Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Selgitused:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

karistatav ning kommentaaride kohaselt on sätte eesmärgiks kaitsta avaliku võimu funktsioneerimise korrapärasust ja efektiivsust. Äriregistrile esitatud dokumentide võltsimist tõendavad ka 14. detsembri 2012. a. kuupäevaga vormistatud osanike otsuse vormistamine viisil, mida kehtiv seadus ei võimalda, samuti kostja otsuste vastuvõtmise senine praktika. See saab toimuda kas osanike koosolekul füüsiliselt kohal olnud hääleõiguslike isikute poolt otsuse vahetu allkirjastamisega või koosolekut kokku kutsumata otsuse allkirjastamisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näit. digiallkirjastatuna). Osanike otsuste vastuvõtmist n. ö. vahepealsel viisil – osanike koosolekul, kuid hiljem digitaalselt allkirjastatuna, kehtiv seadus ei võimalda. Selliselt ei ole ka varasemalt ühtegi osanike otsust vormistatud. Kõik kostja osanike otsused on vastu võetud osanike koosolekul ostuste vahetu allkirjastamisega (näit. osanike 9. jaanuari 2013. a. koosoleku protokoll ja nimekiri, millest nähtub selgelt koosoleku reaalne toimumine – kajastatud on koosoleku toimumise algus- ja lõppemisaeg, toimumiskoht, protokollija selgitused ja koosolekul kohalolnute vaheline arutelu, vaidlusaluses protokollis sellised andmed puuduvad). Võltsimist kinnitab ka A S e palve täiendada osanike 9. jaanuari 2013. a. koosoleku päevakorda punktiga juhatuse liikme A S e volituste kehtivuse kinnitamise kohta. Kui kohus peaks leidma, et osanike koosoleku protokolli ja osanike nimekirja võltsimine ning nende äriregistripidajale esitamine ei riku avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, siis palub hageja lugeda, et need asjaolud ei vasta headele kommetele. ÄS § 1771 lg. 1 eesmärgiks on tagada, et osanike otsused, mis ei ole küll vastuolus seadusest tulenevate keeldudega, ei saaks siiski kehtida, kui nad on vastuolus heade kommetega. Võltsitud otsus ei saa olla kooskõlas heade kommetega. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vaidlustatud otsus ei ole tühine ÄS § 1721 või alternatiivselt § 1771 lg. 1 alusel, taotleb hageja otsuse kehtetuks tunnistamist ÄS § 178 lg. 1 alusel vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga. Otsus on tehtud TsÜS § 32 nõudeid rikkudes. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Ükski hageja kahest argumendist ei ole õige ega ole aluseks hagi rahuldamisele. Isegi kui osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, oleks otsus kehtiv ainuüksi põhjusel, et koosolekul osalesid kõik osanikud. Juhatuse liikme tagasikutsumine on osanike ainupädevusse kuuluv küsimus ega sõltu juhatuse tahtest. Kostja ei ole mingeid dokumente võltsinud. Selleks puudus ka mistahes loogiline põhjus. A S on kostja juhatuse liige juba alates 17. detsembrist 2008. a. Tegelikult oli A R ainus äriregistrisse kantud juhatuse liige, kes oli pädevaks isikuks äriühingu esindamisel suhetes kolmandate isikutega. Äriühingu siseselt omab õiguslikku tähendust asjaolu, et lisaks temale kuulus kostja juhatusse veel kaks juhatuse liiget, kelle esindusõigust ei olnud äriregistrisse kantud, mis ei tähenda, et tegemist ei oleks olnud juhatuse liikmetega. Kostja põhikirja kohaselt oli juhatuse liikme volituste kehtivuse tähtajaks 5 aastat ja sellest asjaolust pidi kostja endine juhatuse liige A R ilmselgelt teadlik olema, kuivõrd 17. novembri 2008. a. istungi protokollist nähtuvalt on ta ise olnud koosoleku protokollija ning on osaniku (hageja) esindajana täiendavate juhatuse liikmete valimiseks otsuse tegemisel osalenud. Tähtsust ei oma, kas juhatuse liikme tagasikutsumiseks kutsuti üldkoosolek kokku või mitte, sest otsuste tegemine osanike koosolekul on vaid üks võimalik viis otsuste vastuvõtmiseks. Osaühingu osanikud võivad ÄS § 170 lg. 1 järgi võtta otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata (Riigikohtu lahend 3-2-1-65-08, p. 19). Sama sätestab ka ÄS § 173 lg. 1. