Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-54790
Tsiviilasi
Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ FINANCE MGMT ja AR vastu võlakirjade ja raha tagastamiseks ja OÜ Finance MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu 1 022 586,38 euro ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
971 455,99 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.10.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Baltic Capital OÜ apellatsioonkaebus FINANCE MGMT apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Baltic Capital Partners OÜ (registrikood 11520808, asukoht Narva mnt 9A, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
ja
OÜ
Kostja 1 OÜ FINANCE MGMT (registrikood 10891276, asukoht Põdrakanepi tee 5, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets Kostja 2 AR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXXXX XXX X XXXXXXX)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.10.2013 otsus osaliselt hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:
3.Rahuldada Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ Finance MGMT vastu võlakirjade tagastamiseks.
4.Kohustada OÜ Finance MGMT tagastama Baltic Capital Partners OÜ-le Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust.
5.Kohustada OÜ Finance MGMT andma nõusolek ja korraldus oma väärtpaberi kontohaldurile Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris.
6.Jätta Baltic Capital Partners OÜ hagi OÜ Finance MGMT vastu 100 000 euro saamiseks rahuldamata.
7.Jätta Baltic Capital Partners OÜ hagi AR vastu rahuldamata.
8.Rahuldada OÜ Finance MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu osaliselt.
9.Välja mõista Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks 928 148,95 (üheksasada kakskümmend kaheksa tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 95 senti, millest 511 293,19 eurot on põhivõlgnevus, 329 486,28 eurot intress ja 87 369,48 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
10.Rahuldas osaliselt OÜ Finance MGMT vastuhagis toodud tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue ning mõista Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
11.Määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord selliselt, et OÜ Finance MGMT on kohustatud andma nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi kontohaldurile Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris samaaegselt Baltic Capital Partners OÜ poolt kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma maksmisega OÜ-le Finance MGMT.
12.Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2012 hagi tagamise määrus osas, milles kohus arestis OÜ Finance MGMT arvelduskonto nr 221020331842 AS-s Swedbank 100 000 euro ulatuses.
13.Baltic Capital Partners OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. OÜ Finance MGMT apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
14.AR menetluskulud jätta Baltic Capital Partners OÜ kanda. Muus osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja vastus vastuhagile
1.Baltic Capital Partners OÜ esitas 20.12.2012 hagi Harju Maakohtusse OÜ FINANCE MGMT ja AR vastu võlakirja ja raha tagastamiseks.
2.Hageja on finantsinvesteeringute valdkonnas tegutsev äriühing, kelle peamiseks tegevussuunaks on pikaajalised investeeringud kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. AR oli hageja ainus juhatuse liige kuni 18.12.2012. Hageja osanikeks on AS ja OÜ FINANCE MGMT.
3.10.12.2012 emiteeris Creditstar Group AS võlakirju nominaalväärtusega 3 000 000 eurot. Hageja soetas neid võlakirju 659 000 euro väärtuses, mis moodustas 21,9667% emiteeritud võlakirjade kogumahust. Võlakirjad olid Eesti Väärtpaberite Keskregistris emiteeritud hageja nimele. 17.12.2012 andis AR hageja juhatuse liikmena kontohaldur AS-ile Swedbank tehingukorralduse hagejale kuuluvate võlakirjade müügiks OÜ-le FINANCE MGMT hinnaga 0 eurot. AR on viimase ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Tehingu tulemusena vormistati hagejale kuulunud võlakirjade omanikuks OÜ FINANCE MGMT. Samuti teostas AR hageja juhatuse liikmena 16.12.2012 rahalise ülekande 100 000 eurot OÜ FINANCE MGMT kontole. Makse selgituses oli kirjas „vastavalt laenulepingule“, kuid hagejale ei ole teada, et ta oleks kostjaga sõlminud laenulepingut 100 000 euro saamiseks. Hageja osanikud ei ole võtnud vastu otsust anda laenu OÜ-le FINANCE MGMT. Ainus laenuleping pärineb 16.10.2008, mille alusel andis kostja 1 hagejale laenu sihtotstarbeliselt 8 000 000 krooni osakapitali sissemakseks tingimusel, et hageja osanikud otsustavad tõsta kapitali 20 000 000 krooni võrra ning pärast seda suurendatakse kostja 1 osa nimiväärtust 8 000 000 krooni võrra. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et pärast osakapitali suurendamist loetakse laenuleping selle p-de 4.1. ja 4.2. järgi lõppenuks. Osanikud tegid otsused osakapitali suurendamiseks 17.11.2008 erakorralisel üldkoosolekul. Seega ei saanud hagejal olla mistahes rahalisi kohustusi kostja 1 ees tulenevalt 16.10.2008 laenulepingust.
4.Hageja kui äriühingu huvides ei olnud suuremahulise laenu andmine oma osanikule või võõrandada hiljuti investeerimise eesmärgil soetatud võlakirju tasuta. Selline tegevus on hea usu põhimõtte vastane käitumine ja teadlik äriühingule kahju tekitamine. Mõlemad AR poolt teostatud tehingud on tühised. Hageja ei ole kumbagi tehingut heaks kiitnud. Tehingu tühisuse puhul tuleb tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.
5.Kostja 2 vastu esitas hageja alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. AR kui juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja tekitas hagejale kahju 759 000 eurot, millest 100 000 eurot on üle kantud raha ja 659 000 eurot on võlakirjade nominaalväärtus. Kohustuse rikkumise ja kahju tekitamise korral kehtib juhatuse liikme vastutuse eeldus ja hagejale teadaolevalt ei ole rikkumine vabandatav.
6.Juhul, kui kohus hagi rahuldab ja kohustab OÜ-t FINANCE MGMT tagastama Creditstar Group OÜ võlakirjad, tuleb vastav omandiõiguse kanne teha Eesti Väärtpaberite Keskregistris. On vajalik, et kohtuotsus asendaks kostja nõusolekut.
7.Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et vaidlusalused tehingud olid tühised ainuüksi seetõttu, et nende tegemiseks puudus osanike nõusolek või hilisem heakskiit. Kostjad ei ole vastu vaielnud alternatiivsele tehingu tühistamise avaldusele, hageja nõudele alusetu rikastumise alusel ega hageja kahjunõudele. Kostjad on üksnes väitnud, et vaidlustatud ülekanded tehti õiguslikul alusel. Hageja leidis, et osanike nõusolek oli vaidlusaluste tehingute tegemiseks vajalik sõltumata sellest, kas tegu oli uue tehingu või varasema kohustuse täitmisega. Nõusolek oli vajalik, sest kostja tegi ülekanded iseendaga seotud äriühingule. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
8.Kostjad hagi ei tunnistanud. Tehingud toimusid õiguslikul alusel. AR tegi ülekanded selleks, et täita hageja poolt võlgnetav rahaline kohustus, mis tulenes 16.10.2008 sõlmitud laenulepingust ning selle 15.01.2009 ja 15.10.2010 sõlmitud lisadest.
9.Laenulepingu alusel andis OÜ FINANCE MGMT hagejale laenu 8 000 000 krooni. Laenusumma oli mõeldud hageja osakapitali sissemakseks, mille kohta tegi hageja vajaliku osanike otsuse. Osakapitali suurendamiseks aga äriregistrile avaldust ei esitatud ja hageja osakapitali suurendamist ei toimunud. Seega on ebaõige hageja väide, et hagejal ei ole laenulepingust tulenevat kohustust kostja ees.
10.Laenulepingust tulenev nõue kajastub hageja majandusaasta aruannetes. 2009.a aruandes oli see kirjas pikaajalise kohustusena, 20 000 000 krooni. Sama kordus 2010.a aruandes. 2011.a aruandes oli laenukohustus samuti kirjas pikaajalise laenukohustusena 1 278 000 eurot ehk 20 000 000 krooni. Laenu summa jagunes hageja osanike vahel viisil, kus OÜ-le FINANCE MGMT võlgnetav summa oli 8 000 000 krooni, AS-ele 6 000 000 krooni ja Konsultatsioonifirma AS AS-ile 6 000 000 krooni. Seda tõendavad hageja 17.11.2008 osanike koosoleku protokolli p-d 4.2. - 4.4.
11.Hageja tasus OÜ-le FINANCE MGMT laenulepingu alusel intresse 2010.a, 2011.a ja 2012.a – 18-l korral. Intressimaksed tegi hageja teine osanik AS. Kuivõrd hageja raamatupidamist korraldas AS, oli ta teadlik laenulepingust. Seda kinnitab AR ja AS 05.10.2012 e-kirjavahetus hageja 2011.a majandusaasta aruande teemal. Hageja 2011.a majandusaasta aruande koostamise korraldas AS ja saatis selle e-postiga hageja juhatuse liikmetele.
12.Laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 16.10.2012. Hageja pidi lepingu alusel tasuma kostjale intressi 21% aastas alates laenu saamisest 16.10.2008. Laenusumma tagastamisega viivitamisel kohustus hageja tasuma OÜ-le Finance MGMT viivist 0,25% tagastamata summalt päevas.
13.Creditstar Group AS võlakirjade intressimäär on 15% aastas. Hagejale laenulepingust tulenev intressi tasumise kohustus ületab võlakirjadest tulenevat intressi teenimise võimalust 6% võrra. Pärast vaidlustatud tehingute tegemist ehk raha ja võlakirjade ülekandmist kostjale võlgneb hageja 21.01.2013 seisuga laenulepingu alusel kostjale 16 832,55 eurot viivisena ja 192 371,95 eurot põhivõlana ehk kokku 209 204,49 eurot.
14.Võlakirjadega kauplemine on hageja igapäevane majandustegevus ja seni tehti seda juhatuse poolt ilma osanike otsuseta. Võlakirjadega seotud tehinguteks ei ole hageja osanikud juhatusele tehingueelseid nõusolekuid kunagi andnud. Osanike otsust ei tehtud Creditstar Group AS võlakirjade ostmisel.
15.Kuna hageja osanike 17.11.2009 otsuse alusel osakapitali suurendamist äriregistrisse ei kantud, tekkis kostjal õigus nõuda tasutud sissemakse tagastamist. See tuleneb otseselt laenulepingu p-st 4.3, milles viidatud edasilükkavat tingimust ei ole saabunud.
Kui ei oleks sõlmitud 15.01.2009 kokkulepet, oleks hageja pidanud summa tagastama juba 18.04.2009 ehk kohe, kui möödus kuus kuud osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest.
16.Laenunõue oli kajastatud hageja majandusaasta aruannetes. 05.10.2012 saatis AR ASele kirja, milles rääkis bilansist ja palus, et finantsjuht selgitaks lahti hageja laenukohustused, tuues eraldi välja laenu põhiosa ja intressivõlgnevuse. Samal päeval saatis finantsjuht AS-ele palutud info, mille AS saatis edasi AR-le koos hageja bilansiga. Bilansi alaosas „pikaajalised laenud“ on real 21912 kajastatud kostja OÜ Finance MGMT laenunõue 511 293,19 eurot ehk 8 000 000 krooni ja rea lõpus on intress 21% aastas.
17.Majanduslikult oli loogiline, et algselt anti kapitaliks mõeldud laen ilma intressita ning kui seda sissemakseks ei kasutatud, lepiti kokku intressi arvestamine. Nõude olemasolu seisukohalt ei oma tähtsust, kuidas kostja oma raamatupidamises nõuet kajastas. Kostja ise on oma nõude arvestuses võtnud arvesse tasutud intressimakseid. Arvestuses on selgelt toodud, et seisuga 17.12.2012 oli hageja tasunud kostjale intresse kokku 827 657,96 eurot. See sisaldab 2010.a, 2011.a, 2012.a intressimakseid, makset 100 000 eurot ja võlakirjadega tasumist. Laenusumma tagasimaksmine kui sooritus ei olnud iseseisev tehing.
