Nadezhda Slizhi hagi Aleksandr Tituse ja AS-i DNB Pank (end DnB Nord Liising AS) vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks AS DNB Pank (end DnB Nord Liising AS) vastuhagi Nadezhda Slizhi vastu võlgnevuse 2432,28 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 618,42 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nadezhda Slizhi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/vastukostja): Nadezhda Slizh (isikukood xxx), esindaja Aleksandr Gamazin
esindajad
Vastustajad (kostjad):
1.Aleksandr Titus (isikukood XXXX)
2.AS DNB Pank (endine DnB Nord Liising AS) (registrikood 11315936), esindaja Eliza Lainela
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsuse resolutsiooni punkte 4 ja 5 ning välja mõista Nadezhda Slizhilt AS DNB Pank kasuks viivis seisuga 01.12.2014 summas 340.47 eurot ja alates 02.12.2014 põhivõlgnevuselt summas 2329,67 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.
3.3.Välja mõista Nadezhda Slizhilt AS DNB Pank kasuks põhivõlgnevus summas 2329,67 eurot (kaks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa eurot 67 senti).
3.4.Välja mõista Nadezhda Slizhilt AS DNB Pank kasuks seisuga 01.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivis summas 340,47 eurot (kolmsada nelikümmend eurot 47 senti) ja alates 02.12.2014 põhivõlgnevuselt summas 2329,67 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni.“
Menetluskulude jaotus
1.Aleksandr Tituse menetluskulud maakohtus jätta tema enda kanda ja AS DNB Pank menetluskulud maakohtus jätta Nadezhda Slizhi kanda.
2.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Nadezhda Slizhi kanda.
3.Välja mõista välja Nadezhda Slizhilt riigi tuludesse hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 175 eurot, ajatades tasumise 10 (kümne) järjestikkuse osamaksena. Igakuise makse suuruseks on 17 (seitseteist eurot), viimase makse suuruseks 17,50 eurot (seitseteist eurot 50 senti). Riigilõiv tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest iga kuu 15.-daks kuupäevaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 AS SEB Pank või EE932200221023778606 Swedbank AS või EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2900078583 selgitusega „riigilõiv tsiviilasjas nr 2-11-60261.“
4.Vabastada Nadezhda Slizh esitamisel tasumisele kuulunud
apellatsioonkaebuse riigilõivu summas
225 eurot (kakssada kakskümmend riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord
viis
eurot)
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nadezhda Slizh (hageja) esitas 8. detsembril 2011 hagi Aleksandr Tituse (kostja I) ja AS-i DNB Pank (endine DnB Nord Liising AS) (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.11.2010 müügilepingu nr 160746, mille kohaselt müüs A. Titus oma auto Peugeot 407 AS-ile DNB Pank. N. Slizhist sai liisinguvõtja. Sõiduki maksumus oli 150 000 krooni (s.o 9 586,75 eurot). N. Slizh tegi tehingu oma XX N.Z. palvel. N.Z. teovõimet on hiljem piiratud. A. Titus kasutas N.Z. vaimse haiguse ära ning pettis teda. N. Slizh ei ole soovinud sõidukit kasutada. Tehing on vastavalt TsÜS §-le 86 tühine. TsÜS § 90 lg 1 võimaldab tehingut tühistada. N. Slizh ei olnud XX vaimuhaigusest teadlik. N. Slizh palus tunnistada müügileping kehtetuks ning mõista AS-ilt DNB Pank välja kõik summad, mida N. Slizh on tasunud tühise tehingu täitmiseks. N. Slizh esitas 28. märtsil 2012 täpsustatud hagiavalduse. Igakuised maksed AS-ile DNB Pank tekitavad N. Slizhile suurt varalist kahju. N. Slizhi hooldamisel on haige abikaasa ja kolm väikest last. N. Slizh palus tunnistada müügileping kehtetuks ning mõista AS-ilt DNB Pank välja liisingumaksed summas 1 591,18 eurot.
2.A. Titus vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmiti liisinguleping 08.11.2010, lepingu sõlmimise momendil ei olnud N.Z. piiratud teovõimega isik. N. Slizh allkirjastas liisingulepingu vabatahtlikult. Liisinguleping ei saa olla tühine.
