Eesti Vabariigi (Häirekeskuse kaudu) hagi K. V.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1 230, 86 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
20.novvember 2014
Menetlusosalised
Hageja :
Hageja esindaja: Kostja: Kostja:
Kostja lepinguline esindaja:
Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu) (RK xxx; e-post: xxx) Ramo Tomingas (e-post: [email protected]) K. V. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx) Advokaat Raiko Paas (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi Häirekeskuse hagi K. V.i vastu rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.08.2012.a Häirekeskus ja K. V. stipendiuilepingu nr 3.10/5KO, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjale stipendiumi 278 eurot kuus (bruto) ning kostja kohustus pärast päästekorraldaja kutseõppe läbimist jätkama teenistussuhet Häirekeskuses vähemalt 2 aastat. Stipendiumilepingu p 5.1 alapunktides kirjeldatud olukordade esinemisel oli kostja kohustatud makstud stipendiumi hagejale tagastama. Häirekeskuse peadirektori 24.01.2013.a käskkirjaga nr 27P vabastati kostja teenistusest alates 25.01.2013.a ja Sisekaitseakadeeia rektori 31.01.2013.a käskkirjaga nr 6.1-5/40 eksmatrikuleeriti kostja koolist.
2.Hageja saatis 07.08.2013.a e-posti vahendusel nõudekirja, milles palus stipendium summas 1188, 56 hiljemalt 3 kuu jooksul nõudekirja kättesaamisest arvates tagastada. 08.08.2013 ekirjaga kinnitas kostja nõudekirja kättesaamist ning esitas ühtlasi omapoolsed vastuväited (õpingute katkestamise tingis haigestumine). Kostja avaldas soovi sõlmida kompromisskokkuleppe.
3.16.08.2013. saatis hagejale kostjale allkirjastamiseks võlatunnistuse /võla tasumise kokkuleppe (kokkuleppe p 2 järgi on tegeist konstitutiivse võlatunnistusega), mille kohaselt anti kostjale võimalus tasuda hagejale võlgnevus maksegraafiku alusel osade kaupa ühe aasta jooksul. Kostja allkirjastas võlatunnistuse 20.08.2013 . Kostja jättis tasumata esimese graafikujärgse osamakse. Hageja saatis kostjale 20.11.2013.a kirjaga HK 2.-1/88ML lepingu ülesütlemise hoiatuse. Juhindudes VÕS § 114 lg 1, andis hageja kostjale täiendava tähtaja 14 päeva ülesütlemise hoiatuse kättesaamisest kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse kättesaamist ei kinnitanud. Hageja saatis kostjale 27.11.2013 teistkordselt lepingu ülesütlemise hoiatuse. 05.12.2013 kinnitas kostja selle kättesaamist. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, lõppes leping 19.12.2013.a. Seega muutus VÕS § 195 lg 1 ja 5 kohaselt sissenõutavaks kogu võlgnevus. 03.01.2014.a tasus kostja 26, 33 eurot, millega vähendas hageja ees viivise võlgnevust.
4.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Hageja nõustub väitega, et avalik-õiguslikke halduslepinguid on lubatud sõlmida vaid konkreetses seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul, kuid kuna käesolevas asjas ei ole poolte vahel sõlitud stipendiumilepingu näol tegemist avalik-õigusliku halduslepinguga, vaid tsiviilõigusliku lepinguga, siis antud kostja seisukoht ei ole asjakohane. Poolte vahel sõlmitud stipendiumileping ei vasta HMS § 95 sätestatud halduslepingu tunnustele. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine peaaegu alati lubatud arvestades seejuures VÕS reegleid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-49-04 tehtud lahendis märkinud, et tsiviilõigusliku lepingu sõlimimiine on võimalik juhul, kui seadus seda ei keela ega näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist.
5.Hageja rõhutab, et hageja nõue kostja vastu ei tulene mitte stipendiumilepingust, vaid poolte vahel sõlmitud konstitutiivsest võlatunnistusest ning kostja väited stipendiumilepingu tühisusele ei ole asjakohased. Konstituvtiivse võlatunnistusega luuakse võlgniku ja võlausaldaja vahel uus iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Konstitutiivse võlatunnistuse korral ei saa lepingupool esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, sh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva tehingu tühisusele. Kostja pangakontol maksetel märgitud selgitus (töötasu-palk) on paraku eksitav ega viita tehingu tegelikule sisule. Kostja väide, et teostatud ülekannete näol on tegemist töötasuga, on pahatahtlik. Kostja teadis, et alates 01.09.2012 ei olnud tal õigust töötasu saada, kuivõrd teenistussuhe oli peatatud.