18.Kuna 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali suurendamist ei toimunud, vajas lahendamist küsimus kostja poolt tehtud sissemakse osas. Seda arutasid osanikud 2009.a jaanuaris. Alguses soovis kostja laenusumma kohest tagastamist, kuid hageja huvides lepiti kokku, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja tasutakse intresse. Kokkuleppe vormistas hageja ainuke juhatuse liige AR. Ei ole usutav, et kostja andis hagejale 8 000 000 krooni osaluse saamiseks, kuid osalust selle eest ei saadud ja summa jäeti tagasi nõudmata.
19.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja raamatupidaja on kostjale intresse arvestanud. Vaidlus oli selle üle, millisest võlasuhtest tulenevalt intresse arvestati. Hageja ei ole tõendanud, et intressid tasuti tulenevalt mõnest muust võlasuhtest. Tehingu täitmiseks osanike otsuse vastuvõtmise nõuet äriseadustikust ei tulene. Laenusumma tagastamine ei ole tehing, vaid tehinguks oli laenulepingu sõlmimine. Juba kord sõlmitud lepingu täitmiseks uut otsust vaja ei ole. Ebaõige oleks käsitlus, et näiteks pangalt võetud suure laenu tagastamise tähtaja saabumisel on laenu tagasimaksmisel vaja uuesti küsida osanike nõusolekut. Puudub alus rahuldada hageja nõue 100 000 euro tagasinõudmiseks.
20.OÜ Finance MGMT esitas 28.06.2013 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 1 022 586,38 eurot, millest põhivõlgnevus on 511 293,19 eurot, intress perioodi 16.10.2008 - 16.10.2012 eest 429 486,28 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 81 806,91 eurot. Samuti palus kostja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määras 0,25% tasumata põhivõlgnevuselt päevas.
21.Hageja laenas OÜ-lt FINANCE MGMT 8 000 000 krooni hageja osakapitali suurendamiseks. Laenulepingu kohaselt pidid osanikud otsustama osakapitali suurendamise hiljemalt 6 kuu jooksul pärast laenulepingu sõlmimist. Osakapitali suurendamise otsus võeti vastu, aga osakapitali suurendamist äriregistrisse ei kantud. Kostja ei saanud temale lubatud osalust ja tal tekkis õigus nõuda laenuna antud summa tagastamist. Kostja leidis, et vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele ja vastuhagi rahuldamine välistab vähemalt osaliselt põhihagi rahuldamise.
22.Kuivõrd osakapitali suurendamist ei toimunud, tekkis kostjal õigus nõuda tasutud sissemakse tagastamist analoogia korras ÄS § 347 lg 2 järgi ja arvestades, et märkimisleping on sisuliselt edasilükkava tingimusega tehing, ka TsÜS § 102 lg-te 1 ja 2 ning § 105 lg 1 järgi. Kuna osakapitali suurendamist äriregistrisse ei kantud, siis
tekkis kostjal õigus nõuda tasutud sissemakset tagasi. Kostja intressi ja viivisenõue tuleneb laenulepingu lisakokkulepetest. Hageja osanikud olid laenulepingu lisakokkulepetega nõus ning nõusolek anti suulises vormis. Seetõttu puudub alus ÄS § 181 lg 3 kohaldamiseks. Hageja ei saa väita, et kaasosanik ei olnud nõus tehinguga, mis on viimase teadmisel kirjendatud raamatupidamises ja kolmel järjestikusel aastal kajastatud aastaaruandes. Samuti on arvestatud ja tasutud intressi.
23.Kostjad palusid määrata põhihagi ja vastuhagi rahuldamise korral kindlaks otsuse täitmise viis, kord ning tähtaeg. Hageja nõue 100 000 euro tagastamiseks tuleks tasaarvestada kostja tagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Hagejat tuleb kohustada täitma rahasumma tasumise kohustus samaaegselt kostja poolt Creditstar Group AS võlakirjade üleandmise kohustuse täitmisega selliselt, et hageja annab kontohaldurile ostukorralduse võlakirjade kostjalt arveldustüübiga „makse vastu“ ja hinnaga, mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga, millele lisandub 0,25% tasumata summalt päevas, hiljemalt 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, esitades tehingukorralduse koopia kostjale. Samuti tuleks kohustada kostjat täitma võlakirjade tagastamise kohustuse samaaegselt hageja kohustusega tasuda rahasumma selliselt, et kostja annab kontohaldurile müügikorralduse Creditstar Group AS võlakirjade müümiseks hagejale arveldustüübiga „makse vastu“, hinnaga, mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga ja millele lisandub 0,25% tasumata põhivõlast päevas hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui hageja ei anna kontohaldurile eeltoodud tehingukorraldust hiljemalt 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest, jäävad võlakirjad kostjale ja sellega loetakse täidetuks hageja viivise tasumise kohustus 659 000 eurot. Kui kohus peaks vähendama viivise nõuet alla 659 000 euro, tuleks määrata, et sellega loetakse täidetuks hageja viivise ja intressi tasumise kohustus. Tingimuse saabumisel ehk kui võlakirjad jäävad kostjale, tühistab kohus kostja avalduse alusel hagi tagamiseks kohaldatud abinõud.
24.Kostjad leidsid, et kohustuse täitmisest keeldumise õiguslik alus tuleneb VÕS § 110 lg-st 1. Kui kohus rahuldab korraga hagi ja vastuhagi, tekib mõlema poole kasuks täitedokument ja täitmise kohustus. Kui kohus sellise otsuse täitmise korda kindlaks ei määra, tekib oht, et poolte vahel tekivad otsuse täitmisel uued vaidlused. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on vajalik ka seetõttu, et hagejal puuduvad vahendid kostja nõude rahuldamiseks. AR teab, et hagejal ei olnud 2012.a detsembris raha selleks, et täita kostja laenunõuet.
25.Vastuhagi nõue ei ole aegunud. Nõue oleks aegunud siis, kui ei oleks sõlmitud kirjalikult laenulepingu lisasid, mis muutsid laenulepingu tähtajaliseks. Tähtaeg saabus 16.10.2012. Samuti esineks mitmeid aluseid aegumise katkemiseks nõude tunnustamisega. Eelkõige seisneb see intresside maksmises, e-kirjavahetuses laenukohustuste ja intresside teemal, samuti läbirääkimistes. AR hageja juhatuse liikme ja seadusliku esindajana tunnustas kostja nõuet alates 2009.a jaanuarist kuni 2012.a detsembrini igal aastal.
26.Laenulepingu intressimäär ei ole ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb konkreetse laenu üksikasju. Tegemist oli tagamata laenuga, mille puhul on tavalisest kõrgem intressimäär tavaline. Intressimäär 21% oli hageja ja tema grupi ettevõtete jaoks tavaline. Hageja grupi ettevõtted võtsid laenu läbi võlakirjade emiteerimise intressimääraga 16-30%, lisaks on SMS Laen AS emiteerinud võlakirju intressimääraga 16-30% ning Creditstar Group AS intressimääraga 17-20%.
27.OÜ FINANCE MGMT teatas juba enne laenu tähtaja saabumist läbirääkimistel, et kui hageja laenu summat tagasi ei maksa, siis kavatseb ta selle sisse nõuda koos intressi ja viivisega. Viivise määra 0,25% tasumata summalt päevas hageja vaidlustanud ei ole.
Selline viivise määr on hageja ja tema grupi ettevõtete tavaline praktika. AS-ile SMS Laen on antud laenu viivise määraga 0,25% päevas, mille laenusaaja tasus. Hageja vastuväited vastuhagile
28.Hageja leidis, et vastuhagi on aegunud ja taotles kohtult aegumise kohaldamist. Hageja ei vaielnud vastu, et tegemist oli sihtotstarbeliselt antud laenuga ning osanikud otsustasid 17.11.2008 osakapitali suurendamise. Osanike otsuse vastuvõtmisega ning selle täitmiseks tehtud sissemaksega muutus algne laenusuhe märkimislepinguks, s.t kostjal ei saanud enam olla laenulepingust tulenevaid nõudeid. Kostjal tekkis õigus nõuda tasutud summade tagastamist juba siis, kui ta sai teada, et osakapitali suurendamist äriregistris ei toimunud ehk hiljemalt kuue kuu möödumisel osanike otsuse vastuvõtmisest. Kostjal saaks olla vaid märkimislepingust tulenev nõue. Kuivõrd AR oli ise 17.11.2008 otsuse vastuvõtmise ajal hageja juhatuse liige, siis pidi ta olema teadlik, et osakapitali suurendamist kuuekuulise tähtaja jooksul ei toimunud. Osakapitali suurendamise registreerimine oli AR enda kohustus ja pädevus. Kostjal oleks nõudeõigus tekkinud sissemakstud summade tagastamiseks kuue kuu jooksul pärast osanike otsuse tegemist ehk alates 17.04.2009. Hagiavaldus esitati kohtule 28.06.2013. Vastunõue on aegunud. Aegumise kohaldamisel ei saa arvestada 15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingute lisasid. Esiteks tekkis rahalise sissemakse tegija ja äriühingu vahel makse tegemisel uus õigussuhe ehk märkimisleping. Kostja käsitleb oma nõuet just märkimislepingust tuleneva tagastusnõudena, mis allub üldistele aegumissätetele. Teiseks on laenulepingu lisad tühised. Juhatusel puudus ilma osanike nõusolekuta õigus teha tehinguid iseendaga seotud äriühinguga. Osanike otsuseid ei eksisteeri ja kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Laenulepingute lisakokkulepped esitati alles kohtumenetluse käigus.
29.Hageja leidis, et lisadest tulenev intressinõue 21% aastas on ebamõistlikult suur ning sellises summas rahaliste kohustuste võtmine oleks majanduslikult äärmiselt ebaotstarbekas. Tegemist ei olnud tavapärase majandustegevusega ja sellise kohustuse võtmist oleksid pidanud arutama osanikud. Intressinõude arvestuses ei ole kostja arvesse võtnud talle juba tasutud intresse. Intresside tegelik tasumine muude võlanõuete raamides kinnitab väljamakstud intresside suurus.
30.Kuivõrd kostjal ei saaks olla hageja vastu laenulepingust tulenevat nõuet aegumise tõttu, puudub viivisenõude esitamiseks õiguslik alus. Alternatiivselt leidis hageja, et viivisenõue on ülemäära suur. Kostja oleks saanud hagi esitada tunduvalt varem. Kostja väidete kohaselt saabus laenu tagastamise tähtaeg 17.10.2012, kuid nõue esitati alles 19.06.2013 ja hagiavaldus 28.06.2013. Viivisenõue ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja palus kohtul vähendada viiviseid mõistliku suuruseni.
31.Hageja vaidles vastu kostja taotlusele otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Taotlus on esitatud hilinemisega. Kostjale oli antud lõplik tähtaeg taotluste esitamiseks 28.06.2013. Selle tähtaja jooksul esitas kostja vastuhagi. Kostja esitas 24.09.2013 taotlused hilinenult. Põhihagi ja vastuhagi nõuded ei ole samaliigilised. Kostjal puudub õiguslik alus nõuda laenusumma tagastamist hageja võlakirjade arvelt. Kuigi kostja esitas otsuse täitmise kindlaksmääramise viisi taotluse, on ta sisuliselt esitanud uued nõuded uuel alusel. Kostja soov jätta võlakirjad endale ja tuginemine VÕS § 110 lg-le 1 jääb ebaselgeks, sest kostja esitas suure nõudega rahalise vastuhagi. Vastuhagi nõue võlakirju ei puuduta. Kui kostja on ise esitanud tasaarvestusliku nõude, ei saa ta samal ajal oma kohustuste täitmisest keelduda. Taotlusest võib välja lugeda kostja soovi jätta võlakirjad endale ja seda ka vastuhagi rahuldamise korral.
