Vastustaja/kostja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), esindaja Kairi Koppel Kohtuistungi toimumise aeg
12.11.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.06.2014 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista ERGO Insurance SE-lt välja AAM kasuks kindlustushüvitis 7825.72 eurot ja viivis 962.10 eurot.
4.Maakohtu menetluse ja apellatsioonimenetluse kulud jätta 58% ulatuses kostja ja 42% ulatuses hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.20.12.2013 esitas AAM (hageja) Harju Maakohtule ERGO Insurance SE (kostja) vastu hagi kindlustushüvitise 13 539 euro ja viivise 1663.41 euro saamiseks. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.13.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja Kodukindlustus ERGO Midi lepingu nr XXXXXXXX kindlustusperioodiga 13.04.2011–14.04.2012, mille kohaselt oli kindlustatud Valgamaal Märdi külas Laugi talus asuv hoone (eramu), 2 hoonet (abihoonet), hoone (saun) ja kodune vara. Kindlustuslepingu sõlmimise kohta on hageja väljastanud kindlustuspoliisi nr XXXXXXXX (t lk 10). Kindlustuslepingule kohaldusid üldtingimused KT.0420.08 (t lk 14-18) ja tingimused KT.0645.11 (t lk 19-23).
3.06.02.2012 kell 12:44 sai häirekeskus teate tulekahju kohta aadressil Märdi küla, Otepää vald, Valgamaa. Põles Laugi talu kõrvalhoone (t lk 32). 14.06.2012 jättis kostja rahuldamata hageja taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks (t lk 31). Hageja esitas 31.12.2012 vastuväited kostja teatele (t lk 65), millele kostja vastas 22.01.2013 (t lk 33). 19.12.2013 teavitas Eesti Kindlustusseltside Liit lepitusmenetluse lõpetamisest lepitusasjas nr 0172 (t lk 43).
4.Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 13 539 eurot ja viivise 1663.41 eurot. Hageja tugines oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 113, §-le 127, § 422 lõikele 1, § 423 lõikele 1, § 448 lõikele 2, § 450 lõikele 1 ja § 489 lõikele 1.
5.Hageja leidis, et: • lepitusmenetlus peatas aegumise, nõue ei ole aegunud; • tules hävinud abihoone oli kindlustusobjektiks, hagejal oli soov kindlustada abihoonena puukuur; • kostja väide, et tulekahju põhjustas abihoonesse viidud kuuma tuha ämber, on tõendamata; • tuhaämber viidi pärast jahtumist abihoonesse selleks, et kanad saaksid seal sees supelda ja siblida; • OÜ pH7 poolt esitatud hinnapakkumine abihoone taastamiseks ei ole ülemäärane. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Vastuväidete kohaselt: • nõue on aegunud; • kindlustusobjektiks ei olnud tules hävinud abihoone; • hageja on eiranud tuleohutusnõudeid, mille tõttu puhkes abihoones tulekahju; • OÜ pH 7 poolt esitatud hinnapakkumine abihoone taastamiseks on ülepaisutatud; • tules hävinud vara hulka ei saa arvata muruniidukit ja võsalõikurit, kuna pärast põlengut neid esemeid abihoones ei olnud. Esimese astme kohtu otsus
8.06.06.2014 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas ning puudub vaidlus, et 13.04.2011 sõlmisid hageja ja kostja Kodukindlustus ERGO Midi lepingu nr XXXXXXXX kindlustusperioodiga 13.04.2011– 14.04.2012, mille kohaselt oli kindlustatud Valgamaal Märdi külas Laugi talus asuv hoone (eramu), 2 hoonet (abihoonet), hoone (saun) ja kodune vara. Kindlustuslepingu sõlmimise kohta on hageja väljastanud kindlustuspoliisi nr XXXXXXXX (t lk 10). Kindlustuslepingule kohaldusid üldtingimused KT.0420.08 (t lk 14-18) ja tingimused KT.0645.11 (t lk 19-23). 06.02.2012 kell 12:44 sai häirekeskus teate tulekahju kohta aadressil Märdi küla, Otepää vald, Valgamaa. Põles Laugi talu kõrvalhoone (t lk 32). 14.06.2012 jättis kostja rahuldamata hageja taotluse kindlustushüvitise väljamaksmiseks (t lk 31). Hageja esitas 31.12.2012 vastuväited kostja teatele (t lk 65), millele kostja vastas 22.01.2013 (t lk 33). 19.12.2013 teavitas Eesti Kindlustusseltside Liit hagejat ja kostjat lepitusmenetluse lõpetamisest lepitusasjas nr 0172 (t lk 43).