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme tagasikutsumine peaks aset leidma tingimata osanike koosolekul (kuigi see praegusel juhul nii toimus). Seega väited, et osanike koosolekut kokku ei kutsutud, ei ole isiku tagasikutsumise kontekstis asjakohased. Osanike 14. detsembri 2012. a. koosolek toimus faktiliselt. Kui koosolekut ei oleks toimunud, ei oleks isegi põhimõtteliselt võimalik rikkuda koosoleku kokkukutsumise 3(9)

nõudeid. Koosolek toimus Tallinnas Tartu mnt. 24 – 15, selle kutsus kokku osanik ja juhatuse liige A S , teavitades sellest teist osanikku telefoni teel. Koosolekul osales kaks osanikku: A S ja hageja seadusliku esindaja A R a vahendusel. Äriregistrile esitatud osanike nimekirjal puudub osaniku esindaja A R a allkiri vaid seetõttu, et ta keeldus allkirja andmast. Kostja nõustub hageja faktiväitega, et 14. detsembril 2012. a. toimunud koosoleku protokoll on koostatud 17. detsembril 2012. a. Protokolli vormistamises pärast koosoleku toimumist ei ole midagi erakordset ning see vastab ka seaduses sätestatud nõuetele (ÄS § 171 lg. 5, § 304 lõiked 1 – 6). Vastuvõetud otsuste sisu ega kehtivust protokolli hilisem vormistamine ei mõjuta. Riigikohus lahendis 3-2-1-65-08 samuti leidnud (p. 21), et isegi kui kutseid osanike koosoleku kokkukutsumiseks ei edastatud, ei mõjutaks see iseenesest veel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust, kui sellel osalevad või on esindatud kõik (ÄS § 1721 lause 1) või kui otsused on heaks kiidetud (lause 2). Osanikud võivad võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata kirjalikult ning kõigi osanike poolthäältega võib otsuseid vastu võtta ka lihtsalt otsuse allkirjastamisega. Hageja oli teadlik, et A R on juhatusest tagasi kutsutud. Seda kinnitab hageja juhatuse liikme A R a faktiline käitumine pärast osanike koosolekut: vahetult peale kostja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist (kuid enne vastavate õigusmuudatuste tegemist äriregistris) tegi ta kaks suuremahulist tehingut iseendaga seotud äriühinguga (praegune hageja OÜ Finance MGMT), millega tekitas kostjale m. h. suure varalise kahju. Sellest tulenevalt on nõue hagiavalduse vormis Harju Maakohtule esitatud (tsiviilasi 2-12-54790). Juhatuse liikme valimiseks (s. h. tagasikutsumiseks) ei ole vajalik järgida kõiki formaalseid nõudeid, mis on sätestatud ÄS-is seonduvalt tavapärase osanike otsuste vastuvõtmisega. Seda kinnitavad ÄS § 168 lg. 1 p. 4, § 184 lg. 1 ja Riigikohtu seisukoht lahendis 3-2-1-97-11 (p. 22). Juhatuse liikme poolt osanike pikaajalist etteteavitamist juhatuse liikme tagasikutsumisest ei saaks praegusel juhul eeldada ka põhjusel, et juhatuse liige ei pruugi ise soovida oma tagasikutsumist ning eirab koosoleku kokkukutsumise kohustust. Sellisel juhul ei saakski juhatuse liiget kunagi erakorraliselt tagasi kutsuda. Praktikas on juhatuse liikme tagasikutsumine sageli vaja otsustada kiiresti ning vastavad õigusmuudatused teha äriregistris nähtavaks ka