Esimese astme kohtu otsus
32.Harju Maakohus rahuldas 18.10.2013 otsusega hagi kostja OÜ Finance MGMT vastu 100 000 euro saamiseks, võlakirjade tagastamiseks ja kohustas kostjat tagastama hagejale Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust. Kohus luges tuvastatuks, et OÜ Finance MGMT on kohustatud andma nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi kontohaldurile Creditstar Group AS võlakirjade (nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust) omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris ning asendada OÜ Finance MGMT nõusolek ja korraldus väärtpaberite omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris kohtuotsusega. Kohus jättis hagi AR vastu rahuldamata. Kohus rahuldas osaliselt OÜ Finance MGMT vastuhagi Baltic Capital Partners OÜ vastu 524 867,17 euro ulatuses, millest 511 293,19 eurot on põhivõlgnevus ja 13 573,98 eurot on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus määras tasaarvestada rahuldatud hagi ja vastuhagi nõuded ning mõista tasaarvestuse tulemusena Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks välja 424 867,17 eurot. Kohus rahuldas osaliselt OÜ Finance MGMT vastuhagis toodud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude ning mõistis Baltic Capital Partners OÜ-lt OÜ Finance MGMT kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni.
33.Vaidlus oli selle üle, kas kostja AR võis hageja laenulepingulisi kohustusi täita hagis vaidlustatud võlakirjade üleandmise ning rahalise ülekande teel.
34.Kohus leidis, et AR poolt 16.12.2012 teostatud rahalist ülekannet 100 000 eurot ei saa lugeda tehinguks. Tegemist oli toiminguga. Asjas kogutud tõenditest nähtus üksnes rahalise ülekande tegemine. 100 000 euro suuruse ülekande tegemisest hageja kontolt kostja kontole ei saa järeldada uue laenulepingu sõlmimist hageja ja kostja 1 vahel. Kuivõrd 16.12.2012 teostatud ülekanne on toiming ja mitte tehing, ei saa antud toimingut lugeda tühiseks tehinguks. Seega ei saa 100 000 euro suuruse ülekande puhul rahuldada hageja nõuet OÜ FINANCE MGMT vastu esimesel alusel ehk seetõttu, et tegemist oli tühise tehinguga ÄS § 181 lg 3 mõistes. Samuti ei saa rahuldada hageja nõuet seetõttu, et hageja on selle tehingu tühistamisavaldusega tühistanud.
35.17.12.2012 toiminud võlakirjade üleandmise puhul tegemist tehinguga. Tehingu tegemiseks pidi AR-l olemas olema hageja osanike nõusolek ning vaidlus puudus selle üle, et vastavat kirjalikku nõusolekut hageja osanikud kunagi andnud ei ole. Kostjad ei ole ka väitnud, et hageja osanikud oleksid andnud 17.12.2012 võlakirjade müügitehingule oma hilisema heakskiidu. Vaidlus puudus selle üle, et võlakirjade omandiõigus anti üle tasuta. Kirjeldatud tehing ei saanud kujutada endast tavapärase majandustegevuse raames tehtud tehingut ning sellise tehingu tegemiseks oleks AR-l pidanud olemas olema hageja osanike nõusolek. Samuti tuleb arvestada, et tehingu teiseks pooleks oli AR-ga seotud juriidiline isik, mille ainus juhatuse liige ja omanik ta oli.
36.Kui osaühingu juhatuse liige on osaühingu nimel sõlminud ilma osanike nõusolekuta tehingu mitte otseselt iseendaga, vaid enda poolt esindatud äriühinguga, on tegemist ÄS § 181 lg-s 3 toodud keelu rikkumisega. Osaühingul on võimalus tühistada sellise esindaja tehing, mis on tehtud huvide konfliktis. Formaalsetele tingimustele vastav ja õiguslikult põhistatud tühistamisavaldus toob kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. Kohus leidis, et 17.12.2012 toimunud võlakirjade müügitehing on tühine tehing ÄS § 181 lg 3 mõistes ja sellist tehingut sai hageja ühtlasi tühistada tühistamisavaldusega. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt
alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leidis, et kostjate väited selle kohta, et võlakirjade võõrandamisega täideti hageja laenulepingust tulenevat kohustust kostja ees, ei ole tehingu tühisuse tuvastamisel asjakohased ega välista hageja nõude rahuldamist kostja vastu sellel õiguslikul alusel. Seega hageja nõue võlakirjade tagastamiseks nominaalväärtusega 659 000 eurot kuulub rahuldamisele.
37.Asjas kogutud tõenditest nähtus, et 16.10.2008 on OÜ FINANCE MGMT laenuandjana ja hageja laenusaajana sõlmisid laenulepingu, mille kohaselt andis kostja 1 hagejale laenu 8 000 000 krooni. Lepingu p-s 4.3. on märgitud, et pärast hageja omakapitali suurendamist p-des 4.1. ja 4.2. tingimustel loetakse laenuleping lõppenuks. Laenulepingu p-s 4.1. nähti ette, et kostja 1 annab hagejale laenu sissemakseks hageja osakapitali selliselt, et hiljemalt 6 kuu jooksul pärast laenulepingu sõlmimist otsustavad hageja osanikud tõsta osaühingu osakapitali 20 000 000 krooni võrra. Lepingu p 4.2. järgi tuli seejuures suurendada kostja 1 osa nimiväärtust 8 000 000 krooni võrra 8 040 000 kroonini. Kostja 1 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis hagejale 15.10.2008 laenuna üle 4 000 000 krooni ja 16.10.2008 samuti 4 000 000 krooni.
38.17.11.2008 sõlmisid hageja ja OÜ FINANCE MGMT mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, mille järgi andis kostja 1 hagejale üle ja hageja võttis vastu osakapitali mitterahalise sissemakse, milleks oli kostja 1 nõue hageja vastu 8 000 000 krooni. Lepingule on mõlema poole esindajana alla kirjutanud AR. Lepingule on lisatud mitterahalise sissemakse hindamise akt.
39.Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et äriregistrile avaldust osakapitali suurendamiseks ei esitatud ja osakapital jäi suurendamata.
40.Kohus leidis, et hageja väide, et kuigi osakapitali suurendamise kohta jäi äriregistri kanne tegemata, on osanike otsus jõus, ei ole asjakohane. Tulenevalt ÄS § 196 lg-test 1, 3 ja 4 tuleneb, et osakapitali saab lugeda suurendatuks alles alates vastava äriregistri kande tegemisest. Kande tegemiseks saab juhatus esitada avalduse kuue kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Kui otsus on vastuvõetud ja tähtaegselt ei ole äriregistrile avaldust esitatud, ei ole osakapitali suurendamine konkreetse osanike otsuse alusel enam võimalik, vaatamata sellele, et osanike otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõus.
41.Vaidlus puudus selle üle, et OÜ FINANCE MGMT andis hagejale laenu 8 000 000 krooni ning seejärel andis mitterahalise sissemaksena hagejale üle oma nõude tema vastu üksnes osakapitali suurendamise eesmärgil. Olukorras, kus osakapitali suurendamine jääb äriregistrisse kandmata, tuleb lugeda märkimislepingu alusel tehtud sissemakse alusetult saaduks ning tagastada sissemakse soorituse teinud isikule. Kohus leidis, et tekkinud olukorra hindamisel tuleb analoogia korras kohaldada ÄS § 347 lg 2, millest tulenevalt oli hagejal kohustus tagastada viivitamatult kostja poolt tehtud sissemakse kui alusetult saadu.
42.Kostjad väitsid, et osanike nõusolek 15.01.2009 kokkuleppe ja 15.10.2010 kokkuleppe kohta anti suuliselt, sest tavapäraselt hageja osanikud kirjalikke otsuseid ei vormistanud. Oma väidete tõendamiseks esitasid kostjad tsiviilasjas nr 2-13-4525 toimunud kohtuistungi protokolli, millel mh kuulati vande all üle AS, kes kinnitas, et juba aastast 2008 ei olnud Baltic Capital Partners OÜ-s osanike koosolekute läbiviimise vorm formaalne. Samuti, et üldjuhul koosolekutel protokolle ei vormistatud, kui ei olnud vaja teha muudatusi äriregistris või kui see ei olnud vajalik kolmandate isikute jaoks. Kohus hindas nimetatud protokolli dokumentaalse tõendina, millest tulenevalt on tõendatud kostja väide, et hageja osanike koosolekute protokolle reeglina ei vormistatud. Samas lasus kostjatel kohustus tõendada, millisel viisil ja millal toimunud osanike koosolekul võeti vastu otsus lubada AR-l sõlmida enda poolt esindatud kostjaga 1 15.01.2009 ning 15.10.2010 kokkulepped. Kui tehingud kiideti osanike
poolt heaks tagantjärgi, oleks ka seda tulnud kostjatel tõendada. Äriseadustik näeb ette, et osanikud saavad otsuseid teha kahel võimalikul viisil: kas osanike koosolekul või osanike koosolekut kokku kutsumata, vormistades kirjaliku otsuse. Kui kostjate väidete kohaselt hageja osanikud kirjalikku otsust ei teinud, oleks kostjatel tulnud vähemalt välja tuua ning tõendada, millal toimusid osanike koosolekud või vähemalt üks selline koosolek, kus otsustati anda 15.01.2009 ja 15.10.2010 tehingute sõlmimiseks nõusolek või tagantjärgi heakskiit. Vaatamata kohtu selgitustele kostjad oma väiteid ei tõendanud. Kostjate viited sellele, et kuna laenukohustus oli kajastatud hageja majandusaasta aruannetes ning raamatupidamises ja kuna hageja tasus kostjale intresse, olid hageja osanikud laenulepingute lisakokkulepped heaks kiitnud, ei tõendanud kohtu hinnangul kostjate väiteid.
43.Hageja 2009.a majandusaasta aruande bilansist nähtus, et hagejal oli pikaajalisi kohustusi kokku 20 000 000 krooni. Sama nähtus hageja 2010.a majandusaasta aruande bilansist. Hageja 2011.a majandusaasta aruande bilansis on pikaajalised kohustused märgitud 1 278 000 eurot (u 20 000 000 krooni). Kohus järeldas majandusaasta aruannetest, et hageja tunnistas oma võlgnevust tulenevalt osakapitali suurendamata jätmisest, kuid ainuüksi sellest ei tulene, et hageja osanikud andsid nõusoleku laenulepingu lisade sõlmimiseks kokkulepetes toodud tingimustel. Hageja ise ei esitanud menetluse käigus väiteid või tõendeid selle kohta, et tema majandusaasta aruannetes oleks olnud viidatud mõnele teisele hageja kohustusele kostja ees, mis ei tulenenud ebaõnnestunud osakapitali suurendamisest. Kostja 1 2008.a majandusaasta aruandest nähtus, et ta luges 8 070 000 krooni pikaajaliseks investeeringuks. Seda on kirjeldatud majandusaasta aruande alaosas sidusettevõtjate osad. Kostja 1 2009.a majandusaasta aruandest nähtus, et kostja 1 tasus 2008.a 8 070 000 krooni sidusettevõtja loomisel. Osaluse määraks Baltic Capital Partners OÜ-s on loetud 8 040 000 krooni. Kostja 1 2010.a majandusaasta aruandest ei nähtu, et kostjal 1 oleks olnud laenulepingust tulenevat nõuet hageja vastu ning see ei tulene ka kostja 1 2011.a majandusaasta aruandest. Ühestki kostja 1 majandusaasta aruandest ei tulene, et kostjal 1 oleks olnud hageja vastu laenulepingu lisakokkulepetest tulenev põhivõlgnevuse ja intresside nõue.