9.Poolte vahel on vaidlus, kas hageja nõue on aegunud, kas põlengus kannatada saanud abihoone oli kindlustuslepingu objektiks, kas tulekahju oli põhjustatud tuleohutusnõuete rikkumise tõttu ja milline on tekkinud kahju suurus.
10.Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Samuti leidis kohus, et vaidlusalune tules hävinud kuur oli pooltevahelises kindlustuslepingus kindlustatud ehitisena nr 3, mistõttu oli see lepingu objektiks. Järgnevalt analüüsis kohus kindlustusjuhtumi toimumist ja seda, kas tulekahju oli põhjustatud tuleohutusnõuete rikkumise tõttu.
11.Kohus viitas VÕS § 422 lõikele 1 ja § 423 lõikele 1. Käesoleval juhul on hageja ja kostja kokku leppinud, et kindlustusjuhtumiks on mh tulekahju. Kindlustusjuhtumi toimumise fakti 06.02.2012 kinnitavad Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo vastused (t lk 32, 35) ja lisatud fotod (t lk 36-42). Seega kindlustusjuhtum toimus.
12.Kostja on keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna tulekahju sai alguse abihoonesse paigaldatud kuuma tuha ämbrist ja sellega rikuti tuleohutuse seaduse (TuOS) § 3 lõike 1 punkte 1 ja 5. Kodukindlustuse tingimuste punkti 17.1.4 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte, kindlustuslepingus märgitud lisatingimusi ja seadmete kasutusjuhendeid, tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isikutel, kelle eest ta vastutab (t lk 22). Punkti 20.1.1 järgi vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei täitnud vähemalt ühte punktis 17 esitatud nõuetest ja nõude täitmata jätmise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos (t lk 23).
13.Kohtule esitatud Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo 05.02.2012 ja 17.09.2012 vastustes on märgitud, et tulekahju menetlemise ajal suulise vestluse käigus tunnistas LP, et viis ämbritega tuhka kuurihoonesse kanadele soojendamiseks.
Sündmuskoha vaatlusel leidis Päästeameti juhtivinspektor põlenud kuurihoone erinevates kohtades mitmeid plekkämbreid (t lk 32, 35). Hageja on enne kohtumenetlust esitanud kirjalikud vastuväited kostja 14.06.2012 teatele ja märkinud, et tuhaämbrid viidi tõesti kanadele soojenduseks, kuid kanu hoiti puukuuri kõrval asuvas hoones (endises käimlas). Tuhk pandi ämbritesse põlengule eelneval päeval toimunud lõõride puhastamise käigus, mille järel seisid tuhaämbrid pikka aega paarikümnekraadise pakase käes lume sees, mistõttu ei olnud see tuhk ämbrite kanakuuti viies enam täielikult kuum (t lk 65). Seega on hageja enne kohtumenetlust kostjale saadetud vastuväites tunnistanud, et tuhaämbrid viidi põlengu päeval kanadele soojenduseks ja kuna ämber oli üleöö olnud lume sees, ei olnud tuhk enam täielikult kuum. Hagiavalduses märkis hageja, et tuhk viidi kanadele suplemiseks ja siblimiseks. Kohtu hinnangul on need väited hilisemalt otsitud ega ole kooskõlas LP-i poolt Päästeametile antud ütlustega. Kohus leidis, et hageja selgitused juhtumi kohta on vähem veenvad, kuna hageja ise ei viibinud tulekahju ajal sündmuskohal. Vaatamata sellele, et hageja väitel on LP 83-aastane halva kuulmis- ja nägemisvõimega vanainimene, olid tema antud selgitused Päästeametile vahetud, kuna nähtuvalt asja materjalidest elas ja viibis nimetatud isik kahju toimumise ajal kõnealuses Laugi talus. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et kindlustusobjektiks oleva abihoone (kuuri) suhtes rikuti TuOS § 3 lõike 1 punktidest 1 ja 5 tulenevaid tuleohutusnõudeid ja Kodukindlustuse tingimuste punkti 17.1.4, kuna abihoonesse viidi kanadele soojendamiseks tuhaämber. Kohus leidis, et soojendamise eesmärgil saab hoonesse viia vaid sellist tuhaämbrit, milles tuhk ei ole maha jahtunud. Üldteada on asjaolu, et tuhk, mis ei ole maha jahtunud, on tuleohtlik. Asjas ei ole tuvastatud, et tulekahju oleks saanud alguse muudel põhjustel. Puudub vaidlus, et abihoones puudus muu sisseehitatud tulekolle või elektrisüsteem, millest oleks tulekahju võinud alguse saada. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja vabaneb tuginedes Kodukindlustuse tingimuste punktile 20.1.1 täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kuna tuleohutusnõuete ja Kodukindlustuse tingimuste punkti 17.1.4 rikkumine olid põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hagi rahuldamiseks ja kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Eelnevast tulenevalt puudub ka vajadus anda hinnang poolte poolt esitatud väidetele seoses kahju suurusega ning kohus jättis sellekohased tõendid (t lk 24-26, 93) tähelepanuta.
14.Kuna hagi jäi põhinõude osas rahuldamata, puudub alus rahuldada hagi viivisenõude osas. Apellatsioonkaebus
15.04.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja nõustub maakohtu seisukohtadega osas, et hagi ei ole aegunud ja et tules hävinud kuur oli kindlustuslepingu objektiks, kuid ei nõustu hagi rahuldamata jätmisega tuleohutusnõuete rikkumise tõttu.
16.Tulenevalt kaevatavast otsusest on hagi rahuldamata jätmise aluseks ainult see asjaolu, et kohus luges Päästeameti 05.03.2012 ja 17.09.2102 kirjade alusel tuvastatuks LP-i poolt mitte otse kohtule, vaid Päästeametile antud ütluste alusel hagejapoolse tuleohutusnõuete rikkumise fakti, mis andis kostjale kindlustuslepingu kohaselt aluse kahju hüvitamisest keelduda. Kohus on lugenud kostja vastuse alusel ebaõigesti tõendatuks kostja poolt eeldatud tulekahju põhjuse – LP-i tegevuse, arvestamata seejuures, et viimase ütlusi ei ole võimalik nimetatud viisil ja vormis tõendatuks lugeda. Kohus on rikkunud protsessiõigusnorme tõendite hindamise ja tõendamisreeglite osas ning tuvastanud ebaõigesti hinnatud tõendite alusel põhjusliku seose hoones viibinud isiku väidetava tegevuse ja tulekahju tekkimise vahel. Tõendamisreeglite rikkumine on viinud kohtu ebaõigete järeldusteni.