kolmandatele isikutele. ÄS § 184 lg 12 kohaselt võib koosoleku protokolli juhatuse liikme valimiseks allkirjastada osanik. Praeguses asjas on seaduse nõudeid otsuse tegemisel järgitud ja vajalikud dokumendid registrile esitatud. Äriregister ei ole muudatuste sisseviimisel õiguslikke takistusi näinud. Praeguses asjas on alternatiivselt võimalik asuda ka seisukohale, et osaniku OÜ Finance MGMT esindaja arvamust juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei pea üldse arvestama ÄS § 177 lõikes 1 sätestatud hääletusõiguse piirangute tõttu. Võib väita, et A R a tagasikutsumisega juhatusest on antud ühtlasi hinnang tema kui osaniku OÜ Finance MGMT esindaja tegevusele ning see osanik poleks otsuse tegemisel saanud üldse hääletada. Otsus on vastu võetud osaniku A S e häältega. Sellest järeldub, et osanikul puudub ka pädevus vaidlustada 14. detsembri 2012. a. otsust ning hageja väited tuleks jätta tähelepanuta. Sõltumata osaniku OÜ Finance MGMT arvamusest oleks otsuse sisu endiselt samasugune. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus avaliku korraga. Dokumendi võltsitus ei ole argumendina ja osaniku otsuse tühisuse tuvastamise nõue samal alusel omavahel materiaalõiguslikus mõttes seotud. Seaduse sätteks ÄS § 1771 lg. 1 tähenduses ei saa olla KarS § 281 lg. 1, kuivõrd karistusõigusega seonduvad küsimused ei ole vaidluse ega äriõiguse esemeks. Kuna viited muudele õigusnormidele puuduvad, siis ei ole ka kohtul võimalik sel alusel tuvastada otsuse tühisust. Hageja väide dokumentide võltsituse osas on ka sisuliselt väär. Õigusteoorias on väljendatud seisukohta, et võltsimine on dokumendi järele- või ümbertegemine, kusjuures eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Praegusel juhul ei ole ükski neist kriteeriumidest täidetud. Kostja pole ühtki dokumenti järele või ümber 4(9)

teinud ei intellektuaalselt ega ka materiaalselt. Vaidlusalune osanike koosoleku protokoll oligi vormistatud ajaliselt hiljem – 17. detsembril 2012. a., kuid see asjaolu ei anna veel alust võltsituse järelduseks. Koosoleku protokoll on pädeva isiku poolt digitaalselt allkirjastatud ning allkirja andja isik seetõttu selgelt tuvastatav. Dokumendi sisust nähtub selgelt osanike tahe juhatuse liikme tagasikutsumiseks. ÄS § 177 1 lg 1 sõnastus on oma sisult, mõttelt ja eesmärgilt analoogiline TsÜS § 87 regulatsiooniga, mis sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda (Riigikohtu otsused 3-2-1-113-11, p. 34; 3-2-1-79-08, p. 15; 3-2-1-19-05). Eelnevast järeldub, et tuvastatud peab olema selline avaliku huvi kaitseks kehtestatud seaduse säte, mille mõtteks ja eesmärgiks on kaasa tuua osanike otsuse tühisus. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Kostjale jääb arusaamatuks hageja alternatiivne käsitlus otsuse tühiseks lugemise kohta ÄS § 1771 lg 1 alusel headele kommetele mittevastavuse tõttu. Ainsaks argumendiks, millega hageja seda väidet põhjendab, olevat otsuse võltsitus, muid argumente hageja esile toonud ei ole. Ühtki dokumenti võltsitud ei ole, tegemist on hageja subjektiivsel arvamusel põhineva oletusega. Hilisemate otsustega on osanikud kinnitanud A R a juhatuse liikme staatuse lõppemist ja A S e juhatuse liikme volituste kehtivust. Kuigi kostja hageja arvamust ei aktsepteerinud, pidas ta oma õiguste täiendavaks kaitseks vajalikuks kutsuda veelkordselt kokku uus osanike koosolek, mis kinnitaks senise juhatuse liikme tagasikutsumist ja teise juhatuse liikme volituste kehtivust. Vastava 9. jaanuari 