44.Kostjad väitsid, et hageja osanike nõusolek laenulepingu 15.01.2009 ja 15.10.2010 kokkulepete sõlmimiseks nähtub asjaolust, et hageja tasus korduvalt kostjale 1 intresse. OÜ FINANCE MGMT konto väljavõttest nähtub, et hageja tegi talle 2010.a viis ülekannet selgitusega „intressid vastavalt lepingule“. 2011.a tegi hageja kostjale 1 seitse ülekannet ja 2012.a 5 ülekannet. Kõigi ülekannete puhul on selgitusse märgitud „intressid vastavalt lepingule“. Kohus leidis, et nimetatud ülekanded ei tõenda, et hageja osanikud andsid nõusoleku laenulepingu lisade sõlmimiseks nendest tulenevatel tingimustel, sh intressi suuruse ja laenu tagastamise tähtaegade osas. Hageja väitis, et reaalselt tehtud intressimaksed ei vasta nendele summadele, mida hageja oleks kokkulepete alusel pidanud maksma siis, kui sellistele kokkulepetele oleks hageja osanikud oma nõusoleku andnud. Kostjate väidete kohaselt oleks hageja pidanud tasuma kostjale 1 intressi 21% laenusummalt aastas, kuid reaalselt tasutud summad on palju väiksemad. Kohus nõustus hageja väidetega. Intresse on reaalselt tasutud mingites kindlates summades, mis aga ei vasta kostjate esitatud laenulepingute lisakokkulepetele. Seega ei saa ainuüksi intressimaksetest teha järeldust, et osanikud olid andnud laenulepingu lisade sõlmimiseks oma nõusoleku. Intressimaksete tegemisel ei ole viidatud, millise konkreetse lepingulise suhte alusel on neid tasutud. Kostjate väidete järgi tasuti intresse laenulepingute lisades tooduga võrreldes väiksemates summades seetõttu, et intresse tasuti vastavalt hageja majanduslikele
võimalustele. Kohus ei lugenud neid väiteid usutavateks, sest hageja oli jätkuvalt 2010, 2011 ja 2012.a kasumis. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit oma väite põhistamiseks.
45.Kostjate esitatud e-kirjadest nähtub, et AS ja AR on mh arutanud hageja majandusaasta aruandega seoses intressinõudeid OÜ FINANCE MGMT ees, samuti laenukohustusi. SS e-kirjast AR-le ja AS-ele 30.06.2011 nähtus, et ta on saatnud hageja bilansid seisuga 31.12.2009 ja 31.12.2010, milles kostja 1 nõuded hageja vastu on märgitud punasega. Samas e-kirjas on välja toodud 2010.a eest kostjale 1 tasutud ja tasumisele kuuluvad intressid. AS on eelnevalt pöördunud SSi poole palvega, kirjutada detailselt lahti hageja kohustused. Hageja bilansist seisuga 01.01.2010 nähtus, et real 21631 on kajastatud intressivõlg kostja 1 ees 1 740 000 krooni. Seisuga 31.12.2010 on bilansis sama intressivõlg juba 3 342 517 krooni. AR saatis 05.10.2012 AS-ele e-kirja, milles ta palus saata endale hageja bilansi, milles on mh lahti kirjutatud laenukohustused, kus on eraldi välja toodud laenu põhiosa, intressivõlgnevus ja intressimäär. SS saatis lisainfo 05.10.2012 e-kirjaga. Hageja bilansist seisuga 01.01. ja 31.12.2011 nähtus, et selle alaosas „pikaajalised laenud“ on real 21912 kajastatud OÜ FINANCE MGMT laenunõue 511 293,19 eurot ehk 8 000 000 krooni ja rea lõpus on intress 21% aastas.
46.Hageja pearaamatupidaja SS allkirjaga tõendis on kinnitatud, et perioodil 06.08.2008 31.12.2012 maksis hageja erinevatele ettevõtetele intresse. Muuhulgas on 2010.a, 2011.a ja 2012.a intresse makstud kostjale 1, samuti AS-ile Konsultatsioonifirma Aare S ning OÜ-le Rush. Kostjale 1 on 2010.a tasutud intressina 39 145,88 eurot, 2011.a 17 590 eurot ja 2012.a 10 000 eurot. Tõendi kohaselt ei ole hageja rohkem viidatud perioodil kellelegi intresse maksnud. Millisel alusel või põhjusel kostjale 1 intresse maksti, tõendist ei nähtu.
47.Hageja väitis, et kostjale 1 tasuti intresse hoopis teiste õiguslike suhete raames. Kohus leidis, et hageja väited, nagu oleks 21.10.2008 Perelaen OÜ ja Eliising OÜ vahel sõlmitud koostöölepingust tulenevate eesmärkide täitmiseks laen suunatud edasi hagejale, on tõendamata.
48.Kohus leidis, et hageja on küll tasunud kostjale perioodiliselt makseid selgitusega „intressid vastavalt lepingule“ ning hageja raamatupidaja on bilansis kajastanud hageja võlgnevust kostja ees 8 000 000 krooni ja intressimääraga 21%, kuid ainult nende tõenditega ei saa lugeda tõendatuks kostjate väiteid, et hageja osanikud on andnud oma nõusoleku just 15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingu lisadele. Reaalselt tasutud intressimaksed ei ühti lisakokkulepete alusel väidetavalt tasumisele kuuluvate intressimaksetega. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, milliste dokumentide alusel on hageja pearaamatupidaja intressimäära bilansis kajastanud. Kohus nõustus hageja väitega, et ta sai laenulepingute lisakokkulepete olemasolust teada alles praeguse kohtumenetluse käigus, mistõttu puudus hageja osanikel võimalus varem neid kokkuleppeid vaidlustada. Eeltoodu tõttu on 15.01.2009 ja 15.10.2010 laenulepingu lisakokkulepped tühised tehingud ÄS § 181 lg 3 alusel.
49.Vaatamata eeltoodule leidis kohus, et ainult hageja poolt vaidlustatud ja 16.12.2012 tehtud ülekandest endast ei saa järeldada, kas või millise laenulepingulise kohustuse täitmiseks oli see ülekanne tehtud. Isegi juhul, kui kostjate väited laenulepingu lisakokkulepete sõlmimise kohta oleksid põhistatud ning vaatamata sellele, et kostjal oli hageja vastu rahaline nõue tulenevalt osakapitali suurendamise registreerimata jätmisest, ei saa kohus pelgalt ülekandest järeldada, et see tehti mõne kostjate poolt käesolevas menetluses viidatud konkreetse laenulepingulise kohustuse täitmiseks. Ülekandes puudub täpsem selgitus ning üle kantud summa ei vasta ei väidetavale laenu põhisummale ega väidetavalt tasumisele kuuluvatele intressidele. Kostjad ei ole menetluses põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel tegi AR 16.12.2012 OÜ-le FINANCE MGMT 100 000 euro suuruse ülekande. Kuivõrd kostjad ei ole
tõendanud ülekande õigusliku aluse olemasolu, leidis kohus, et hageja nõue 100 000 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele kolmandal alternatiivsel alusel ehk tulenevalt sellest, et tegemist oli alusetult saadud summaga.
50.Viimase alternatiivne nõudena esitas hageja nõude AR vastu kahju 759 000 euro hüvitamiseks. Hageja palus nõuet käsitleda vaid siis, kui hageja nõue teise kostja vastu eelnevatel alternatiivsetel alustel rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea kohus põhjendama hageja nõude rahuldamata jätmist kostja AR vastu.
51.OÜ FINANCE MGMT esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista 1 022 586,38 eurot ning viivise. Kostja tugines sellele, et hageja laenas 8 000 000 krooni hageja osakapitali suurendamiseks. Kostja ei saanud temale lubatud osalust ja tal tekkis õigus nõuda laenuna antud summa tagastamist. Samuti sõlmisid hageja ja kostja lisakokkulepped laenulepingule. 15.01.2009 kokkuleppega sai laenu tagastamise lõpptähtajaks 16.10.2010 ning intressina tuli maksta 21% aastas. 15.10.2010 kokkuleppega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 16.10.2012.
52.Kohus leidis, et vastuhagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tuvastas, et laenulepingu 15.01.2009 ja 15.10.2010 lisakokkulepete sõlmimiseks puudus hageja osanike nõusolek ning seetõttu on tegemist tühiste tehingutega. Samuti, et osakapitali äriregistris registreerimata jätmise tõttu tekkis hagejal kohustus tagastada kostjale 1 alusetult saadu. Kostja nõudeõigus tulenes sellest, et ta oli varasemalt laenanud hagejale 8 000 000 krooni. Osakapitali registrisse kandmata jätmise korral tuleb tasutud sissemakse lugeda alusetult saaduks (RK 3-2-1-142-12). Kohus leidis, et kostjal tekkis hageja vastu alusetult üle antud nõudeõiguse tagastamise nõue. See nõue muutus sissenõutavaks kuue kuu möödumisel osakapitali suurendamise otsuse tegemisest 17.11.2008 ehk hiljemalt 17.05.2009.
53.Pooled ei vaielnud selle üle, et AR oli hageja seaduslik esindaja ajal, mil osakapitali suurendamine äriregistrisse kandmata jäi. Seetõttu leidis kohus, et kostja 1 pidi olema koheselt pärast kuue kuu möödumist osakapitali suurendamise otsuse tegemisest teadlik, et äriregistri kanne jäi tegemata ning tal on hageja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõudeõigus. Kostja 1 nõue oleks aegunud hiljemalt 17.05.2012. Kostja 1 esitas vastuhagi kohtusse 28.06.2013 ning pöördus esimese kirjaliku nõudega hageja poole 19.06.2013. Seega oleks kostja 1 vastuhagi nõue hageja vastu aegunud, kui aegumine ei oleks vahepeal katkenud ja uuesti alanud. Kostja 1 esitas aegumise katkemise tõendamiseks AR kinnituse, mille kohaselt ta tunnustas hageja seadusliku esindajana kostja nõuet igal aastal. Kohus leidis, et nimetatud dokument ei ole tõend, vaid menetlusosalise seletus, mis ei asenda väidete tõendamise vajadust. Menetlusosalise kinnitust kohus tõendina arvestada ei saa.
54.Kostja 1 viitas nõude aegumise katkemise tõendamiseks asjaolule, et hageja on talle varasemalt tasunud intresse. Väide ei ole põhjendatud, sest kohus tuvastas, et intresside tasumise õiguslik alus on jäänud tõendamata ning intresside tasumisel väidetavalt aluseks olnud laenulepingute lisakokkulepped on tühised lepingud. Hageja poolt nõude tunnustamine laenulepingu lisakokkulepete alusel ei ole tõendatud ka kohtule esitatud e-kirjavahetuses. Läbirääkimiste toimumist poolte vahel nõude tunnustamise küsimuses ei ole kostja samuti tõendanud.