17.Kohtule esitatud LP-i ütlused ei ole vajalikus protsessivormis, millega on rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lõiget 1. Kohus ei ole LP-it TsMS §-s 252 ega § 253 lõikes 1 nimetatud viisil küsitlenud ning järelikult ei ole tema ütlused vajalikus protsessivormis. LP-i ütlused ei saa olla selles asjas tõendiks ning nende alusel ei saa kostja oma väiteid tõendada vastavalt TsMS § 230 lõikele 1. Lisaks ei ole LP-i poolt väidetavalt Päästeametile antud ütlused sisuliselt ammendavad ja selged. Ei ole võimalik hinnata, millal ja millise Päästeameti küsimuse vastusena, millise olukorra kohta, samuti millises sõnastuses täpselt LP Päästeametile vastava ütluse andis. Selgusetuks jääb ka, kas tuhaämbri viimine käib vahetult tulekahjueelse aja kohta või mõne varasema aja kohta. Päästeameti kirjades on märgitud, et LP-i ütluste kohaselt viis ta tuhaämbri kanadele soojenduseks külmadel ilmadel, kuid puuduvad ütlused selle kohta, et ta viis tuhaämbri sinna ka vahetult enne tulekahju toimumist. Hageja arvates on väär, et kohus tugines tuleohutusnõuete rikkumise fakti tuvastamisel Päästeameti kirjades viidatud kolmanda isiku ütlustele.
18.Päästeameti 05.03.2012 ja 17.09.2012 kirjad on TsMS § 272 lõike 1 järgi dokumentaalsed tõendid, mis kajastavad tulekahjukohale jõudmisel avanenud vaatepilti ning üldsõnaliselt LP-i poolt Päästeametile antud ütlusi. Päästeameti kirju ei ole kohtu poolt tõenditena vastavalt TsMS § 232 lõikele 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnatud. Kohus peab hindama kogumis kõiki Päästeameti kirjades sisalduvaid asjaolusid. Kirjades on lisaks LPi umbmäärastele ütlustele märgitud ka sellised asjaolud, mis on Päästeameti poolt ka tegelikult vaatluse käigus tuvastatud. Nimetatud asjaolud puudutavad tulekahju levikut ning ruumi, kus asusid kanad.
19.Päästeameti 17.09.2012 kirjas on märgitud: “Päästeameti sündmuskohale jõudes põles kõrvalhoone lausleegiga, hoone ühes ruumis olid kanad, keda vanainimene päästis”. See Päästeameti poolt tuvastatud faktiline asjaolu, et hoone üks ots põles lausleegiga, samal ajal, kui hoone teisest otsast sai päästa kanu, kinnitab dokumendis “AM vastused kindlustuslepitaja 07.08.2013 edastatud küsimustele” punkti 5 all (kostja vastuse lisa nr 6) esitatud hageja ütlust, et puukuur ja kanala asusid hoone eraldi osades, tulekahjus hävis puukuur, kuid kanala on osaliselt säilinud. Hageja poolt kindlustuslepitajale antud ütlustest tuleneb ja hagimaterjalidele lisatud fotodelt nähtub, et kanala on puukuuriks oleva hoone külge ehitatud eraldi hoone osa, milles varem asusid WC-d. Fotodelt (kostja vastuse lisa nr 3 – väljavõte kaardiserverist) on hoone kanalapoolset osa võimalik tuvastada sellega, et selle hoone otsa juures asub ka väline kanaaed (fotol heledam ruudukujuline ese hoone 1 otsa juures), milles olid kanad suvel. Järelikult ei saanud kanadele soojenduseks viidud tuhaämber põhjustada tulekahju, kui tulekahju sai alguse puukuurist ehk hoone ühest otsast, samal ajal, kui kanad, keda sai veel inimene päästa, asusid hoone teises osas olevas kanalas. Lausleegiga põlevast kanalast ei saa inimene kanu päästa. Kui tulekahju ei saanud algust kanalast, siis ei saa ka eeldada, et selle põhjuseks oli kanadele soojenduseks viidud tuhaämber. Puudus igasugune vajadus viia tuhaämbrit hoone sellesse ossa, kus asus puukuur, sest kanu seal ei olnud.