2013. a. otsuse on hageja ise lisanud oma hagiavaldusele. Koosoleku toimumisest teavitati hagejat e-kirja teel 27. detsembril 2012. a., selle kättesaamist kinnitab hageja 5. jaanuari 2013. a. kirjas. Täiendavalt on sama küsimust arutatud 25. jaanuaril 2013. a. toimunud erakorralisel osanike koosolekul, mis kutsuti kokku juhatuse liikme poolt 17. jaanuari 2013. a. e-kirjaga. Hageja on kutse kätte saanud, mida ta kinnitab 25. jaanuari 2013. a. kirjalikus seisukohas. Seega juhul, kui kohus peab varasemat 14. detsembri 2012. a. otsust tühiseks, on uus samasisuline otsus jätkuvalt kehtiv ning A R on endiselt isik, kes on juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud. Teisisõnu ei muutuks õiguslik olukord juhatuse liikme staatusega seonduvalt vähimalgi määral. Maakohtu otsus Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hagi ja tuvastas kostja osanike 14. detsembri 2012. a. otsuse tühisuse. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse kohaselt tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, kas hagejale teatati kostja osanike 14. detsembri 2012. a. üldkoosoleku toimumisest või mitte. Vajalik ei ole analüüsida hageja väiteid koosoleku mittetoimumise kohta, kuivõrd hageja on esitanud nõude koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Selliste nõuete esitamine tähendab, et ka hageja ise on lähtunud asjaolust, et koosolek toimus. Kui koosolekut ei oleks toimunud, ei saaks olematu koosoleku otsust tühistada ega kehtetuks tunnistada. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on kaks osanikku: hageja 40% suuruses ja A S 60% suuruses. Vaidlusaluse koosoleku otsusega kutsuti kostja juhatusest tagasi A R , kes on ka hageja juhatuse liige, ning uueks juhatuse liikmeks määrati A S . Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks, mis toob tagajärjena kaasa otsuse tühisuse, ei ole asjaolu, et koosolekut ei kutsunud kokku juhatuse liige. Kuigi ÄS § 171 lg. 1 kohaselt kutsub osanike koosoleku kokku osaühingu juhatus ning ÄS § 171 lg. 3 järgi on selleks õigus ka audiitoril või osanikel, kui juhatus koosolekut kokku ei kutsu ühe kuu jooksul audiitori või osanike nõude saamisest, ei riku iseenesest asjaolu, et koosoleku kutsub kokku seaduses nimetamata isik, osanike õigusi. Koosoleku kokkukutsumise nõuete all peetakse silmas eelkõige koosoleku kokkukutsumise teate edastamisele, päevakorra määramisele või toimumise aja ja koha osas seaduse või põhikirjaga kehtestatud nõudeid. Kuivõrd kostja esitas 5(9)

seisukoha A S e kostja juhatuse liikmeks olemise kohta seoses koosoleku kokkukutsumisega tema poolt, ei ole vajalik analüüsida asjaolu, kas A. S oli kostja juhatuse liige või mitte, sest vaidluse lahendamisel see tähtsust ei oma. Vande all antud seletuses selgitas kostja seaduslik esindaja, et kostja osanike koosolek algas tema mäletamist mööda 14. detsembril 2012. a. kell 15.00 ja lõppes kella 20 - 21 paiku; räägiti A. Ra juhatusest tagasikutsumisest ja tütarettevõtte poolt tehtud tehingust. Juba varasema praktika kohaselt koosoleku kutseid välja ei saadetud, järgmise koosoleku aeg lepiti kokku varasemal koosolekul või telefoni teel ning üldjuhul koosolekute protokolle ei koostatud. Tunnistajana üle kuulatud V V, kes kostja ja tema enda väitel oli koosoleku protokollija, ütluste kohaselt arutati vaidlusalusel koosolekul A. Ra kostja juhatusest tagasikutsumist. Koosoleku alguskellaaega ta ei mäleta, koosolek kestis väga lühikest aega – 10 minutit. Nimetatud isikute