55.Küll aga tuleneb nõude tunnustamine hageja majandusaasta aruannetest. 2009.a ja 2010.a majandusaasta aruande bilansist nähtub, et hageja on märkinud oma pikaajalisteks kohustusteks kokku 2 000 000 krooni. 2011.a majandusaasta aruande bilansis on pikaajalised kohustused märgitud 1 278 000 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et majandusaasta aruanded on hageja osanike poolt heaks kiidetud. Hageja ei ole vastu vaielnud kostjate väidetele, et tema majandusaasta aruannetes kajastati pikaajaliste kohustustena hageja kohustusi kolmandate isikute ees tulenevalt
osakapitali suurendamise ebaõnnestumisest. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et hageja on kostja 1 nõuet tulenevalt ebaõnnestunud osakapitali suurendamisest tunnustanud 2009.a, 2010.a ja 2011.a. Seega on viimati 2011.a majandusaasta aruande koostamise ja osanike poolt kinnitamisega kostja nõude aegumine katkenud. Kuigi esitatud tõenditest ei nähtu majandusaasta aruande kinnitamise aeg, pidi see eelduslikult toimuma 2012.a jooksul ning kuivõrd kostja pöördus hageja poole vastunõudega 19.06.2013, ei ole kostja nõue aegunud. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 8 000 000 krooni, mis vastab 511 293,19 eurole.
56.Kohus leidis, et kostja intressinõue on tervikuna põhjendamatu, sest 8 000 000 krooni suuruse laenu andmisel intressi tasumises kokku ei lepitud. Samuti ei lepitud laenu andmisel kokku selles, et tasuda tuleb suuremat viivist võrreldes seaduses sätestatud viivisemääraga. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja vastuhagis sisalduv intressinõue jätta rahuldamata.
57.Kohus leidis, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alates 27.06.2013 seadusjärgses määras ning viivisenõuet saab vähendada seadusjärgset määra arvestades. Kuni kohtuotsuse tegemise päevani on hageja viivitanud 114 päeva. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2013 oli 0,50%. Seega tuli hagejal tasuda võlgnevuselt viivist 8,5% aastas. Võlgnevuse summalt 511 293,19 eurot tuli hagejal tasuda viivist (lähtudes 365 päevast) 119,07 eurot päevas. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise summa seega 114 x 119,07 = 13 573,98 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt saab kostja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses toodud määras põhinõude summalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
58.Kostja 1 esitas kohtule taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord, viis ja tähtaeg vastuhagi rahuldamise korral. Kohus leidis, et taotlus on põhjendamatu. Hageja ja kostja 1 nõuetest on samaliigilised üksnes vastastikused rahalised nõuded. Hageja nõue võlakirjade tagastamiseks kostja vastu ei ole samaliigiline kostja rahalise vastunõudega. Võlakirjade 0-eurose hinnaga omandamiseks puudus kostjal igasugune õiguslik alus ning selline õiguslik alus ei saa tuleneda ka kostja esitatud vastuhaginõude osalisest rahuldamisest.
59.Kohus rahuldas hageja nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 100 000 eurot. Samuti rahuldas kohus osaliselt kostja vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 524 867,17 eurot. Rahalised nõuded on samaliigilised ja omavahel tasaarvestatavad. Seetõttu tuleb nõuded omavahel tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõisa 424 867,17 eurot.
60.Hageja võlakirjade tagastamise nõue kostja vastu ei ole samaliigiline nõue võrreldes kostja rahalise nõudega ning neid nõudeid omavahel tasaarvestada ei saa. Kostjal puudub õigus omal äranägemisel jätta võlakirjad endale. Juhul, kui kostja oleks võlakirjade tagastamata jätmisel soovinud viidata VÕS §-le 110, oleks seda kostjal tulnud teha asja sisulise lahendamise käigus ning kohus ei saa VÕS § 110 alusel anda kostjale võimalust jätta võlakirjad tagastamata, kui sellisele õiguslikule alusele ei ole kostja varem viidanud. Kuivõrd kostja viitas VÕS §-le 110 alles viimases menetlusdokumendis koos taotlusega otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks, on selline taotlus esitatud hilinemisega. Kohus leidis, et praeguses asjas puudub kohtuotsuse tegemisel vajadus määrata ette kindlaks otsuse täitmise korda.
61.Kohus luges tuvastatuks, et OÜ FINANCE MGMT on kohustatud andma oma nõusoleku ja korralduse oma väärtpaberi kontohaldurile Creditstar Group AS
võlakirjade nominaalväärtusega 659 000 eurot ning osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris. OÜ FINANCE MGMT nõusolekut ja korraldust väärtpaberite omandiõiguse kande muutmiseks Eesti Väärtpaberite Keskregistris asendab kohtuotsus. Baltic Capital Partners OÜ apellatsioonkaebus
62.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi 524 867, 17 eurot, tasaarvestas rahuldatud hagi ja vastuhagi nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja 424 867,17 eurot ning rahuldas osaliselt viivisenõude.
63.Kostja ei ole oma menetluslikus positsioonis olnud järjekindel. Hageja nõudis kostjalt 100 000 euro ning võlakirjade tagastamist 659 000 euro väärtuses. Algses vastuses hagile väitis kostja, et kandis nii rahasumma kui võlakirjad endaga seotud äriühingule üle 16.10.2008 antud laenusumma 8 000 000 krooni tagastamise katteks. Samuti väitsid kostjad, et kummagi tehingu tegemiseks ei olnud osanike nõusolek üldse vajalik, kuna tegemist olevat tavapäraste majandustehingutega ja/või varasemate lepingute täitmisega. Hiljem asusid kostjad väitma, et nimetatud osanike otsus olevat olnud olemas, kuid see oli vastu võetud suulises vormis.
64.Vastuhagis nõuab kostja oma väidetava rahalise nõude rahuldamist 100 % ulatuses rahas, mainimata, kas ja millisel alusel on ta lisaks õigustatud endale jätma vaidlusalused võlakirjad. Kostja taotlustest ja menetluse kestel esitatud erinevatest seisukohtadest võib välja lugeda kostja soovi iga hinna eest endale jätta või omandada vaidlusalused võlakirjad ning seda isegi siis, kui tema vastuhagi täies ulatuses rahuldataks. Olukorras, kus kostja leiab endal olevat kohustuse täitmise nõude hageja vastu ning lisaks on esitanud protsessuaalse tasaarvestusavalduse, ei saaks ta samal ajal oma kohustuse täitmisest keelduda.
65.Maakohus asus vastuhagi lahendades seisukohale, et kostjal on raha tagasinõudeõigus analoogia korras TsÜS § 4 ja § 347 lg 2 alusel. Hageja arvates ei ole selline seisukoht õige ning kohus on jätnud hindamata asjas esitatud tõendid, mis kinnitasid nõude üleandmist hagejale. Märkimislepingust tulenev nõue puudub. Maakohus on vastuhagi esemeks olevat nõuet analüüsides andnud ebaõige hinnangu olulisele tõendile, millest tulenevalt kohaldas vääralt ka materiaalõiguse norme. Nimelt tugines hageja menetluses läbivalt asjaolule, et OÜ FINANCE MGMT on osakapitali otsuse vastuvõtmise ja laenulepingu sõlmimise järgselt 17.11.2008 hagejaga sõlminud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, millega OÜ FINANCE MGMT annab hagejale üle osakapitali mitterahalise sissemakse, milleks on nõue Baltic Capital Partners OÜ vastu kogusummas 8 000 000 krooni. Nimetatud leping on endiselt kehtiv ning seda ei ole poolte endi poolt vaidlustatud. OÜ FINANCE MGMT poolt nõude üleandmine hagejale 17.11.2008 osanike otsuse täitmise eesmärgil tähendab aga seda, et tal puudub isegi teoreetiliselt märkimis- või laenulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud rahaline nõue hageja vastu. Seega kinnitab kostja enda faktiline käitumine osakapitali tõstmise otsustamise järgselt rahalise nõude puudumist, s.t OÜ-l FINANCE MGMT puudub rahaline nõue hageja vastu. Asjaolu, et OÜ FINANCE MGMT on rahalise nõude 17.11.2008 üle andnud hagejale, tähendab menetluslikus mõttes ühtlasi seda, et tema subjektiivseid õigusi ei rikuta.
66.Olukord, kus OÜ FINANCE MGMT annab endale kuuluva nõudeõiguse hageja vastu hagejale endale, tähendab õiguslikus mõttes võlasuhtes ühe isiku muutumist, mille tagajärjel ei olnud võlausaldajaks enam OÜ FINANCE MGMT. Siinjuures ei oma tähtsust, mis põhjustel pooled sellise kokkuleppe sõlmisid, oluline on see, et tegemist
on kehtiva tehinguga, mis on jõus sõltumata sellest, kas osakapitali suurendamine registris jõustub. Ehk teisisõnu, isegi juhul, kui isikul oleks märkimislepingust tulenev tagastusnõue, siis ei tähenda see veel seda, et tagastusnõue oleks ülekantav hilisematele tehingutele. Mitterahalise sissemakse üleandmise leping on olemuselt iseseisev leping, mida tuleb hinnata märkimislepingust sõltumatult ning sellega seonduvaid aspekte on võimalik hinnata TsÜS-i ja VÕS-i sätete alusel. Seega puudub alus ja vajadus rakendada õiguse analoogiat. ÄS § 347 lg-st 2 ei tulene, et märkimislepingu alusel tasutud sissemakse tagastamise nõudeõigus laieneks ka mistahes muudele hilisematele tehingutele. Märkimislepingu ning mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu tagajärgede samastamine kohtu poolt on põhjendamatu.
67.Endale kuuluva rahalise nõudeõiguse üleandmine isikule, kelle vastu nõue suunatud on, võib õiguslikult tähendada mitte ainult isiku muutumist võlasuhtes, vaid ka võlasuhte lõppemist kokkulangemisega VÕS § 186 p 3 ja § 206 tähenduses. Osakapitali suuruse tõstmise ebaõnnestumine ei too endaga kaasa 17.11.2008 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu lõppemist. Seega puudub praeguses asjas alus ja vajadus rakendada õiguse analoogiat seoses märkimislepinguga ja/või selle lõppemisest tingitud võimalike nõuetega.
68.Nõude puudumist kinnitab OÜ FINANCE MGMT ning tema juhatuse liikme faktiline käitumine. Kui hagejal olnuks kohustus tasuda suuresummaline laen koos intressidega osanikule juba alates 2009.a aprillist, siis ainsa registrisse kantud juhatuse liikmena saanuks AR need kohustused ka faktiliselt täita ning seda oluliselt varem kui 16.12. ning 17.12.2012 tehingutega. Fakt, et seda varasemalt ei tehtud, kinnitab vastuhagi esemeks oleva nõude vastuolulisust ja seeläbi alusetust.
69.Vastuhagi esemeks olev nõue on aegunud. Aegumine ei ole katkenud ja hageja ei ole nõuet tunnustanud. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et aegumine katkes ja algas uuesti tulenevalt hageja majandusaasta aruannetest. Kostja ise ei ole senise menetluse käigus tuginenud asjaolule, et majandusaasta aruande olemasolu tõendab aegumise katkemist. TsMS § 436 lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. Aegumise kontekstis ei ole aruandeid menetluses varasemalt hinnatud, mistõttu on kohtu selline käsitlus hageja jaoks üllatuslik. Kohtu käsitlus aegumise katkemisest nõude tunnustamise läbi majandusaasta aruandes on ka sisuliselt ekslik, millega kohus on ebaõigesti kohaldanud TSÜS § 158 lg 1 ja 2 sätteid. Nõude tunnustamine peab nähtuma kohustatud isiku selgelt äratuntavas vastavasisulises tahteavalduses ning nõude aegumise katkemist peab tõendama isik, kes nõude aegumise katkemisele tugineb. Kohustatud isiku tahteavaldust ei asenda ja aegumise kulgemist ei katkesta raamatupidamise aastaaruanne, mis kajastab üksnes raamatupidamislikke andmeid ega ole aluseks tsiviilõiguste– ja kohustuste tekitamisele, muutmisele ega lõpetamisele.