20.Päästeamet ei ole tuleohutusnõuete rikkumist tuvastanud, vaid on öelnud, et “tulekahju võis põhjustada ämber kuuma tuhaga”. Sellest nähtub, et Päästeamet pidas seda üheks tulekahju tekkimise võimaluseks, kuid ei asunud seisukohale, et tuhaämbri viimine hoonesse ongi tulekahju lõplik ja ainus põhjus. Tegemist on Päästeameti oletuse, mitte Päästeameti poolt tuvastatud faktilise asjaoluga. Väärteomenetlust nimetatud fakti suhtes ei algatatud ja protokolli koostatud. LP-i hooletus tuhaämbri hoonesse toimetamisel ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud LP-i seletust või tema ülekuulamise protokolli. Hageja leiab, et kohus on tuleohustusnõuete rikkumise kui faktilise asjaolu lugenud tuvastatuks ilma, et see oleks piisavalt tõendatud.
21.Kohus tuvastas põhjusliku seose LP-i tegevuse ja tulekahju tekkimise vahel ebaõigesti. Põhjusliku seose tuvastamisel ei saa tugineda Päästeameti oletusele tulekahju põhjuse kohta, kui välistatud ei ole muud tulekahju põhjused. Tulekahju tegelik põhjus ei ole teada. LP-i ütlustele tuginemiseks oleks tulnud vastav isik tunnistajana üle kuulata, kuivõrd Päästeamet ei olnud tema ütluste alusel tulekahju tekkimise fakti ega tuleohutusnõuete rikkumist tuvastanud. Päästeamet ega kohus ei ole tuvastanud, et LP viis tuhaämbri kanalasse vahetult enne tulekahju tekkimist ning ämbris asus kuum tuhk. Hageja on selgitanud, et tavaliselt viidi tuhaämbrid õue jahtuma. Samuti ei ole kohus arvestanud, et Päästeameti kirjast tuleneb, et tuli ei saanud algust kanalast, sest hoone muu osa oli enne kanalat lausleekides. Järelikult ei saanud tulekahju põhjuseks olla kanalasse viidud tuhaämbrid. Põhjusliku seose olemasolu on kohustatud tõendama kostja, kuid antud juhul on põhjuslik seos tõendamata ning kohus on selle tuvastatuks ja tõendatuks lugenud ebaõigesti.
22.Dokumendi “AM vastused kindlustuslepitaja 07.08.2013 edastatud küsimustele” punktis 4 antud hageja ütlustest tuleneb, et tema omandis olevates hoonetes Laugil viibisid sageli sel ajal, kui ta oli ise töökohustuste tõttu eemal, võõrad kutsumata inimesed, kes viisid tema puukuuriks olevasse abihoonesse ka oma asju ning varastasid sealt tema asju (nt muruniitjavõsalõikaja). Nimetatud asjaoluga seoses pöördus hageja 2011. aastal ka politsei poole, kuid võõraste inimeste omavoliline tegevus tema äraolekul Laugil jätkus. Arvestades, et tulekahju sai alguse sellest hoone osast, milles asus puukuur, on tõenäoline, et tulekahju põhjustasid kolmandad isikud, kes tulekahju tekkides ise põgenesid. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, hinnates ebaõigesti kogutud tõendeid ja jõudes seeläbi ebaõigele järeldusele kindlustusandjal kindlustushüvitise maksmisest keeldumise aluste olemasolu tõendatusse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja teeb ise teha uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Osaliselt kuulub rahuldamisele ka kõrvalnõue.
25.Apellatsioonimenetluses puudub poolte vahel vaidlus, et põlenud hoone oli kindlustuslepingu objektiks ning et hageja nõue ei ole aegunud. Pooled vaidlevad edasi selle üle, kas tulekahju põhjuseks oli raskelt hooletu tuleohutusnõuete rikkumine hoone otsese valdaja poolt ja kui ei, siis milline oli kindlustusjuhtumi tõttu kindlustusvõtjal tekkinud tegelik kahju.