6.Hagi esitamise päeva seisuga (14.01.2014) on kostja võlg hageja ees 1 230, 86 eurot, millest põhiosa 1188, 56 eurot ja viivis 42, 30 eurot (seisuga 14.02.2014). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 1230, 86 eurot, millest tasumata põhivõlg 1188, 56 eurot ja viivis 42, 30 eurot; viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas); menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist põhjusel, et maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kostja märgib, et hagi aluseks on koolituskulude kandmise kokkulepe, mida kostja hageja hinnangul nõuetekohaselt täitnud ei ole. Kehtiva ATS § 32 lg 2 kohaselt võib ressursimahukal koolitusel osalemiseks sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud koolituskulude kandmise lepingu puhul tegu halduslepnguga. ATS § 32 lg 10 järgi kui isikul on tekkinud kohustus hüvitada ametiasutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, pöördub ametiasutus vastavalt HKMS halduskohtusse. Kostja leiab, et kostjal on tekkinud halduslepingu alusel koolituskulude hüvitamise kohustus, mistõttu ei ole nimetatud nõude lahendamiseks pädev üldkohus ning hagi tuleks jätta läbivaatmata TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi. Kostja leiab, et koolituskulu hüvitamise kohta sõlmitud võlaõiguslikud kokkulepped ei muuda halduslepingust tuleneva kohustuse olemust. Ka hagile lisatud võlatunnistusest tuleneb, et võlausaldaja nõue tuleneb kostjaga sõlmitud koolituskulude kokkuleppest.
8.Kostja leiab, et hagejal puudub seadusest tulenev õigus stipendiumilepingu sõlmimiseks. Päästeteenistuse seaduse § 6 lg 3 ja Siseministri 26.08.2009.a määruse nr 35 „Sisekaitseakadeemia üliõpilastele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord” § 5 lg 1 kohaselt korraldab stipendiumi arvestust ja väljamaksmist üksnes Sisekaitseakadeemia. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine. ATS-i sätete mõtteks ei saa olla võimaldada ametiasutusel ametnikule palgaks tasutud summasid mistahes kokkuleppe alusel tagasi nõuda või rahaliste kokkulepete sõlmimine, mille alus ei tulene sõnaselgelt seadusest.
Vastuväidetes hagile märgib kostja, et pangakonto väljavõttest tulenevalt on ajavahemikul 07.09.2012-25.01.2013 teostatud maksed töötasu maksed. Nimetatud maksete seas on vaid kaks makset stipendiumimaksed kogusummas 26, 33 eurot. Palka ei ole seaduse kohaselt õigus tagasi nõuda. Stipendiumilepingu järgi oli stipendium nähtud ette ametialaseks koolutuseks. ATS § 31 lg 10 kohaselt säilitatakse ametnikule palk.
9.Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud võlaõiguslikud ja muud kokkulepped, mille järgselt on hagejal võimalik kostja palgaks tasutud summasid tagasi saada või stipendiumi maksmise kokkulepped, kui selleks puudub avalik-õiguslikus suhtes kokkuleppe sõlmimist võimaldav vorm, on tühised. Rahalise kohustuse hüvitamise võlaõiguslikke kokkuleppeid ei saa hinnata lahus nende aluseks olevatest õigusuhetest ja viimase kehtivus mõjutab ka hilisemate võlaõiguslike suhete kehtivust. Tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 2 p 3 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või selle eesmärgiga. Kui kohus leiab, et kostjale tasutud maksete puhul ei ole tegu palga maksetega vaid stipendiumiga, siis kostja soovib oma ATS § 31 lg 10 tuleneva palganõude teenistuses oldud aja eest VÕS § 197 alusel tasaarvestada hageja võimaliku nõudega.