ütlustes on vastuolu nii koosoleku kestuses kui ka päevakorras. Sellest tulenevalt ei saa rajada otsust nimetatud isikute ütlustele. ÄS §-st 170 tuleneb osaniku õigus osanike koosolekul osaleda. Selle õiguse teostamiseks tuleb osanikku osanike koosoleku toimumisest teavitada (ÄS § 172). Koosoleku kokkukutsumisel tuleb kutsutule esitada ka koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud (ÄS §-d 1711 ja 1712). ÄS § 172 lg. 1 sätestab osaühingu juhatuse kohustuse saata osanike koosoleku toimumise teade kõigile osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist, kusjuures koosoleku toimumise teade tuleb saata osanike nimekirja kantud aadressile ja sellest erineva aadressi teadmisel ka sellele aadressile. Koosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida koosoleku toimumise aeg, koht, päevakord ja aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega. Kõik nimetatu jäi kostja poolt hageja kui osaniku suhtes tegemata. Seega on alus (ÄS § 1721) vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsus ei ole kehtiv kostja poolt esitatu alusel, et koosolekul osalesid kõik osanikud. Nimetatu on kostja poolt usaldusväärselt tõendamata. Hageja seadusliku esindaja R. Ra seletuse järgi osales ta vaid jõuluõhtusöögil, kuhu ta kutsus A S e isa A S; enne seda osanike koosolekut ei toimunud. Hageja seisukoht on kooskõlas kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlustega, mida kohus ülalmärgitult hindas vastuolulisteks koosoleku toimumisse puutuvalt. Koosolek võis külla toimuda, kuid hageja esindaja osavõtuta. Vaidluse lahendamist ei mõjuta hageja väited koosoleku protokolli hilisema vormistamisega seonduvalt ning kostja väide õiguse kohta otsust vastu võtta sõltumata koosoleku toimumisest. Tulenevalt ÄS §-st 304 ei pea protokolli tingimata vormistama lõplikult koosolekul. Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata on ÄS-is ette nähtud tingimused (§ 173 lg 2), käesoleval juhul neid ei täidetud. Kuna hagi tuleb rahuldada koosoleku kokkukutsumise rikkumise motiivil, ei ole vajadust analüüsida hageja alternatiivseid nõudealuseid, nõudeid ja kostja alternatiivseid vastuväiteid ning tõendeid, mis asja lahendamist ei mõjuta. Kostja poolt esitatu, et A. Ra kostja juhatusest väljaarvamine on kinnitatud hilisemate otsustega, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja on põhjendanud asjaolu, miks on tähtis, et teda ei arvatud kostja juhatusest välja osanike 14. detsembri 2012. a. otsusega. Juhindudes TsMS § 162 lõikest 1, tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus ei ole otsuses vastanud kostja väidetele, et isegi kui koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, ei muudaks see otsust tühiseks ning otsus on kehtiv ainuüksi põhjusel, et koosolekul osalesid kõik osanikud; juhatuse liikme tagasikutsumine on osanike ainupädevusse kuuluv küsimus ega sõltu juhatuse tahtest, hilisemate otsustega on osanikud kinnitanud A R a juhatuse liikme staatuse lõppemist ning A S e volituste kehtivust juhatuse liikmena. Kohtuotsus on ka vastuoluline. A S on kostja juhatuse liige juba alates 17. 6(9)