3.AS DNB Pank vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt taotles kostja II aegumise kohaldamist TsÜS § 142 lg 1 ja § 99 lg 1 p 2 alusel. Hagist ei selgu, millal N. Slizh sai väidetavast eksimusest teada. N. Slizh on esitanud hagi 28.03.2012, s.o rohkem kui kuus kuud pärast seda, kui ta pidi oma XXX psüühilisest häirest aru saama. N. Slizh ei saa taotleda kostjate vahel sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei ole selle lepingu pooleks. Kostja II ei ole hagejalt tühise tehingu täitmisena midagi saanud. N. Slizh on tasunud üksnes liisingumakseid, mille aluseks on olnud liisinguleping.
4.N. Slizh esitas 09. augustil 2012 hagiavalduse täpsustuse, milles palus tunnistada müügileping ning liisinguleping kehtetuks ja mõista AS-ilt DNB Pank välja kõik summad, mida N. Slizh on tasunud tühise tehingu täitmiseks.
5.AS DNB Pank esitas 28. veebruaril 2013 N. Slizhi vastu vastuhagi võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt sõlmisid pooled 08.11.2010 liisingulepingu nr 160746, mille esemeks oli Peugeot 407. Liisingulepingu ese on 08.11.2010 N. Slizhile üle antud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. N. Slizh jättis liisingu- ja kindlustusmaksed korrektselt tasumata. Võlgnevuse tõttu saatis 10.01.2012 AS DNB Pank N. Slizhile liisingulepingu ülesütlemise teate, mille N. Slizh on kätte saanud 20.01.2012. Kuna N. Slizh tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasunud, luges AS DNB Pank liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelduks alates 04.02.2012. N. Slizh on kohustatud hüvitama AS-ile DNB Pank 2 329,67 eurot, millele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis summas 102,61 eurot ning vastuhagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis seaduses sätestatud määras põhivõlgnevuse tasumata osalt võlgnevuse tasumiseni.
6.N. Slizh vaidles vastuhagile vastu.
MAAKOHTU LAHEND
7.Viru Maakohus tegi 15. aprillil 2014 otsuse, millega jättis N. Slizhi hagi rahuldamata ning rahuldas AS-i DNB Pank vastuhagi, mõistes välja N. Slizhilt AS-i DNB Pank kasuks põhivõlgnevuse 2 329,67 eurot, vastuhagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 102,61 eurot ning vastuhagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1) põhivõlgnevuse tasumata osalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Maakohus jättis A. Tituse menetluskulud tema enda kanda, AS-i DNB Pank menetluskulud N. Slizhi kanda ning mõistis välja N. Slizhilt riigi tuludesse riigilõivu 175 eurot, ajatades tasumise 10 järjestikkuse osamaksena (igakuise makse suurus 17 eurot, viimase makse suurus 17,50 eurot). Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole 08.11.2010 müügilepingu puhul tegemist tühise tehinguga TsÜS 84 mõttes, kuna hagejal oli olemas tahe liisingulepingu sõlmimiseks. Kohus tuvastas hageja vande all antud selgituste põhjal, et hageja oli juba enne lepingu sõlmimist teadlik, et ta ostab selle kolmandale isikule, s.o oma XXX N.Z. le. Hageja oli teadlik, et ta ei suuda ise liisingumakseid tasuda, neid tasub tema eest kolmas isik, s.o Roman Titus. Hageja jaoks saabus kavandatav õiguslik tagajärg reaalselt – ta sai sõiduki reaalselt oma valdusse liiisingulepingu eseme üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Hagejal esines tahe enese poolt liisitud sõiduki kasutamise võimaldamist tervel hulgal erinevatel isikutel. Seega aktsepteeris hageja selgelt sõiduki omandamist enda nimel kolmandatele isikutele. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud õigussuhtele kuulub kohaldamisele TsÜS § 94 lg 1. Hageja koos kolmandate isikutega asus tahtlikult eksimusse viima kostjat II, eesmärgiga liisingulepingu sõlmimine. Lepingu sõlmimisel ajal oli hageja teadlik, et tal puuduvad vahendid lepingu täitmiseks ning, et liisinguesemeks olev sõiduauto ei jää hageja käsutusse. Kuna hageja ise pani toime pettuse, puudub hagejal õigus liisingulepingu tühistamiseks TsÜS § 94 alusel. Tegemist ei ole eksimusega TsÜS § 92 mõttes, kuna kostja II ei ole hagejat eksitusse viinud. Juhul kui hagejal on pretensioone pettust kavandanud isiku Roman Tituse ja tema isa, kostja II vastu, ei anna need nõuded alust liisingulepingu tühistamiseks, kuid võivad võimaldada nõuete esitamist käesolevasse menetlusse kaasamata kolmandate isikute vastu. Hageja on esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks Roman Tituse vastu, milles hagejal võib olla õigus esitada täiendavaid kahjunõudeid temale kuriteoga tekitatud kahju osas. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, ei analüüsinud kohus kostja II vastuväiteid seoses aegumisega. Maakohus leidis, et hageja ja kostja II ning kolmanda isiku Roman Tituse vahelised õigussuhted ei mõjuta liisingulepingu ja kostja I ja kostja II vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtivust. Kuigi kostja I on ilmselt olnud vähemalt teadlik liisingulepingu sõlmimisele eelnenud pettusest, millega tema sõiduki müüki ette valmistati, ei too see endaga kaasa ostu-müügilepingu kehtetust täpselt samadel põhjustel kui liisingulepingu puhul.