26.Kolleegium on tõendite kogumi ümberhindamise tulemusena seisukohal, et kostja kindlustusandjana ei tõendanud piisava veenvusega asjaolu, et tulekahju sai alguse kuumast tuhast, mis oli ämbriga paigutatud abihoone sellesse ossa, kus kasvatati kanu. Kolleegium möönab, et kui selline faktiline asjaolu (valdaja poolt hoonesse kuuma tuha ämbri viimine) oleks tõendamist leidnud, oleks tegemist olnud raske hooletusega tuleohutusnõuete rikkumisel ja kindlustusandjal oleks olnud alus hüvitise väljamaksmisest keelduda. Kindlustusvõtja raske hooletuse tõendamiskoormus lasub kindlustusandjal, kes valib sel eesmärgil kasutatavad tõendid ja kel on VÕS § 448 lõikest 2 tuleneva põhimõtte kohaselt õigus nõuda tõendite esitamist mõistlikus ulatuses ka kindlustusvõtjalt.
27.Käesolevas asjas tugineb kostja Päästeameti teabele, mille kohaselt juhtivinspektor AK teatas, et „tulekahju võis põhjustada puukuuri pandud ämber kuuma tuhaga“ (t lk 32) ja et „päästemeeskonna sündmuskohale jõudes põles kõrvalhoone lausleegiga, hoone ühes ruumis olid kanad, keda koha peal elav vanainimene päästis. Tulekahju menetlemise ajal tunnistas LP, et viib (viis külmadel ilmadel; t lk 92) ämbritega kuuma tuhka kuurihoonesse kanadele soojendamiseks. Sündmuskoha vaatlusel leidsin põlenud kuurihoone erinevates kohtades mitmeid plekkämbreid.“ (t lk 35). Muid tõendeid tulekahju põhjuse jm täpsustavate asjaolude kohta kindlustusandja ei esitanud. Mh ei nähtu Päästeameti teabest, et tulekahju põhjuse väljaselgitamiseks oleks läbi viidud ekspertiis. Samuti kinnitas esindaja ringkonnakohtu istungil, et kostja ei taotlenud tulekahju põhjuse väljaselgitamiseks ekspertiisi teostamist. Kolleegium nõustub hagejaga, et Päästeameti kirjadest ei nähtu tulekahju tõsikindel põhjus, vaid LP-i sõnade ja hoone erinevatest kohtadest leitud plekkämbrite alusel on asutud oletuslikule seisukohale, et „tulekahju võis saada alguse hoonesse viidud kuuma tuhaga ämbrist“.
28.Kolleegium on seisukohal, et hageja kindlustusvõtjana suutis tuua nii kohtueelselt kui kohtumenetluses esile sellised elulised asjaolud ja neid ka fotodega põlenud hoonest tõendada, mis lükkavad piisavas ulatuses ümber kostja mitte kõige veenvamad tõendid tulekahju põhjuse kohta. Hageja ei vaidle ja tõi mh esile, et tulekahju päeval viis LP kanade ruumi 10 liitrise tsinkämbri tuhaga, kuid selgitas, et tegemist oli eelmisel päeval korstnalõõride ja ahju puhastamisest saadud tuhaga, milline oli seisnud terve öö lumehanges ja jahtunud. Samuti selgitas hageja, et kannatada saanud hoone on kõige vähem põlenud kanade ruumi poolsest osast, kuhu ämber viidi, mis aga tähendab, et sealt ei saanud tuli alguse saada, ning et Päästeameti poolt esile toodud asjaolu, et LP suutis tuua ruumist välja kõik kanad ja seda olukorras, kus hoone põles lausleegiga, näitab, et tuli ei saanud sellest ruumist alguse (t lk 94-97). Fotodelt (eelkõige t lk 36 ja 42) nähtub, et tõepoolest on hoone üks osa vähem põlenud kui ülejäänud hoone, mh on sel osal säilinud enamus katusest ja seintest, ka on näha, et nimelt selle hoone otsa juures on püsti võrkaed, mida saaks kasutada kanade aiana; ülejäänud hoone seinad ja katus on täielikult hävinud. Seega saab pidada hageja esile toodud väiteid eluliselt usutavateks – kui kanade ruumi osast oleks tuli alguse saanud ja ka see osa oleks põlenud „lausleegiga“, ei oleks kõrges eas isik suutnud sealt päästa kõik kanad (on äärmiselt vähe usutav, et ta üldse oleks saanud põlevasse hoonesse siseneda) ja et nimelt see hooneosa oleks kokkuvõttes saanud vähem tules kannatada, kui ülejäänud hoone. Kostja tõendid (Päästeameti kirjad) ei lükanud hageja väiteid ümber. Kohtueelses vastuses hagejale välistas kostja muud tulekahju tekkimise võimalused, viidates põlengu piltidele, Päästeameti poolt kogutud tõenditele ja täiendavatele selgitustele (t lk 33), kuid kohtumenetluses kostja muid tõendeid peale analüüsitud kirjade ei esitanud.