70.Kuivõrd aegumine ei ole vahepeal katkenud, on kostja nõue esitatud aegunult. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
71.Hageja on senises menetluses väitnud ka seda, et osanike 17.11.2008 otsus on endiselt jõus ning kehtiv ja on seega täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 8 lg 2 ja 76 lg 1 tulenevalt pooltele jätkuvalt siduv. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-72-12, et osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Praegusel juhul on osanikud 17.11.2008 otsuses selgelt väljendanud tahet osakapitali suurendada, sissemakse on reaalselt teostatud ning on toimunud mitterahalise sissemakse üleandmine ning sissemakse hindamine. Vormistamata jäid üksnes vajalikud muudatused äriregistris. Kuid äriregistri kanne ei mõjuta osanike vahelisi suhteid ning ei mõjuta osanike tegelikku tahet ja kokkulepete sisu.
72.Apellandi hinnangul jääb vastuhagi esitamise menetluslik vajadus/mõttekus asjas ebaselgeks. Kostja käsitlusest lähtuvalt puudub vajadus esitada vastuhagi, kuna see on oma sisu poolest vastassuunaline. Vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale seega midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. Kuna kohus juba lahendab samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleks kostja vastuhagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. OÜ FINANCE MGMT apellatsioonkaebus
73.Kostja 1 palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Nii põhihagi kui vastuhagi rahuldamise korral tasaarvestada Baltic Capital Partners OÜ nõue 100 000 euro tagastamiseks OÜ FINANCE MGMT laenusumma tagastamise nõudega kattuvas ulatuses. Kohustada Baltic Capital Partners OÜ-d täitma rahasumma tasumise kohustus samaaegselt OÜ FINANCE MGMT kohustusega anda üle Creditstar Group AS võlakirjad, selliselt, et Baltic Capital Partners OÜ annab kontohaldurile ostukorralduse Creditstar Group AS võlakirjade ostmiseks (vastuvõtmiseks) OÜ-lt FINANCE MGMT arveldustüübiga „makse vastu“, hinnaga mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga ja mis võib olla otsuses määratud kindla summana otsuse tegemise päeva seisuga, millele lisandub 0,25% tasumata põhivõla (511 293,16 eurot) summast päevas, hiljemalt 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja esitab tehingukorralduse koopia OÜle FINANCE MGMT. Kohustada OÜ-d FINANCE MGMT täitma Creditstar Group AS võlakirjade tagastamise kohustuse samaaegselt Baltic Capital Partners OÜ kohustusega tasuda rahasumma selliselt, et OÜ FINANCE MGMT annab kontohaldurile müügikorralduse Creditstar Group AS võlakirjade müümiseks (üleandmiseks) Baltic Capital Partners OÜ-le arveldustüübiga „makse vastu“, hinnaga mis võrdub kostja nõude summa väärtuspäeva seisuga ja mis võib olla otsuses määratud kindla summana otsuse tegemise päeva seisuga, millele lisandub 0,25% tasumata põhivõla (511 293,16 eurot) summast päevas, hiljemalt 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et eelnevalt palutud viisil ei saa otsuse täitmise korda kindlaks määrata, siis määrata otsuse täitmise kord kindlaks kohtu poolt valitud muul viisil selliselt, et Baltic Capital Group AS-i poolt rahasumma maksmine OÜ-le FINANCE MGMT toimub samaaegselt viimase poolt Creditstar Group AS võlakirjade tagastamisega Baltic Capital Partners OÜ-le.
74.Maakohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust, hindas tõendeid ebaõigesti ja jagas tõendamiskoormuse ebaõigesti ning tugines otsuses asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti on otsus tuvastatud asjaolude pinnalt vastuoluline.
75.Kostja selgitas maakohtus, et kuna osanike 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali suurendamist ei toimunud, siis vajas lahendamist küsimus kostja poolt tehtud sissemakse tagastamisest. Seda arutasid osanikud 2009.a jaanuaris. Algselt soovis kostja laenusumma kohest tagastamist, aga hageja huvides leppisid osanikud kokku, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja et seni intressita laenusumma hakkab teenima intressi alates laenu väljastamisest. Vastava kokkuleppe vormistas hageja tollane ainus juhatuse liige AR ning esitas selle 2009.a jaanuaris kaasosanik AS-ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Laenusumma tagastamist arutasid hageja osanikud uuesti intensiivselt 2010.a septembris-oktoobris. Kostja soovis laenu tagastamist, aga kuna hageja soovis tähtaega pikendada ja teisalt laenusumma teenis intressi, siis läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et laenusumma tagastamise tähtaega pikendatakse veelkord ja nüüd kuni 16.10.2012. Vastava
kokkuleppe vormistas AR ja esitas selle 2010.a oktoobris kaasosanik AS-ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et kostjad pole välja toonud, millal otsustati viidatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine. 15.01.2009 kokkuleppe sõlmimise otsustasid osanikud 2009.a jaanuaris ning 15.10.2010 kokkuleppe sõlmimise 2010.a septembris-oktoobris. Kohtule ei saa olla usutav hageja positsioon, et kostja andis hagejale 8 000 000 krooni laenu osaluse saamiseks, osalust selle eest ei saanud ja jättis laenusumma tagasi nõudmata ning et osanikud isegi ei arutanud küsimust sellest, mis saab kapitali sissemakseks antud laenust edasi. Kostja käitumise aluseks pidi olema poolte kokkulepe ja selleks olid 15.01.2009 ja 15.10.2010 kokkulepped. Kuigi osanike otsust nõusoleku kohta kostja esitada ei saa, viitavad kõik asjaolud sellele, et osanike nõusolek oli olemas. Kostja on osanike nõusoleku olemasolu ja intressimaksete aluse kohta esitanud järgmised põhjendused, asjaolud ja tõendid.
76.Laenukohustus on kajastatud hageja 2009.a, 2010.a ja 2011.a aruandes. Kajastatud pikaajaline laenukohustus 20 000 000 krooni ehk 1 278 000 eurot jaguneb hageja tollaste osanike vahel osades: OÜ FINANCE MGMT – 8 milj krooni, AS – 6 milj krooni ja Konsultatsioonifirma Aare S AS – 6 milj krooni ehk samades summades, milles toimusid osakapitali sissemaksed hageja osanike 17.11.2008 otsuse alusel. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Laenu andmise hetkel oli tegemist lühiajalise ja sihtotstarbelise laenuga. 17.11.2008 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu alusel andis kostja nõude üle hagejale ja sellega laenunõue lõppes. Samas 2009.a majandusaasta aruandes on aga kohustus kajastatud pikaajalise laenukohustusena. Samuti järgmiste aastate aruannetes. Sellise kajastuse aluseks sai olla ainult kokkuleppe lisa 1. Pooltel puudus vaidlus, et teisi laenulepinguid hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud. Samuti ei ole hageja väitnud, et tema majandusaasta aruanded on sisult valed. Hageja ei ole selgitanud, millisel alusel siis on algselt lühiajaline laen kajastatud pikaajalise kohustusena. Hageja ei ole üldse mingisuguseid selgitusi majandusaasta aruannete kohta esitanud.
77.Kostja 1 esitas tõendid selle kohta, et hageja 2010.a majandusaasta aruande projektis – milles raamatupidaja kirjutas bilansi read osanike jaoks pikemalt lahti – on pikaajalise laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja nõue 8 000 000 krooni ja intressivõlana nimeliselt kostja intressinõue 3 342 517 krooni. Hageja ei ole neid kirjeid muudmoodi selgitanud. Kostja 1 esitas tõendid selle kohta, et hageja 2011.a majandusaasta aruande projektis – milles raamatupidaja kirjutas bilansi read osanike jaoks nende soovil pikemalt lahti – on pikaajalise laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja 1 nõue 511 293,19 eurot ja selle juures intressi määr 21% ning intressivõlana nimeliselt kostja 1 intressinõue 333 766,46 eurot. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud.
78.Samuti esitas kostja hageja osanike ja finantsjuhi detailse e-kirjavahetuse intresside kajastamise küsimuses. Tegemist on e-kirjadega, millega raamatupidaja saatis osanikele majandusaasta aruande projekti aluseks olevad bilansid. Lisaks selgitab kostja 1, et lühend KAS AS tähendab bilansis kaasosanikku. Konsultatsioonifirma Aare S AS ja Rush OÜ omandas loovutamise teel nõude AS-elt kuna viimane ei soovinud maksta eraisikuna intressidelt tulumaksu. Hageja ei ole e-kirju vaidlustanud ega nende sisu teisiti selgitanud. 05.10.2012 e-kirjas on räägitud sõnaselgelt „laenukohustusest“ ja selle põhiosast, intressivõlgnevusest ja intressimäärast. Kui lisasid ei oleks sõlmitud, siis puuduks hagejal alus kajastada kostja 1 intressinõuet oma raamatupidamises. Hageja ei ole viidatud tõendite õigsust vaidlustanud ega nende sisu teisiti selgitanud. Hageja ei ole tõendanud, et intressikohustus oleks tekkinud mõnest muust võlasuhtest. Järelikult pidi see tekkima lisast 1. 2011.a bilansis on pikaajalise laenuna real 21912 kajastatud kostja 1 nõue summas 511 293,19 ja selle juures intressimäär 21%. Kostja 1
väidab, et intressi aluseks oli lisa 1. Vastupidine ei ole tõendatud. Ainuüksi bilansis märgitud intressimäärast ei saaks järeldada, et intressi kohustus tekkis just sellest või sellest lepingust. Tõendeid tuleb aga hinnata kogumis ja kuna ühtegi muud intressi alust ei ole tuvastatud ja märgitud intressi määr ühtib lisas 1 sätestatud intressi määraga, siis tuleb nõustuda kostjaga 1, et viidatud bilanss tõendab kogumis muude tõenditega kostja 1 väiteid.
79.Kui intress on spetsiaalselt osanike palvel ja nende jaoks koostatud bilansis kajastatud, osanikud aktsepteerivad seda ja ei vaidlusta, siis ei saa väita, et osanikud ei olnud nõus lisa 1 – millest intress tuleneb – sõlmimisega. Kui A.R saadab kaasosanikule 05.10.2012 e-kirja, milles palub, et viimane laseks raamatupidajal koostada bilansi selliselt, et „Laenukohustustes las toob eraldi välja põhiosa ja intressivõlgnevuse ja arvestatud intressimäära. Pean vaatama, et see Finance MGMTga klapiks“ ning kaasosanik edastab selle palve raamatupidajale ning viimane vastava bilansi ka osanikele saadab, siis ei saa väita, et kaasosanik ei olnud intressiga nõus.
80.Hageja tasus kostjale intressimakseid aastatel 2010 - 6 makset, 2011 - 7 makset ja 2012 - 5 makset, kokku 66 735,88 eurot. Intressimaksete ülekandeid teostas hageja kaasosanik AS. Hageja raamatupidamist korraldas ja kõik alusdokumendid esitas raamatupidajale AS. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Kuna ühtegi muud intressi tasumise alust ei ole kohtu poolt tuvastatud, siis tuleb lugeda, et intresse tasuti just lisa 1 alusel ja täitmiseks. Hageja vastuväite sellest, et intressi aluseks oli nn Eliising OÜ tehing, lükkas kohus ümber. Selles osas on maakohtu otsus vastuoluline. Kui mõlemad pooled väidavad, et intresse tasuti vastavalt võimalustele, siis ei saa kohus hinnata, et ettenähtust vähem intresside maksmine näitab, et intresse ei makstud selle lepingu täitmiseks.