10.Hageja esitatud siseministeeriumi vastus kinnitab kostja hinnangul pigem kostja seisukohta talle palga mitte stipendiumi maksmise kohta. Ministeeriumi selgituste kohaselt on vaidlusaluste maksete puhul tegu õppetasu maksetega, mida ministeerium peab palgaliigiks. Kostjale tasutud õppetasult on arvestatud riiklikud maksud samamoodi nagu palgalt. Kostjat ei saa teenistujana panna vastutama olukorras, kus hagejale endale pole õiguslikult täpselt selge, kuidas kostjale tehtud makseid tõlgendada tuleb. Hageja ei ole kostja arvates usutavalt tõendanud, et kostja oleks võetud teenistusse ka juhul kui kostja poleks olnud valmis päästekorraldaja kutset läbima.
11.Poolte vahel allkirjastatud võlatunnistuse näol ei ole tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja ei ole soovinud võlatunnistusega luua iseseisvat kohustust, tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, Kostja märgib, et isegi kui lugeda, et kostja on oma võlga tunnistanud, siis tuleks kohtul kohaldada hea usu põhiõtet. Hageja tegevus on hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja jäi haigeks. Õppe katkestamise põhjuseks ei olnud asjaolu, et kostja ei saanud õppetööga hakkama või katkestas seetõttu, et enam ei soovinud õppida. Kostjal oli see soov ja ta arvestas ka tulevase töökoha ja sissetulekuga. Tervislikel põhjustel, mida kostja samuti ei saanud ette näha, tuli õppetöö katkestada.
12.Kostja palub jätta Härekeskuse hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
14.Vaidlust ei ole selles, et - Häirekeskus ja K. V. sõlmisid 31.08.2012 stipendiumilepingu nr 3.-10/5KO (tl 8-10) ;
- kostja eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 31.01.2013.a käskkirjaga nr 6.1-5/40 Päästekolledžist ning Häirekeskuse peadirektori 24.01.2013.a käskkirjaga 27P vabastati kostja teenistusest alates 25.01.2013.a. tervislikel põhjustel (tl 11, 13); - 20.08.2013a sõlmisid pooled võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, mille p 1 kohaselt kostja tunnistab Häirekeskuse nõuet summas 1 188, 56 eurot (tl 20-21),.
15.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 20.08.2013.a sõlmitud võlatunnistusest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne, kas hagejal on õigus nõuda ja kostjal kohustus tagastada stipendiumimaksed. Kostja on seisukohal, et väidetavate stipendiumiaksete näol on tegemist töötasuga, mille tagasinõude õigust hagejal ei ole. Kostja leiab, et nii stipendiumileping kui võlatunnistus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi tühised (seadusega vastuolus olev tehing). Hageja leiab, et maksed pole töötasu- või palgamaksed, vaid lepingujärgsed stipendiumimaksed, mis tuleb tagastada, sest õpingud katkesid (lepingu p.5.1.1). Kohustuse kohta on sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus, mis välistab vastuväited võlale.
16.Esmalt käsitleb kohus kostja vastuväidet, et maakohus ei ole pädev asja lahendama ning vaidlus tuleks lahendada halduskohtus. 16.1 Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest tulenevaid kohtuasju (tsiviilasju) lahendavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses maakohtud. Pädevuse piiritlemiseks tuleb esmalt selgitada, kas isik soovib kohtusse pöörduda avalikõigusliku või eraõigusliku vaidluse raames, otsustavaks on seejuures vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-4-1-03 jne) Pooltevaheline lepinguõiguslik vaidlus on tsiviilõiguslik ja tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus (isegi juhul, kui nt lepingu lõpetamine on vormistatud haldusaktiga). Oma olemuselt on lepinguõiguslik vaidlus tsiviilõiguslik. Kohus nõustub, et üldjuhul allub riigi ja teiste avalik-õiguslike isikute tegevus avalikule õigusele. Riik ja teised avalik-õiguslikud isikud on aga õigusvõimelised ka eraõiguslikes suhetes (TsÜS § 25 lg 4). Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. 