29.Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et käesolevas vaidluses ei suutnud kindlustusandja tõendada veenvalt kindlustusvõtja poolt oma kohustuste rikkumist viisil, mis annaks aluse kindlustuslepingu üldtingimuste punktide 17.1.4 ja 20.1.1 alusel keelduda kindlustushüvise väljamaksmisest. Ka ei saa analüüsitud tõendite pinnal asuda seisukohale, et järgmisel päeval peale ahjust tuha välja võtmist selle paigutamine kanade hoonesse oleks aidanud kaasa tulekahju tekkimisele, sest tõendatud ei ole, et tulekahju sai alguse nimelt sellest hoone osast. Seega ei ole alust kaaluda hüvitise vähendamist ja kohtul tuleb järgnevalt teha kindlaks kindlustusjuhtumi tulemusena hagejale tekkinud tegeliku kahju suurus. Hageja soovib saada hüvitist hävinud hoone taastamise kulude ja koos sellega hävinud koduse vara väärtuse ulatuses. Kostja vaidles alternatiivselt vastu ka hüvitise suurusele (t lk 83).
30.Kolleegium on poolte seisukohtade ja esitatud tõendite kogumi alusel seisukohal, et kahjuhüvitise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastusest hagile nähtub, et koduse vara
väärtuse osas nõustus kostja, et tulekahjus hävis hageja vara 4671 euro ulatuses, vaieldes vastu esemete nimekirjas esitatud muruniiduki (250 eurot) ja võsalõikuri (330 eurot) hävimise tõendatusele. Seejuures lähtus kostja hageja seletusest kindlustuslepitajale, mille kohaselt hageja möönis, et nimetatud esemete jäänuseid ei olnud peale põlengut hoones näha, mistõttu ta ei välistanud, et need olid juba enne varastatud (t lk 94). Kohtumenetluses ei esitanud hageja tõendeid oma ütluste ebaõigsuse ja nimetatud esemete jäänuste tegelikult siiski põlengujäätmete hulgas olemise kohta. Ka ei ole võimalik vastavaid jäänuseid tuvastada fotodelt. Seega nõustub kolleegium kostja vastuväidetega nende kahe eseme osas ja vähendab vastavas ulatuses väljamõistetavat hüvitist.
31.Hoone taastamise kulude tõendamiseks on mõlemad pooled esitanud pakkumise uue abihoone ülesehitamiseks ehitusettevõtjatelt järgmiselt: 1) hageja OÜ-lt pH7 summas 8988 eurot (t lk 24); 2) kostja R.E.R Ehitus OÜ-lt summas 3854.72 eurot (t lk 93). Tegemist on lõppsummas oluliselt erinevate pakkumistega, mistõttu kaalub kolleegium järgnevalt, kumma poole tõend ja millistel põhjustel on kohtu jaoks veenvam.