Maakohus leidis, et vastuhagi kuulub rahuldamisele. N. Slizh vaidles vastuhagile vastu, kuna põhihagi rahuldamise korral tuleks vastuhagi jätta rahuldamata. Samas ei vaidle N. Slizh vastuhagile vastu sisuliselt, vaid möönab, et ta ei ole lepingulisi kohustusi täitnud, kuna R. Titus loobus temale raha maksmisest ja tal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. N. Slizhi paljasõnalised vastuväited hagi eseme realiseerimise kulutuste põhjendatuse osas ei anna alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus tugines VÕS § 367 lg-le 1, üldtingimuste p-dele 4.1, 10.5 ning 10.9. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu eseme jääkmaksumus summas 6 971,23 eurot (ilma käibemaksuta). Liisingulepingu eseme väärtus hagejale tagastamise ajal oli 5 800 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd liisingulepingu eseme väärtus hagejale tagastamise ajal kattis täielikult ära hagejale tasumata liisingu- ja kindlustusarvete võlgnevuse summas 774,97 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 383,47 eurot ning osaliselt, summas (5800-(774,97+383,47)) 4641,56 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, siis on kostja kohustatud hagejale hüvitama (6971,23—4641,56) 2329,67 eurot. VÕS § 113 lg 1 ning üldtingimuste p 4.8 alusel mõistis kohus N. Slizhilt välja enne vastuhagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise summas 102,61 eurot ning vastuhagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1). TsMS § 190 lg 4 alusel mõistis kohus hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu 175 eurot. TsMS § 190 lg 7 alusel luges kohus hageja majandusliku olukorra (invaliidist abikaasa ning ülalpidamisel olevad 3 alaealist last) mõjuvaks põhjuseks ning määras riigilõivu tasumise 10 järjestikkuse osamaksena, igakuise makse suuruseks on 17 eurot ning viimase makse suuruseks on 17,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.N. Slizh esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ning jätta vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti leidnud, et tegemist pole tühise tehinguga TsÜS § 84 mõttes. Maakohus ei ole andnud hinnangut R. Tituse poolt „hea laenu loo“ kunstlikule loomisele selleks, et hageja võtaks auto liisingusse – R. Titus andis hagejale sularaha ja vormistas ta näiliselt tööle, aga pärast seda, kui hageja oli selle raha oma pangakontole kandnud, võttis hageja selle pangaautomaadist välja ning tagastas R. Titusele. Hageja viibis tõsises eksituses liisingulepingu asjaolude ja eesmärkide suhtes. Sellist olulist eksitust käsitleb TsÜS § 90 lg 1. Tehing kuulub tühistamisele ka seetõttu, et see on sooritatud pettuse mõju all; 2) jättis maakohus tähelepanuta, et käesoleval ajal toimub kostja I ja R. Tituse suhtes kriminaaluurimine pangalaenuga seotud episoodides, kus on ära kasutatud N.Z. haigust; 3) sõltub vastuhagi läbivaatamine täielikult põhihagi läbivaatamise tulemustest.
9.A. Titus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja I apellanti petnud ega eksimusse viinud. Apellant allkirjastas 08.11.2010 liisingulepingu vabatahtlikult. Antud leping ei ole tühine; 2) palub vastustaja I jätta tähelepanuta kriminaalmenetluse alustamise teatise. Kriminaalmenetluse alustamine on Eesti Vabariigis demokraatlik protseduur.