81.Maakohus tugines asjaolule, et hageja oli 2010 - 2012.a jätkuvalt kasumis. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 3 ja lg 4 nõudeid. Menetluses ei ole sellist asjaolu arutatud ja pooltel pole olnud võimalik selle asjaolu kohta arvamust avaldada. Kui puudub vaidlus selles, et intresse tasuti vastavalt majanduslikele võimalustele, siis ei saa kohus otsustada, et tegelikult ikka oli võimalus intresse rohkem maksta.
82.Kostja ei saa suulises vormis antud nõusoleku olemasolu dokumentaalsete tõenditega tõendada. Kostja saab ainult esitada asjaolud ja tõendid, mis põhistavad, et osanike nõusolek oli olemas. Sellise järelduse tegemisel on kohtu jaoks küsimus elulises usutavuses. Kõik asjaolud viitavad sellele, et osanike nõusolek oli olemas. Asjaoludest saab järeldada ka seda, et osanikud kiitsid tehingud hiljem heaks. Kostja 1 on tõendanud, et oluliste küsimuste otsustamine suulises vormis oli hageja osanikel tavaline praktika. Kui lisasid ei oleks osanike nõusolekul sõlmitud, oleks kostja 1 juba 2009.a nõudnud laenusumma tagastamist. Ei ole eluliselt usutav, et kostja 1 jättis
000000 krooni suuruse nõude ilma põhjuseta sisse nõudmata.
83.Kostja ei nõustu maakohtu põhjendustega selle kohta, miks AR poolt 16.12.2012 teostatud rahaline ülekanne 100 000 eurot on toiming. Maakohus ei oleks pidanud hindama 16.12.2012 ülekande tähendust skaalal tehing või toiming, lähtudes VÕS-i laenulepingu mõistest. Kui kohus tuvastab, et lisade sõlmimine toimus osanike nõusolekul, siis on rahasumma ülekandmine nende täitmisele suunatud toiming. Samuti ei nõustu kostja maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud 16.12.2012 ülekande 100 000 euro õigusliku aluse olemasolu. Pooltel puudub vaidlus, et sõlmitud on ainult üks – 16.10.2008 laenuleping. Järelikult viitab ülekande selgitus sellele lepingule.
84.Ebaõige on maakohtu järeldus, et AR poolt 17.12.2012 teostatud väärtpaberiülekanne on iseseisev tehing, mitte varem sõlmitud laenulepingu täitmisele suunatud toiming. Kui kohus tuvastab, et lisade sõlmimine toimus osanike nõusolekul, siis on väärtpaberite ülekandmine nende täitmisele suunatud toiming. See, et tehniliselt tuli
väärtpaberid üle kanda korraldusega, mille nimi on müügikorraldus ja see, et korralduse vormis (orderil) tuleb märkida hind (0 eurot), ei tähenda, et tegemist oli müügilepinguga. AR-l oli hageja juhatuse liikmena õigus otsustada täitmise asendamine ja juhatuse liige täitis lisadest tuleneva kohustuse kokkuleppel kostjaga väärtpaberites.
85.Kostja nõue ei ole aegunud. Kostja nõude tunnustamine väljendus laenukohustuse ja intresside teemal peetud e-kirjavahetuses ja hageja poolt kostjale intressimaksete tasumises. Viidatud e-kirjavahetuses on konkreetselt räägitud laenukohustusest ja sellelt intressi arvestamisest. Ebaõige on maakohtu põhjendus, et AR kinnitus ei ole tõendiks. Kohtupraktika kohaselt saab kohus temale adresseeritud kirju hinnata dokumentaalse tõendina koos muude tõenditega, kohus ei saa mööda vaadata hageja tollase ainsa juhatuse liikme kinnitusest selle kohta, et ta on kostja nõuet tunnustanud.
86.Ebaõige on maakohtu põhjendus, et kostjal on õigus nõuda hagejalt viivist alles alates 27.06.2013 ehk alates kuupäevast, mil ta nõudis hagejalt kohustuse täitmist kirjalikult. Kohustuse sissenõutavaks muutumise hetke määrab VÕS § 82 lg 7. Osakapitali suurendamise otsus võeti vastu 17.11.2008. Järelikult muutus sissemakse tagastamise nõue sissenõutavaks otsuse tegemisest kuue kuu möödumisel ehk 18.05.2009. Kohus pole põhjendanud, miks tuleks tema arvates viivist arvestada alates kostja poolt kirjaliku nõudekirja esitamisest. Riigikohus on selgitanud, et ebaõnnestunud kapitali suurendamise korral tuleb sissemakse selle tegijale tagastada viivitamatult pärast seda, kui kapitali suurendamise ebaõnnestumine on selgunud. Kui ringkonnakohus leiab, et lepingu lisad on tühised, palub kostja mõista hagejalt tema kasuks välja viivise seadusest tulenevas määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ehk alates 18.05.2009. Kostja arvates VÕS § 82 lg 7 kolmas lause praegusel juhul ei kohaldu, sest kohustuse täitmise aeg on selge. Kui aga ringkonnakohus peaks leidma teisiti, siis kostja arvates ei ületa kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg praegusel juhul ühte kuud ja sellisel juhul tuleks viivist arvestada alates 18.06.2009. Kui ringkonnakohus leiab, et lisad ei ole tühised, tuleb kostjale välja mõista intress ja viivis lisas sätestatud määras.
87.Maakohus on jätnud andmata hinnangu kostja poolt 05.08.2013 esitatud tasaarvestusavaldusele. Tasaarvestusavaldus on kehtiv ka osas, milles kostja tasaarvestas oma nõude hageja võlakirjade tagastamise nõudega. Võlakirjad on rahale kõige lähem vorm ja antud juhul n-ö muutuvad võlakirjad rahaks 10.12.2013, mil on võlakirjade lunastamise tähtaeg ja kui emitent peab nende eest võlakirjaomanikele maksma nende nimiväärtuse.
88.Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlust põhjendades ei tuginenud kostja VÕS §-le 110 ja ei pidanudki seda tegema. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramist palus kostja TsMS § 445 lg 1 alusel, mille kohaldamiseks ei pea nõuded olema samaliigilised. Küll aga muutuvad nõuded samaliigiliseks 10.12.2013, kui saabub võlakirjade lunastamise tähtaeg. Sellel kuupäeval peab Creditstar Group AS (emitent) võlakirjad lunastama ehk tasuma investoritele võlakirjade lunastamise hinna. Võlakirjade tingimuste kohaselt peab emitent summa tasuma isikule, kes on EVK andmetel võlakirjade omanik ehk seega kostjale 1. On ette teada, et emitent – kes on 100% ainuosanik hageja kontrolli all – oma kohustust ei täida. Nagu kvartaalse intressikohustuse puhul varem, nii viitab emitent jälle käesolevale vaidlusele ja jätab võlakirjade lunastustasu välja maksmata. Kui kohus otsuse täitmise korda kindlaks ei määra, tekib olukord, kus hageja saab oma nõude rahuldatud, aga kostja peab täitmist nõudma ilma sisulise majandustegevuseta valdusfirmast, millel rahavood puuduvad ja pangakonto jääk on enamasti nullis. Konkureeriva struktuuri on perekond S hageja kõrvale juba asutanud.
89.Kostja 1 ei nõustu maakohtu põhjendusega, et taotlus on esitatud hilinemisega. Kohtu põhjendused ei ole arusaadavad. Vastuhagi esitas kostja 1 lubatud tähtaja sees ja taotles vastuhagi tagamist. Kui taotlus jäeti rahuldamata, esitas kostja 1 pärast vastuhagi menetlusse võtmist kohe järgmises dokumendis taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostjale 1 pidi jääma mõistliku pikkusega periood taotluse esitamiseks. Olulisem on aga see, et taotluse esitamise peamine ajend – asjaolu, et perekond S on asutanud kiirlaenude andmisega tegeleva konkureeriva ühingu – sai kostjale 1 teada alles 2013.a septembris. Hageja 04.10.2013 seisukohast nähtub, et hagejal oli piisavalt aega kostja 1 taotluse suhtes seisukoht kujundada ja sellele põhjalikult vastata. Järelikult hageja menetlusõigusi taotluse esitamise aeg ei riivanud. Hageja huve ei kahjusta mitte kuidagi, kui ta peab kostjale võla tasuma samaaegselt võlakirjade saamisega. Ringkonnakohtu põhjendused
90.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uus otsus, millega rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt
91.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on hageja nõudes kostja 1 suhtes. Kostja 2 osas jättis maakohus hagi rahuldamata ja seda pole vaidlustatud.
92.Pooled vaidlesid selle üle, kas AR-l oli hageja juhatuse liikmena õigus võõrandada hagejale kuulunud võlakirjad tema endaga seotud OÜ-le FINANCE MGMT 0 euro eest ning kas tal oli õigus teha samale kostjale 100 000 euro suurune ülekanne, kui vastavate toimingute tegemiseks ei olnud hageja osanike kirjalikku nõusolekut; kas kostjal 1 on hageja vastu nõue tulenevalt 16.10.2008 sõlmitud laenulepingust ja kas selle laenulepingule sõlmitud 2 lisakokkulepet on kehtivad.
93.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus rahuldas hagi OÜ Finance MGMT vastu võlakirjade tagastamiseks ja kohustas kostjat tagastama hagejale Creditstar Group AS võlakirjad nominaalväärtusega 659 000 eurot ja osaluse suurusega 21,9667% võlakirjade kogumahust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kostja 1 ei ole oma apellatsioonkaebuses vastavaid maakohtu põhjendusi ümber lükanud. Ringkonnakohus ei jaga kostja 1 arvamust, et võlakirjade müük ei ole tehing.
94.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles kohus rahuldas hagi OÜ Finance MGMT vastu 100 000 euro saamiseks. Maakohus leidis põhjendatult, et AR poolt 16.12.2012 teostatud rahalist ülekannet 100 000 eurot ei saa lugeda tehinguks. Tegemist oli toiminguga, mida ei saa lugeda tühiseks tehinguks ÄS § 181 lg 3 mõistes ja mida ei saa ka tühistamisavaldusega tühistada. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole tõendanud ülekande õigusliku aluse olemasolu, mistõttu hageja nõue 100 000 euro tagastamiseks kuulub rahuldamisele tulenevalt sellest, et tegemist oli alusetult saadud summaga. Maakohus leidis põhjendamatult, et kostjad ei ole menetluses põhistanud ega tõendanud, millisel õiguslikul alusel tegi AR 16.12.2012 OÜ-le Finance MGMT 100 000 euro suuruse ülekande. Vaidlus puudus selle üle, et OÜ Finance MGMT andis hagejale laenu 8 000 000 krooni ning seejärel andis mitterahalise sissemaksena hagejale üle oma nõude tema vastu osakapitali suurendamise eesmärgil.
95.Maakohus leidis õigesti, et olukorras, kus osakapitali suurendamine jääb äriregistrisse kandmata, tuleb lugeda märkimislepingu alusel tehtud sissemakse alusetult saaduks ning tagastada sissemakse soorituse teinud isikule. Tekkinud olukorra hindamisel tuleb
analoogia korras kohaldada ÄS § 347 lg 2, millest tulenevalt oli hagejal kohustus tagastada viivitamatult kostja poolt tehtud sissemakse kui alusetult saadu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-142-12, p-des 20-24 selgitanud, et osaühingu regulatsioonis on lünk ja kohaldada tuleb aktsiaseltsi kohta sätestatud regulatsiooni. ÄS § 37 lg 2 teine lause näeb ette, et märkimislepingu ebaõnnestumise korral peab juhatus märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama.
96.Seega ei toimunud 100 000 euro ülekandmine õigusliku aluseta, vaid laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, mida kajastas ka ülekande selgitus. Pooltel puudub vaidlus, et sõlmitud on ainult üks – 16.10.2008 laenuleping. Järelikult viitab ülekande selgitus sellele lepingule.