16.2 Halduslepinguks kvalifitseerub avalike ülesannete täitmise tagamiseks sõlmitud leping juhul, kui lepinguga on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid avalikke õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.10.2003 lahend haldusasjas 3-3-1-64-03). Kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et hageja tegevust reguleerivad valdavalt avaliku õiguse normid, ei muuda hageja kõiki õigussuhteid avalik-õiguslikeks. Kui lepingu sõlmimisega ei kaasne riigilõivu volitusi ja valdkonda reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti, võidakse tegutseda ka eraõiguslikus vormis. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine on lubatav ja võimalik kui seadus seda ei keela ega näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist. 16.3 Hageja on esitanud hagi võlatunnistusest tulenevas nõudes. Võlatunnistust ei saa kohus kuidagi käsitleda halduslepinguna. Stipendiumilepingu 3.-10/5KO üks pool on küll avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid ametiasutuse püüd aidata kaasa sellele, et isik saavutaks vastavuse teatud ametikohale kehtestatud nõuetele, ei ole avaliku ülesande täitmine. Selleks, et saavutada kostja vastavus päästekorraldaja ametikohale kehtestatud nõuetele oli kaks võimalust: 1) läbida Häirekeskuse
koolitus ja sooritada eksam; 2) läbida kutseõpe Sisekaitseakadeemia päästekolledžis ning võtta vastu hageja pakutud võimalus saada stipendiumi (tl 91 hageja selgitus kohtuistungil). Stipendiumilepingu sõlmimisega ja stipendiumi saamisega kaasnes siduvusaeg. Hagejal ei olnud kohustust sõlmida stipendiumileping. Kohustust ei olnud ka kostjal. Stipendiumi sai kostja kasutada oma äranägemise kohaselt (hageja selgitus tl 89, stipendiumilepingu p 1.1). 16.4 Kostja tuginemine kehtiva (alates 01.04.2013.a. jõustunud) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 32 lg 2 ja lg 10 ei ole asjakohane. Stipendiumileping sõlmiti 31.08. 2012.a so 25.01.1995.a vastu võetud ATS-i kehtivuse ajal (redaktsioon jõustus 16.07.2012, kehtivuse lõpp 31.03.2013.a). Võlatunnistuse sõlmimise ajal 20.08.2013.a oli teenistussuhe kostjaga lõppenud. Asjakohatud on ka kostja vastuväited selles, et nii stipendiuileping kui võla tasumise kokulepe on tühised TsÜS § 87 tulenevalt (vastuolus ATS-i sätetega, hagejal puudus pädevus sõlmida stipendiumilepingut ja võlatunnistust). Iseenesest on õige kostja viide, et avaliku teenistuse korralduse sätestab avaliku teenistuse seadus (ATS) ning seaduslikkuse põhimõtte järgi ei tohi võimu tegevus olla seadusega vastuolus. Lisaks avaliku teenistuse seadusele reguleerib päästeteenistuse korraldust ka päästeteenistuse seadus. Õige on ka kostja viide Päästeteenistuse seaduse § 6 lg 3 ja siseministri 26.08.2009.a määruse nr 35 „Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord“ § 5 lg 1 sätestatule. Viidatud sätetest on kohtu arvates aga põhjendamatu teha järeldust, et stipendiumi maksmise õigus on üksnes Sisekaitseakadeemial ning poolte vahel sõlmitud stipendimileping seetõttu õigusvastane. Viidatud Siseministri määruse § 2 lg 3 p 1 järgi ei ole Sisekaitseakadeemia põhistipendiumi õigust saada üliõpilasel:kui ta saab riigieelarvelistest vahenditest teenistussuhtest tulenevat tasu õppetöös osalemise eest (2012-2013.a kehtinud redaktsioonis). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.08.2013.a konstitutiivse võlatunnistuse Seega lähtub kohus poolte vahel viimati kujundatud õigussuhtest. 16.5 Eeltoodust tulenevalt kuulub vaidlus lahendamisele maakohtus.
17.Edasi annab kohus hinnnagu poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele. 17.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse p 1 järgi tunnistab kostja hageja nõuet summas 1 188, 56 eurot ja kohustub selle tasuma. Hageja nõue on tekkinud poolte vahel 31.08.2012.a sõlimitud stipendiuilepingust nr 3.-10/5KO. Lepingu p 2 järgi käsitletakse lepingut võlatunnistusena, millega luuakse uus iseseisev kohustus (konstitutiivne võlatunnistus), mis ei ole sõltuvuses lepingu p 1 nimetatud võlausaldaja nõude tekkimise alusest. 17.2 Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1) Poolte tahet luua just konstitutiivne kohstus või senine kohustus asendada, peab tõendama võlausaldaja / hageja. Vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt Riigkohtu 24.04.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06).