10.AS DNB Pank vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus otsuse p-s 13 käsitlenud kõiki apellandi poolt viidatud asjaolusid ning andnud neile hinnangu; 2) asus maakohus otsuse p-s 13.4 selgelt seisukohale, et võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu ei oma mõju liisingulepingu kehtivusele; 3) on maakohus õigesti leidnud, et kriminaaluurimine kolmandate isikute suhtes ei ole aluseks liisingulepingu ja sellest tuleneva nõude õiguspärasuse vaidlustamiseks. Nimetatud asjaolu võib vaid anda apellandile iseseisva nõude süüdimõistetute suhtes; 4) ei ole apellant esitanud sisulisi vastuväiteid liisingulepingust tulenevatele nõuetele ning müügilepingu üle peetava vaidluse tulemus ei oma automaatset mõju ennetähtaegselt lõppenud liisingulepingule ja sellest tulenevatele nõuetele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsuse resolutsiooni punkte 4 ja 5 ning mõistab välja N. Slizhilt AS DNB Pank kasuks seisuga 01.12.2014 sissenõutavaks muutunud viivise summas 340,47 eurot ja alates 02.12.2014 põhivõlgnevuselt summas 2329,67 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni täitmiseni. Muus osas tuleb jätta maakohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu põhjendusi.
12.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja taotlenud tunnistada kehtetuks 08.11.2010 hageja ja kostjate vahel sõlmitud liisinguleping nr 160746 TsÜS § 92 lg 1 alusel, sest tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul ja eksimus seisnes selles, et hageja ei teadnud oma XXX vaimuhaigusest ja usaldas kostjat I. Antud juhul on tegemist liisingulepinguga (VÕS § 361), mille olemuslikuks tunnuseks on „kolmnurksuhte“ esinemine liisinguandja, liisinguvõtja ja liisinguvõtja poolt soovitava kauba pakkuja ehk müüja vahel. VÕS § 365 sätestab liisinguvõtja õiguskaitsevahendid juhul, kui liisinguese ei vasta lepingutingimustele. Kuna liisinguandja tulenevalt VÕS § 362 lg-st 3 reeglina ei vastuta liisingulepingu objektiks oleva eseme puuduste eest ning osaleb liisingusuhtes eelkõige finantseerija rollis, kes sõlmib liisinguvõtja juhiste kohaselt liisingueseme omandamiseks vajaliku müügilepingu müüjaga oma nimel, siis tagab seadus liisinguvõtjale võimaluse esitada oma nimel müüja vastu liisinguandja ja müüja vahelisest müügilepingust tulenevaid liisinguandja kui ostja õiguskaitsevahendeid müüja vastu (VÕS § 365 lg 1). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud hagi kostja I kui liisingulepingu objekti müüja vastu tulenevalt VÕS § 365 lg-st 1, s.o hagi ei ole esitatud seetõttu, et kostja I oleks rikkunud kostjaga II sõlmitud müügilepingut. Hageja on taotlenud müügilepingu tühistamist eksimuse tõttu. VÕS § 365 lg-st 1 ei tulene hagejale õigust esitada kostja I ja kostja II vahel sõlmitud müügilepingu tühistamiseks avaldust. Sellist õigust ei tulene ka VÕS § 365 lg-st 2, mille kohaselt on liisinguvõtjal õigus teostada liisinguandja õigust müüjaga sõlmitud müügilepingust taganeda üksnes liisinguandja nõusolekul. Seadusest tulenevalt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 90 lg 2). Juhul, kui tunnustada hageja õigust esitada müügilepingu tühistamisavaldus (ilma liisinguandja nõusolekuta), siis oleksid liisinguandja huvid oluliselt mõjutatud, sest müügilepingu tühistamisavaldusel oleks otsene mõju liisingulepingule. Üldjuhul saab isik esitada tühistamisavalduse võlaõigusliku tehingu suhtes, mis mõjutab tema õigusi, s.o lepingupool. Kuna antud juhul ei ole hageja kostja I ja kostja II vahel sõlmitud müügilepingu pooleks ning talle ei tulene seadusest õigust tühistada müügilepingut, siis
on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja hagi kostja I ja kostja II vahel sõlmitud müügilepingu tühistamiseks.