32.Kolleegium leiab, et hüvitise arvestamisel tuleb võtta aluseks kostja esitatud pakkumine. Hageja pakkumisest nähtub, et see sisaldab mh elektritööde ja vastavate materjalide maksumust, kuigi maakohtus tõi kostja välja, et hävinud hoones puudus elektrisüsteem (t lk 83) ja hageja seda väidet ei vaidlustanud. Seega ei pea kostja hüvitama hagejale uude hoonesse elektrisüsteemi paigaldamist. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja esindaja selgitada, mida konkreetne rida pakkumises sisaldab. Lisaks selgitas hageja esindaja, et pakkumine võeti mitte lihtsalt kõrvalhoone (puukuuri vmt) püstitamiseks, vaid puidutöökoja jaoks, sest selles hoones tehti enne põlemist puutööd ja seal olid erinevad seadmed, töölauad ja -mööbel sees. Kolleegium sellise lähenemisega hävinud hoone taastamisväärtusele nõus olla ei saa. Kui hoones hävisid seadmed, mööbel jmt, siis kuuluvad need hüvitamisele põlenud esemete koosseisus, kuid ei oma tähendust hoone taastamisväärtuse arvestamisel. Hageja esitatud põlenud esemete nimekirjast nähtubki nt töölaud väärtusega 200 eurot (t lk 25). Samuti sisaldab hageja pakkumine ehitusmetalli maksumust, kuigi fotodelt nähtub, et peale põlengut oli vana metallkarkass säilinud (t lk 36, 38-41). Kolleegium lähtub otsustuse tegemisel mh VÕS § 132, mille lõike 1 kohaselt tuleb asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamisele tehtavatele mõistlikele kulutustele. Samuti lähtub kolleegium VÕS § 127 lõikest 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kolleegium on seisukohal, et arvestades kohtumenetluses poolte esile toodud ja fotolt (t lk 27) hoonet iseloomustavaid asjaolusid (elektrisüsteemita, metallkarkassil, eterniitplaatidega kaetud, soojustamata, akendeta, postvundamendil), oleks hageja pakkumise alusel kindlustushüvitise väljamõistmise korral tegemist hageja rikastumisega kostja arvel, mis aga seadus ei luba. Kostja pakkumisest on tuvastatav nii vundamendipostide, seinte- ja katuse konstruktsioonimaterjalide ja töö (ehitus) maksumus, samuti transpordi ja abivahendite maksumus.
33.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kindlustushüvitisena 3854.72+4671-omavastutus 700=7825.72 eurot.
34.Vastuseks apellandile selgitab kolleegium, et etteheited maakohtule LP-i ütluste tõendina arvestamise kohta ei ole asjakohased. Otsuse põhjendustest nähtub, et maakohus ei käsitlenud LP-i poolt öeldut tunnistaja ütlusena, vaid tõi tema poolt väidetavalt öeldu esile Päästeameti kirjade sisu analüüsimisel. Seega sai maakohus käsitleda LP-i sõnu nimelt sellises vormis, nagu nähtub kohtulahendist ega rikkunud seejuures menetlusõiguse norme.
35.Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks olnud üldtingimuste punkti 20.8 ja VÕS § 113 lõike 1 alusel on põhjendatud hageja kõrvalnõue. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et esindatav ei ole suurendanud viivisenõuet. Seega vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja viivist perioodi eest kindlustusandja keelduvast teatest kuni hagiavalduse esitamiseni (15.06.2012 kuni 16.12.2013). Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele järgmise arvestuse alusel: 1) 15.06.2012 kuni 31.12.2012 määr 1+7=8% aastas; 7825.72x0,022%x199päeva=342.61 eurot; 2) 01.01.2013 kuni 15.04.2013 määr 0,75+7=7,75% aastas; 7825.72x0,021%x105päeva=172.56 eurot; 3) 16.04.2013 kuni 30.06.2013 määr 0,75+8=8,75% aastas; 7825.72x0,024%x76päeva=142.74 eurot; 4) 01.07.2013 kuni 16.12.2013 määr 0,5+8=8,5% aastas; 7825.72x0,023%x169päeva=304.19 eurot. Seega kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele kindlustushüvitise maksmisega viivitamise eest 342.61+172.56+142.74+304.19=962.10 eurot.
36.Kuna hagi kuulub rahuldamise 58% ulatuses, jäävad maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskuludest 58% kostja ja 42% hageja kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.