novembrist 2008. a. ning sel asjaolul on koosoleku seaduspärasuse hindamisel tähtsus, kuna tegemist on hageja peamise argumendiga, milleks oli, et kostja juhatuse ainus liige oli A R , kes koosolekut kokku ei kutsunud. Maakohus leidis ühest küljest, et tähtis ei ole see, kes koosoleku kokku kutsus, teisalt heitis aga kostjale ette, et tema juhatuse liige on jätnud osanikele kutsed saatmata. Kohus jättis tõenditena tähelepanuta koosolekul vastuvõetud otsused, millest nähtub, et koosolekul osalesid kõik osanikud. Osanike otsus on igal juhul kehtiv, kuna sellel viibisid kõik osanikud. Kostjal oligi kaks osanikku, kes mõlemad koosolekul osalesid. Kohus on ebaõigesti aru saanud tunnistaja V V ütlustest ja A S e vande all antud seletuse sisust. Tunnistaja selgitas kohtule, et tema kutsutigi koosolekule vaid ühes konkreetses küsimuses lühikeseks ajaks ning tema kohtuotsuses kajastamist leidnud õhtusöögil ei osalenud. Vaidlust ei ole, et poolte ja nende seaduslike esindajate vahel on hulgaliselt muid ärisuhteid ning et samal kohtumisel arutasid samad isikud ka teisi ärilisi küsimusi. Neist asjaoludest ei saanud teadlik olla tunnistaja, kes sel ajal kohtumise juures ei viibinud. Asjaolu, et A R viibis 14. detsembril 2012. a. Tartu mnt. 24 – 25 ruumides, kinnitas kohtule ka A R ise. Määrav ei ole, kuidas isikud mäletavad koosoleku kestust ja päevakorda. Nii tunnistaja kui A S kinnitasid aga, et hageja esindaja keeldus osanike nimekirja ja koosoleku protokolli allkirjastamast. Kuna A S , kellele kuulub 60% kostja osadest, hääletas juhatuse liikme tagasikutsumise poolt, on otsus nõutava häälteenamusega vastu võetud. Hageja oli teadlik A R a tagasikutsumisest, mida kinnitab kõige veenvamalt nimetatu faktiline käitumine pärast koosolekut: pärast reedel, 14. detsembril 2012. a. toimunud koosolekut, kuid enne õigusmuudatuse registrisse kandmist kandis ta pühapäeval, 16. detsembril kostja pangakontolt endaga seotud äriühingu pangakontole 100.000 eurot, esmaspäeval, 17. detsembril andis aga kostja nimel pangale korralduse kostjale kuuluvate Credistar Group AS-i võlakirjade (väärtusega 659.000 eurot) müügiks tema endaga seotud äriühingule – hagejale – 0 euro eest; hageja vormistatigi kostjale kuulunud võlakirjade omanikuks, kusjuures kummalgi juhul ei teavitanud ta tehingutest kaasosanikku. Selliselt kasutas A R hea usu põhimõtte vastaselt ära olukorda, kus juhatuse liikme muutust ei olnud jõutud äriregistris vormistada. Need väited on maakohus jätnud igasuguse tähelepanuta. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine on osanike pädevuses ning seda saab teha ka koosolekut kokku kutsumata. Riigikohtu lahendi 3-2-1-97-11 seisukohtadest nähtub, et juhatuse liikme valimiseks ega tagasikutsumiseks ei ole vajalik järgida kõiki formaalseid nõudeid, mis on sätestatud osanike otsuste tavapäraseks vastuvõtmiseks, vastasel juhul võiks juhatuse liikme erakorraline tagasikutsumine olla võimatu. Kohus jättis hindamata ka kostja alternatiivsed vastuväited. Hilisemate 9. jaanuari 2013. a. ja 25. jaanuari 2013. a. otsustega on osanikud kinnitanud A R a juhatuse liikme staatuse lõppemist ja A S e juhatuse liikme volituste kehtivust. Seega isegi juhul, kui pidada vaidlusalust otsust tühiseks, on uus samasisuline otsus jätkuvalt kehtiv ja õiguslik olukord A R a juhatuse liikme staatusega seonduvalt ei muutuks mingil määral. Uute otsuste tegemisel ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Otsuse tühisuse alused on uue otsus tegemisel kõrvaldatud. Kostja jääb ka kõigi muude maakohtu menetluses esitatud vastuväidete juurde. Kohus on hagi ebaõigesti menetlusse võtnud, sest vaidlustatud otsus ei riku hageja õigusi. Otsus juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise kohta tehakse häälteenamusega ja kuivõrd enamusosanikuks on A S , siis on otsus juhatus liikme tagasikutsumise kohta kehtiv ka vähemusosaniku häälteta. Tuvastushagi esitamisega ei ole hagejal võimalik saavutada olukorda, kus A R a juhatuse liikme staatus oleks endiselt olemas. Hagejal puudub kaebeõigus ka põhjusel, et oma vastuväiteid ei ole ta 14. detsembri 2012. a. osanike koosolekul lasknud protokollida (TsÜS § 38 lg. 4 ja ÄS § 178 lg. 3, Riigikohtu lahend 3-2-1-155-12). Vastustaja seisukoht 7(9)