13.Siinkohal juhib ringkonnakohus hageja tähelepanu sellele, et TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, s.o tehingu tühistamiseks ei ole vaja esitada avaldust kohtule. Hagi kohtule esitatakse juhul, kui teine pool ei ole nõus tühistamise avaldusega (näit leiab, et täidetud ei ole avalduse formaalsed või materiaalsed eeldused ning seetõttu on avaldus tühine) või on poolte vahel vaidlus tühistatud tehingu alusel saadu tagastamises. Antud juhul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks enne hagiavalduse esitamist (või pärast hagiavalduse kohtule esitamist) esitanud kostjatele tühistamisavalduse. Hageja on esitanud küll maakohtule hageja 13.01.2012 avalduse kostjatele (I kd tl 39), mis on allkirjastamata hageja poolt, kuid asja materjalidest ei nähtu, millal (ja kas) on kostjad selle kätte saanud. Kuna hagiavaldusest (ja selle täiendustest) nähtub hageja tahe tühistada 08.11.2010 sõlmitud tehingud, siis kohtupraktika kohaselt loetakse selline hagiavalduses esitatud tühistamisavaldus tehtuks alates hetkest, mil vastav menetlusdokument teisele poolele kätte toimetati. Kostja I on hagimaterjalid kätte saanud 21.06.2012 (I kd tl 80) ja kostja II 18.06.2012 (I kd tl 79). Seega on hageja teinud tühistamisavalduse kostjale I 21.06.2012 ja kostjale II 18.06.2012.
14.Hageja on liisingulepingu tühistamise avalduses tuginenud eksimusele tehingu sõlmimisel (TsÜS § 92 lg 1). 12.03.2014 kohtuistungil ja ka apellatsioonkaebuses on apellant küll märkinud, et tegemist võib olla ka TsÜS §-ga 94, s.o pettusega, kuid samas asjaolud, millele hageja tugineb, on jäänud samaks, mis eksimuse puhul. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. TsÜS § 99 lg 1 p-st 2 lähtuvalt on võimalik tühistamisõigust teostada kuue kuu jooksul arvates eksimusest teadasaamisest. Tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Tähtaja möödumisel tühistamisõigus lõpeb. Eksimuse sisustamisel on hageja tuginenud asjaolule, et lepingu sõlmimisel ei olnud ta teadlik XXX piiratud teovõimest ning usaldas liisinguobjektiks olnud eseme müüjaks olnud kostjat I, kes viis ta eksitusse, väites, et tehing sooritatakse hageja XXX huvides. Kohtuistungi protokolli (toimus 21.01.2013) kohaselt sai hageja teada „oma XXX vaimuhaigusest septembri lõpus oktoobri alguses 2011. a./.../isa teatas telefoni teel sellest, et minu vend jäi haigeks ja asub haiglas, et talle pandi diagnoosiks psüühiline haigus“(I kd tl 146-153). Kuna tühistamisavaldus on kindlale isikule suunatud tahteavaldus, mis muutub kehtivaks avalduse kättesaamisega isiku poolt, kellele see oli suunatud, siis muutus tühistamisavaldus kehtivaks kostja I suhtes 21.06.2012 (hagimaterjalide kättesaamise kuupäev) ja kostja II suhtes 18.06.2012 (hagimaterjalide kättesaamise kuupäev). Isegi kui eeldada, et hagejal on õigus sekkuda liisingueseme müügilepingusse, siis ei ole tühistamisavaldus esitatud õigeaegselt (s.o seadusest tuleneva kuue kuulise tähtaja jooksul), täitmata on tühistamise formaalne eeldus ning hageja ei ole kehtivalt tehingut tühistanud. Sama kehtib ka liisingulepingu suhtes. Kuna hageja ei ole kehtivalt liisingulepingut tühistanud, siis on maakohus õigesti jätnud rahuldamata tema hagi kostja II vastu.
15.Samuti ei ole antud juhul täidetud müügilepingu ja liisingulepingu tühistamise materiaalsed eeldused. Eksimuse tõttu tehingu tühistamise materiaalsed eeldused on sätestatud TsÜS §-s 92 ning viidatud sätte kohaselt tekib tehingu tühistamise õigus, kui tehingu tegemisel eksisteeris eksimus (TsÜS § 92 lg 1), mis on oluline (TsÜS § 92 lg 2), tehingu tühistamist õigustab mõni TsÜS-i § 92 lg-s 3 nimetatud asjaolu ning tehingut tühistada sooviv poolt ei kandnud eksimuse
riisikot (TsÜS § 92 lg 5). Asjaolu, et hageja lepingu sõlmimisel ei olnud teadlik XXX piiratud teovõimest, ei anna alust asuda seisukohale, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul. Asjakohatud on apellandi väited selle kohta, et: 1) R. Titus andis hagejale sularaha ja vormistas ta näiliselt tööle, pärast raha väljavõtmist pangaautomaadist hageja tagastas raha R. Titusele; 2) hageja sõlmis tehingu psüühiliselt haige XXX palvel. Lepingu on sõlminud hageja ise oma nimel ning tehing ei ole tühistatav seetõttu, et ta tegi seda oma psüühiliselt haige XXX palvel. Samuti faktiline asjaolu, et ta võttis raha välja sularahaautomaadist ja andis R. Titusele, ei seondu tehingu sisu, tagajärgede ja tehingutegemise aluseks olevate asjaoludega ning ei tõenda seda, et hageja oli lepingu sõlmimisel eksimuses.
