h 30 minutit on kostja
arvates kostja suhtes põhjendamatu, sest mingeid lisaseisukohti hageja kohtule ei esitanud. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud, kuidas sai alles ringkonnakohtu otsusest nähtuv kohtu hinnang tõenditele põhjustada talle põhjendamatuid menetluskulusid või millises suurusjärgus need hageja andmetel on. Sellisele umbmäärasele väitele ei ole kostjal võimalik ka põhjendatud seisukohta esitada. Kostja valeandmeid kohtule esitanud ei ole. Menetluse edasine käik
15.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebuses kordab kostja väiteid, mida on maakohus analüüsinud ning neile kaalutletult vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle.
18.Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kulude väljamõistmise peamiseks kriteeriumiks on nende vajalikkus ja põhjendatus. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja sellekohases kinnituses ei ole kohtul alust kahelda.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.