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsust tühistada. Otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta muutmata, apellatsioonkaebus aga rahuldamata. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ega korda seda (TsMS § 654 lg. 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, nagu oleksid vaidlusalusel

Maakohus on piisava põhjalikkusega põhjendanud vaidlusalusele koosolekule osanike kutsumise korra rikkumist ja sellist rikkumist on ka apellant kaebuses möönnud või vähemalt ei sisalda apellatsioonkaebus põhjendust selle kohta, miks ei saa maakohtu järeldusega nõustuda. Vande all seletust andes on AA S muuhulgas kinnitanud, et kutset hagejale ei saadetud. Apellatsioonkaebuse põhjal ei ole päriselt mõistetav, millise tähtsuse omistab apellant sellele, kas vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal oli kostja juhatuses üks või rohkem liiget, arvestades, et maakohus ei ole pidanud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks asjaolu, et koosolekut ei kutsunud kokku kostja äriregistrisse kantud juhatuse liige. Koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks on maakohus pidanud seda, et osanikele ei saadetud koosoleku kokkukutsumise teadet vastavalt ÄS § 172 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning seda rikkumist ei olegi kostja vaidlustanud. Seejuures ei ole määrav see, kes kokkukutsumise teate saatmata jättis, vaid piisab asjaolust, et kutset nõuetekohaselt ei saadetud. Et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ja koosolekul ei osalenud kõik osanikud, siis on koosolekul vastuvõetud otsused juba ainuüksi sellest tulenevalt tühised. Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse käsitlus, nagu piisaks otsuse vastuvõtmiseks osanike poolthäälte enamusest olenemata sellest, kas osanikke on koosolekust seaduses sätestatud korras teavitatud. Kui mõista enamusosaniku õigust otsust vastu võtta nii, nagu apellant, siis muutuksid osanike koosolekule kokkukutsumise korda kindlaksmääravad seadusesätted sisutühjaks ning vähemusosanike õigused jääksid igasuguse kaitseta. Et koosolekul vastu võetud otsus on koosoleku kokkukutsumise rikkumise tõttu tühine, siis ei saa kerkida küsimust selle hilisemast heakskiidust, sest tühise otsuse heakskiitmiseks ei anna seadus alust. Vaidlusaluse otsuse tühisuse üle otsustamisel ei ole oluline see, milliseid otsuseid on osanikud samas küsimuses hiljem teinud. Et vaidlusaluse küsimuse otsustamiseks oli kostja väidetel peetud osanike koosolek, siis ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad otsuse vastuvõtmist osanike koosolekut kokku kutsumata. Ka ei ole kostja tuginenudki asjaoludele, mida ÄS §-s 173 sätestatu kohaselt otsuse sellises korras vastuvõtmiseks eeldatakse. Osanikul on õigustatud huvi tuvastamaks, kas mingi osanike otsus on tühine või mitte. Osaniku õigus otsuse tühisuse tuvastamist nõuda nähtub sõnaselgelt ÄS § 1771 lg. 4 ja § 178 lõigetest 5 ja 6. Apellatsioonkaebuse käsitlus hageja vastava huvi puudumise kohta ei ole asjakohane. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.