16.Pettuse (TsÜS § 94) mõjul tehtud tehingu tühistamise tähtaeg on analoogiliselt eksimusega TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel samuti kuus kuud. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 14 märgitust, on ka pettuse alusel tühistamisavalduse esitamisel täitmata tühistamise formaalne eeldus ning hageja ei ole kehtivalt tehingut tühistanud. Samuti ei ole pettuse puhul täidetud müügilepingu ja liisingulepingu tühistamise materiaalsed eeldused. Pettuse mõiste on toodud TsÜS § 94 lg-s 1. Pettuse all tuleb mõista kas tehingupoolele tahtlikult ebaõige ettekujutuse loomist tehinguga seotud asjaolude suhtes või tehingupoolel juba eksisteeriva ettekujutuse tahtlikku ülalhoidmist, st tegelike asjaolude tahtlikku avaldamata jätmist. Hageja ei ole menetluse kestel esitanud ühtki kostja II sellist tegevust või tegevusetust, mis sisustaksid pettuse mõiste. Pigem on hageja viidanud pettuse toimepanemisele kolmandate isikute poolt, s.o võimalik kohaldatav säte oleks TsÜS § 94 lg 4, kuid hageja ei ole ise esitanud viidatud sätte kohaldamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. TsÜS § 94 lg 4 esimese lause kohaldamiseks vajalikke asjaolusid peab tõendama tehingut tühistada sooviv pool, antud juhul hageja.
17.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt „vaidlustab apellant maakohtu otsuse tervikuna. Kui Nadezhda Slizh ́i hagi rahuldatakse, siis tuleb, loomulikult, vastuhagi jätta rahuldamata.“ Apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsusega rahuldatud vastuhagi suurust (nii põhivõlgnevuse kui viiviste suurust). Tulenevalt TsÜS § 651 lg-st 1 ei kontrolli seetõttu ringkonnakohus maakohtu poolt apellandilt väljamõistetud põhivõlgnevuse summas 2329,67 eurot seaduslikkust ja põhjendatust. Samas on viiviste väljamõistmise osas maakohtus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5, mille kohaselt resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus muudab Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsuse resolutsiooni punkte 4 ja 5, märkides sissenõutavaks muutunud viivise lõpptähtpäeva ja algustähtpäeva jooksva viivise arvutamiseks. Arvestades eeltoodut on viivisenõude arvestus alljärgnev: Põhinõue 2 329,67 eurot, periood 01.03.2013 kuni 01.12.2014, seadusjärgne viivis 01.03.2013 14.04.2013, s.o 45 päeva x 2 329,67 eurot x 0,0212% = 22,23 eurot; 15.04.2013 – 30.06.2013, s.o 77 päeva x 2 329,67 eurot x 0,0240% = 43,05 eurot; 01.07.2013 – 31.12.2013, s.o 184 päeva x 2 329,67 eurot x 0, 0233% = 99,88 eurot; 01.01.2014 – 30.06.2014, s.o 181 päeva x 2 329,67 eurot x 0, 0226% = 95,30 eurot; 01.07.2014 – 01.12.2014, s.o 154 päeva x 2 329,67 eurot x 0,0223% = 80,01 eurot. Kokku 340,47 eurot.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 ja § 238 lg 1 alusel apellandi poolt 26.09.2014 ringkonnakohtule esitatud S. Gamazini 17.09.2014 päringu Narva politseiosakonnale ja teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta.
19.Hagejale on antud Viru Maakohtu 8. mai 2012 määrusega menetlusabi ja ringkonnakohus luges TsMS § 184 lg 4 alusel menetlusabi andmise jätkuvaks. Apellatsioonkaebuse esitamisel
oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu 225 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku olukorda, tuleb ta vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas 225 eurot riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.