97.Käesoleva vaidluse lahendamisel on olulise tähtsusega küsimus, kas hageja ja kostja 1 vahel 16.10.2008 laenulepingu 15.01.2009 ja 15.10.2010 Lisade sõlmimiseks oli osanike nõusolek või hilisem heakskiit.
98.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et 15.01.2009 ja 15.10.2010 Lisade sõlmimiseks puudus osanike nõusolek ja hilisem heakskiit ning nimetatud tehingud on seetõttu tühised.
99.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostja 1 ei ole välja toonud, millal toimusid osanike koosolekud, kus otsustati anda Lisade sõlmimiseks nõusolek. Kostja 1 selgitas maakohtus, et kuna osanike 17.11.2008 otsuse alusel osakapitali suurendamist ei toimunud, siis vajas lahendamist küsimus kostja 1 poolt tehtud sissemakse tagastamisest. Seda arutasid osanikud 2009.a jaanuaris. Algselt soovis kostja 1 laenusumma kohest tagastamist, aga hageja huvides leppisid osanikud kokku, et laenu tagastamise tähtaega pikendatakse kuni 16.10.2010 ja et seni intressita laenusumma hakkab teenima intressi alates laenu väljastamisest. Vastava kokkuleppe vormistas hageja tollane ainus juhatuse liige AR ning esitas selle 2009 jaanuaris kaasosanik ASele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Laenusumma tagastamist arutasid hageja osanikud uuesti 2010 septembris-oktoobris. Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et laenusumma tagastamise tähtaega pikendatakse veelkord ja nüüd kuni 16.10.2012. Vastava kokkuleppe vormistas AR ja esitas selle 2010 oktoobris kaasosanik AS-ele, kes esitas selle hageja raamatupidamisele. Seega otsustasid osanikud 15.01.2009 Lisa 1 sõlmimise 2009 jaanuaris ja 15.10 2010 Lisa 2 sõlmimise otsustasid osanikud 2010 septembris-oktoobris.
100.Vaatamata sellele, et kostja 1 ei nimetanud konkreetset kuupäeva, millal need otsused vastu võeti, nähtub osanike nõusolek elulistest asjaoludest ja nende kohta esitatud tõenditest kogumis. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda ÄS § 181 lg 3 ja § 168 lg 1 p 10 eesmärgist. ÄS § 181 lg 3 esimese lause järgi on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Asjaolu, et osanikud ei vormistanud otsust kindlal kuupäeval, ei tähenda iseenesest, et tehing on tühine, kui kõik muud asjaolud näitavad, et tehingu tegemine oli osanikele teada ja nad olid sellega nõus, aktsepteerisid tehingut ja asusid seda täitma.
101.Ei ole eluliselt usutav, et osanikud panevad ühingusse osakapitali sissemakseks 20 000 000 krooni, kapital jääb suurendamata ja osanikud ei lepi raha edasise saatuse osas midagi kokku ega isegi ei aruta seda küsimust.
102.Maakohus tuvastas, et otsuste vastuvõtmine suulises vormis oli hageja osanike tavaline praktika ja hageja osanike koosolekute protokolle reeglina ei vormistatud. Kuna kostja 1 ei saanud seetõttu esitada kirjalikke osanike koosoleku protokolle, pidi kohus kontrollima, kas osanike nõusolekut saab järeldada muudest asjaoludest, kaudsetest tõenditest ja menetlusosaliste seisukohtadest.
103.Ringkonnakohus leiab, et osanike nõusolekut/heakskiitu saab järeldada järgmiste kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel:
Vaidlustamata on fakt, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ainult üks 16.10.2008 laenuleping ning muid laenulepinguid hageja ja kostja 1 sõlminud ei ole. Laenukohustus ja intressikohustus on kajastatud hageja 2009, 2010 ja 2011 majandusaasta aruannetes. Hageja 2010 ja 2011 majandusaasta aruande projektides on pikaajalise laenukohustusena kajastatud nimeliselt kostja 1 nõue summas 8 000 000 krooni/ 511 293,19 eurot ja intressivõlana nimeliselt kostja 1 intressinõue 2010 3 342 517 krooni ja 2011 333 766,46 eurot. Lisaks on 2011 aruandes nõude juures märgitud intressi määr 21 %. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Hageja osanike ja finantsjuhi SS e-kirjades intresside kajastamise küsimuses nähtub nii kostjale 1 arvestatud intressid, väljamakstud intressid ning kajastatud intressivõlgnevuse jääk. Hageja poolt on kostjale 1 tehtud kolme aasta jooksul kokku 18 intressimakset kogusummas 66 735,88 eurot. Ülekannete selgitusse on märgitud „intressid vastavalt lepingule“. Vaidlust pole selles, et intressimaksed tegi ja ülekande selgituse kirjutas hageja teine kaasosanik AS.
104.Ringkonnakohus on seisukohal, et laenukohustuse ja intressi kajastamine majandusaasta aruannetes ja raamatupidamises ning hageja poolt kostjale 1 intresside tasumine tõendab kostja 1 väiteid selle kohta, et pooltel oli kokkulepe laenulepingu pikendamiseks ja intresside arvestamiseks. Maakohus jagas selles osas ebaõigesti tõendamiskoormise. Intresside maksmiseks pidi olema lepinguline alus. Ilma lepingulise aluseta ei saa laenult intressi arvestada. Kostja väitis, et algselt osakapitali suurendamiseks ilma intressita antud lühiajaline laen vormistati hiljem osanike nõusolekul ümber pikaajaliseks laenuks koos intressi tasumise kohustusega, mille kohta sõlmiti laenulepingu Lisad 1 ja 2. Hageja väitis, et intresse tasuti muude võlasuhete raamides, kuid ei ole selliste võlasuhete olemasolu kohta ühtegi tõendit esitanud, jättes seega oma aktiivse vastuväite tõendamata.
105.Ainus laenuleping poolte vahel on 16.10.2008 laenuleping. Hageja pole väitnud, et majandusaasta aruanded oleksid valed ega ole mingeid selgusi majandusaasta aruannete kohta esitanud. Kui kostja on väitnud, et tegemist on Lisadest tuleneva nõude kajastamisega ja hageja ei ole üldse midagi selgitanud ega vastupidist väitnud, siis tuleb lugeda tõendatuks kostja 1 väide, et majandusaasta aruannetes on kajastatud Lisast 1 tulenev nõue.
106.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga majandusaasta aruannete projektidele, mis kajastavad nimeliselt kostja 1 nõuet ning intressimäära 21 % ning osanike ja finantsjuhi e-kirjavahetusele. Maakohus tuvastas nende tõendite alusel samad asjaolud, mis kostja 1 esile tõi, kuid tegi ebaõige järelduse, et need ei tõenda osanike nõusolekut Lisade sõlmiseks. Kuigi ainuüksi bilansis märgitud intressimäärast ei saa järeldada, millisest konkreetsest lepingust intressi tasumise kohustus tekkis, tuleb tõendeid hinnata kogumis. Käesoleval juhul pole hageja tõendanud, et intressi tasumise kohustus oleks tekkinud mingist muust võlasuhtest. Bilansis märgitud intressimäär 21 % ühtib Lisas 1 sätestatud intressi määraga. Järelikult tuleb lugeda kogumis teiste tõenditega õigeks kostja 1 väide, et see tekkis Lisast 1. Asjaolu, et osanikud sellise bilansiga nõustusid, näitab samuti seda, et osanikud olid Lisa 1 sõlmimisega nõus, seda enam, et intress oli spetsiaalselt osanike palvel ja nende jaoks koostatud bilansis kajastatud.
107.Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et kuna intressisummad on väiksemad, kui need oleks Lisa 1 järgi pidanud olema, siis ei saa lugeda, et neid tasuti Lisa 1 alusel. Kostja 1 on selgitanud, et hageja maksis talle intressi ettenähtust vähem seetõttu, et vaba raha otsustati kasutada ettevõtte huvides. Samuti on ka hageja viidanud, et intresse tasuti vastavalt võimalustele. Kostja poolt esitatud arvutustest nähtub, et hageja
finantsjuhi e-kirjades näidatud kogunenud intress, välja makstud intress ning intressi jääk ühtivad Lisa 1 alusel tekkinud intressi arvestusega. Ka see näitab, et intressi arvestati ja maksti Lisa 1 alusel.
108.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et laenulepingu Lisad on kehtivad, ei tõusetu küsimust vastuhagi aegumisest.
109.Vastuhagi nõuet ei välista asjaolu, et kostja 1 andis laenulepingust tuleneva nõude mitterahalise sissemaksena hagejale üle. Esiteks on kostjal 1 õigus nõuda sissemaksena üleantu tagastamist, kuna osakapitali suurendamist ei toimunud, mida ringkonnakohus käsitles juba käesoleva otsuse p-s 95. Teiseks leppisid pooled ka eraldi kokku sissemaksena üleantu tagastamises, mille kohta on vormistatud Lisa 1 ja hiljem Lisa 2.
110.Eeltoodu alusel kuulub kosja 1 vastuhagi rahuldamisele osas, milles laenulepingust ja selle Lisadest tulenev põhinõue ja intressinõue ei ole täidetud. Kostja 1 ei ole vastuhagi esitamisel 23.06.2013 arvestanud asjaoluga, et hageja on 16.12.2012 teinud kostjale 1 rahalise ülekande laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kuna ringkonnakohus jätab hageja nõude 100 000 euro tagastamiseks rahuldamata, kuulub kostja vastuhagi selle võrra vähendamisele. Tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 loeb ringkonnakohus, et täitmine on toimunud sissenõutavaks muutunud intressi katteks. Seega kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele põhivõlg 511 293,19 eurot ja intress perioodi 16.10.2008 kuni 16.10.2012 eest summas 329 486,28 eurot.
111.Kostja 1 viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kostjal 1 on õigus nõuda hagejalt viivist alates 17.10.2012 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemise päevani seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 % aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja 1 tugineb lepingulisele viivisemäärale 0,25 % päevas viivitatud summalt vastavalt Lisale
1.Ringkonnakohtu arvates ei ole Lisa 1 viivise kokkuleppe osas kehtiv, kuna sellise kohustuse võtmiseks puudus osanike nõusolek. Ringkonnakohus tuvastas laenulepingu pikendamiseks ja laenult intresside arvestamiseks osanike nõusoleku muude kirjalike tõendite alusel. Kokkuleppelise viivise määra arvestamise kohta pole toimikus ühtegi muud tõendit kui 15.01.2009 Lisa 1.
113.Tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejalt tuleb kostja 1 kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses toodud määras põhinõude summalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
114.Kostja 1 esitas kohtule taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord vastavalt TsMS § 445 lg-le 1. Maakohus leidis põhjendamatult, et otsuse täitmise korda ei saa kindlaks määrata, kuna hageja nõue võlakirjade tagastamiseks kostja 1 vastu ei ole samaliigiline kostja 1 rahalise vastunõudega ja taotlus ei ole esitatud tähtaegselt. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Otsuse täitmise korra määramine ei eeldada vastastikuste nõuete samaliigilisust. Samuti pole kostjale 1 põhjust ette heita taotluse liiga hilist esitamist.
115.Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus kostja 1 taotluse määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et Creditstar Group AS võlakirjade tagastamisega Baltic Capital Partners OÜ-le toimub samaaegselt Baltic Capital Partners OÜ poolt rahasumma maksmisega OÜ-le Finance MGMT.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
116.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja ja kostja 1 menetluskulud nende endi kanda. Kostja 2 menetluskulud jäävad hageja kanda.
117.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.