Riigikohus on korduvalt märkinud, et võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt nt Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17, 06.02.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-14911 p 22). Võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, võlatunnistuse sõnastus ei ole määrava tähendusega. Tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid. VÕS § 30 kohustuse tekkimine eeldab, et poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus ja seda tahet ei saa eeldada (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09). 17.3 Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse p 2 tuleneb üheselt, et võlatunnistusega luuakse uus iseseisev kohustus, mis ei ole sõltuvuses poolte vahel 31.08.2012 sõlmitud stipendiumilepingust tuleneva nõude tekkimise alustest. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et igal juhul on võlatunnistus deklaratiivne. Hageja saatis 07.08.2013.a kostjale nõudekirja HK 2.-1/1395, milles nõudis kostjalt talle makstud stipendiumi tagasiaksmist kuna kostja vabastati Häirekeskuse peadirektori 23.01.2013.a käskkirjaga nr 27P teenistusest ning eksmatrikuleeriti Sisekaitseakadeemia rektori 31.02.2013 käskkirjaga 6.1-5/40 (tl 15). Nõudekirjale vastas kostja K. V., et soovib esitada omapoolseid vastuväiteid võlgnevuse tasumisele. Vastuses selgitab kostja, et oli sunnitud ilmnenud terviserikke tõttu õpingud katkestama. Terviserike on püsiv, mis ebasoodsatel asjaoludel süveneb, mitte ei taandu. Kostja loodab leida komproissi, kuid kui nõue senisena kehtima jääb, ei ole maksevõimetuna muid valikuid kui oma õigusi kohtus kaitsta (tl 18.) Hageja saatis kostjale allkirjastamiseks võlatunnistuse, kostja allkirjastas selle. Kohus mõistab hageja tahet sõlmida konstitutiivne võlatunnistus, vältimaks edasised vastuväited (konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid vastuväiteid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivist vaidlustavaid vastuväiteid). Kostja tahet luua iseseisev võlaõiguslik suhe, mille kehtivus ei sõltu stipendiumilepingu kehtivusest, ei näe kohus ei poolte selgitustest ega ühesti kohtule esitatud tõendist. Kohtu hinnagul tõendab kostja saadetud kiri hagejale vastupidist. Kostja soov ei olnud luua iseisvat kohustust, ega loobuda vastuväidetest stipendiumilepingust tulenevale nõudele. Kostja eesmärk oli tõendist tulenevalt saavutada kompromiss. Kohtu arvates ei ole hageja tõendanud seda, et poole sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse.
18.Kuna hageja ei ole kohtu hinnangul tõendanud, et võlatunnistus oli konstitutiivne, lähtub kohus sellest, et võlatunnistus on deklaratiivne. 18.1 Deklaratiivse võlatunnistuse põhitagajärg on tõendamiskoormuse ümberpööramine, st võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või see on lõppenud (vt Riigikohtu 06.02.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). 18.2 Kostja väidab, et stipendiumilepingu alusel tehtud maksed olid tegelikult töötasumaksed, mida seaduse kohaselt tagasi nõuda ei saa. Kostja lisab pangakonto väljavõtte (tl 66).Hageja esitatud siseministeeriumi vastus kinnitab kostja hinnangul pigem kostja seisukohta talle
palga mitte stipendiumi maksmise kohta. Ministeeriumi selgituste kohaselt on vaidlusaluste maksete puhul tegu õppetasu maksetega, mida ministeerium peab palgaliigiks. Kostjale tasutud õppetasult on arvestatud riiklikud maksud samamoodi nagu palgalt. Hageja vaidleb kostja väidetele vastu ja selgitab, et kostja pangakonto maksetel märgitud selgitus (töötasu-palk) on paraku eksitav ega viita tehingu tegelikule sisule. Kostja väide, et teostatud ülekannete näol on tegemist töötasuga, on pahatahtlik. Kostja teadis, et alates 01.09.2012 ei olnud tal õigust töötasu saada, kuivõrd teenistussuhe oli peatatud. 18.3 Töötasu makstakse töö(v. teenistus)ülesannete täitmise eest. Teenistussuhe oli peatatud (tl 75). Siseministeeriui vastusest hagejale (tl 110) tuleneb, et kostjale tasuti stipendiumilepingu alusel. Töö- ja teenistussuhtest tulenevad stipendiumimaksed maksustatakse samamoodi nagu töötasu. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et stipendiumilepingu alusel laekunud maksed olid töötasumaksed, vaid õppetasumaksed (stipendium). 18.4 Stipendiumilepingu p 5.1 kohaselt kohustus kostja stipendiumi hagejale tagastama, kui kostja katkestab kutseõppe õpingud või ta eksmatrikuleeritakse enne päästekorraldaja kutse omandamist; kostja keeldub jätkamast teenistust hageja juures pärast kutseõppe õpingute lõpetamist; kostja vabastatakse teenistusest enne siduvusaja möödumist kostja algatusel ametikohale mittevastavuse tõttu, distsiplinaarsüüteo eest, teenistusse asumisel teisele ametikhale muus ametiasutuses, seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või muust stipendiumi saajast oleneval põhjusel. 18.5 Häirekeskuse peadirektori 24.01.2013.a käskkirjaga nr 27P vabastati kostja teenistusest alates 25.01.2013.a ja Sisekaitseakadeeia rektori 31.01.2013.a käskkirjaga nr 6.1-5/40 eksmatrikuleeriti kostja koolist tervislikel põhjustel, Teenistusest vabastamise alus: K. V.i avaldus ja arstitõend 11.01.2013 nr 788 (tl 11). Seetõttu on eksitavad hageja väided, et hageja ei selgitanud otseselt, kas kostjal olid tervislikud põhjused ning võimalikud kahtlused alusetud ja põhjendamatud. 18.6 Kohus nõustub kostjaga, et viimane katkestas õpingud endast mitte olenevatel põhjustel. Terviserikke ilmnemist ei saanud kostja ette näha ning selle tõttu õpingute katkestamist ning väidetavat lepingu rikkumist (p 5.1.1) ei saa ka kostjale ette heita. Stipendiumilepingu p 5.1.1 sõnastusest ei tulene üheselt, kas stipendiumisaajal on kohustus tagastada stipendiumimaksed igal juhul (ka temast mitteolenevatel) kui õpingud katkestatakse. Hageja käsitluse kohaselt tuleb leping p 5.1.1 kohaselt stipendiumimaksed tagastada nende saajal igal juhul, kui kutseõpe kastkestatakse. VÕS § 29 lg 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Kohus leiab, et mõistlikult võttes ning arvestades mõlema lepingupoole huvi tuleb stipendiumilepingu p.5.1.1 tõlgendada selliselt, et stipendiumi saaja tagastab talle makstud stipendiumi kui ta katkestab õppe või eksmatrikuleeritakse temast endast olenevatel põhjustel. (Analoogiliselt reguleerib koolituskulude hüvitamist nt TLS § 34 – töötaja kannab koolituskulud kui töötaja ütleb töölepingu üles enne siduvusaja möödumist so töötaja
algatusel). Tulenevalt kostja 08.08.2013.a saadetud kirjast hagejale järeldab kohus, et ka kostja sai aru saamoodi. Seetõttu leiab kohus, et lepingu p 5.1.1 ei tulene K. V.ile kohustust tagastada stipendiumimaksed, kuna õpingute katkestamine ja eksmatrikuleerimine toimus tervislikel (so kostjast mitteolenevatel asjaoludel, mida kostja mõjutada ei saanud) põhjustel. Vastasel juhul on kohtu arvates käesoleval juhul stipendiumi tagasinõue ja lepingurikkumisele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus (VÕS § 6) Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja põhjendus, et varem oli stipendiumilepingutes sees punkt, et tervislikel põhjustel õpingute katkestaisel ei tule stipendiumimakseid tagastada, aga seda hakati kurjasti ära kasutama („paljud jäid haigeks”) ei ole tõsiseltvõetav. Hagejal on võimalus kontrollida millisel põhjusel keegi kutseõppe lõpetab. Kui eksmatrikuleerimine toimub meditsiinitõendi alusel, on õiguste kuritarvitamise kahtlus alusetu. Kohus nõustub kostja arvamusega, et maksete tagasinõue olukorras, kus hageja teab, et kutseõpe ja teenistussuhe lõppes kostjast mitteolenevatel põhjustel (kostja ei saanud oa haigestumist mõjutada), on hea usu põhimõttega vastuolus. Hea usu põhimõtte vastane on kohtu hinnangul ka võlatunnistuse (sõnastuse järgi konstitutiivse) sõlmimine vältimaks võimalikud vastuväited ning teades, et kutseõpe katestati ning eksmatrikuleerimine toimus tegelikult stipendiumisaajast mitteolenevatel põhjustel. Lepinguvabaduse põhimõte ei kaalu üle hea usu põhimõtet. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 07.11.2007 lahen tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07)
19.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Seega poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.