Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, 10172 Tallinn), lepinguline esindaja Olga Vijard
hagi
AR
vastu
Kostja: AR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX X-XX XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 03.06.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud CREDITREFORM EESTI OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.13.12.2013 esitas CREDITREFORM EESTI OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AR vastu. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.17.04.2014 esitas CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi AR (kostja) vastu, milles nõudis laenusumma 63,91 euro, käsitluskulu 12,78 euro, kahjuhüvitise 19,17 euro, viivise 37,20 euro ja lisanduva viivise väljamõistmist.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja 28.10.2009 võtnud Ferratum Estonia OÜ-lt laenu internetiportaali www.ferratum.ee kaudu summas 1000 Eesti krooni (63,91 eurot). Kostja ei ole laenu tagastanud ja nõue kostja vastu on loovutatud hagejale.
4.Hageja leidis, et nõue ei ole aegunud. Hageja on võlgnevust sisse nõudnud kohtuväliselt. Üldtingimuste p-s 3.2 on pikendatud aegumisperioodi 5 aastani ning lepinguliste kohustuste tahtliku rikkumise aegumisperioodi 15 aastani. Aegumistähtaja pikendamine on lubatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-st 2 tulenevalt. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja aegumisele tuginemine on lubamatu, kuna kostja on oma käitumisega takistanud võlausaldajal oma nõude maksmapanekut. Kostja ei vastanud hageja sõnumitele, kirjadele ega telefonikõnedele. Hageja leidis, et kostja ei ole käitunud heas usus ning aegumisele tuginemine võib olla välistatud selle õiguse kuritarvitamise tõttu. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja vastuse kohaselt ei ole ta lepingut sõlminud. Laenulepingu üldtingimused ei sisalda poolte allkirju ega kooskõlastamise kuupäeva. Kostjale ei ole teatavaks tehtud nõuete loovutamise lepingut, mistõttu kostja keeldus tunnistamast hagejat uueks võlausaldajaks. Samuti leidis kostja, et hagi on aegunud. Maakohtu otsus
7.03.06.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 63,91 eurot, käsitluskulu 12,78 eurot, võla sissenõudmise kulud 19,17 eurot, seisuga 03.06.2014 viivise 33,21 eurot ja edasi viivise protsendina tasumata põhinõude summalt (76,69 eurot) 9,5% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 57 eurot ja lepingulise esindaja kulu 61,75 eurot. Kohus määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Kohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Seoses kostja poolt esitatud aegumise vastuväitega märkis maakohus, et maksekäsu kiirmenetluses on avaldus esitatud maakohtule 13.12.2013. TsMS § 486 lg 2 järgi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks ei olnud nõue aegunud.
9.Menetluskulude osas viitas kohus TsMS § 405 lg 1 p-le 3, mille kohaselt näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märkis, et hagi rahuldamise ulatuseks on 95%, mistõttu jätab kohus menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude väljamõistmist hagejalt taotlenud.
10.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 60 eurot ja lepingulise esindaja kulu 130 eurot. Kohus pidas põhjendatuks menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist 95% ulatuses. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asi lahendati kohtuistungit pidamata, pidas kohus põhjendatuks määrata lepingulise esindaja hüvitatava kulu suuruseks 65 eurot, millest 95% on 61,75 eurot.
11.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Apellatsioonkaebus
12.09.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 03.06.2014 otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas ja kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis saata asi vastavas ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Hageja märkis, et käesoleval juhul on hageja esitanud hagiavalduse esitamise ajaks tekkinud menetluskulude nimekirja oma hagiavalduses. Toimides vastavalt Harju Maakohtu 21.04.2014 määrusele teatas hageja, et seisuga 12.05.2014 ei ole hagejal tekkinud muid kui hagiavalduses märgitud kulutusi. Kuivõrd pärast 12.05.2014 asja menetlus jätkus, tekkisid hagejal täiendavad kulud hageja 19.05.2014 arvamuse ja täiendavate tõendite esitamise eest. Vaatamata sellele ei ole Harju Maakohus enne asjas otsuse tegemist võimaldanud menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 3 ega palunud kulusid täpsustada vastavalt TsMS § 174 lg-le 5.
14.Hageja juhib tähelepanu Harju Maakohtu otsuse p-le 45 tsiviilasjas nr 2-14-12594 ja leiab, et kuna ka käesolevas tsiviilasjas menetlus jätkus ja hagejal tekkisid täiendavad kulud, oleks maakohus pidanud enne otsuse tegemist võimaldama hagejal esitada kõikide asjas kantud menetluskulude nimekirja või piirduma otsuse tegemisel vaid menetluskulude jaotusega, jättes nende rahalise suuruse märkimata. Maakohus ei ole otsuse tegemisel täitnud TsMS § 329 lg-st 3 tulenevat selgitamiskohustust ega järginud TsMS § 405 lg 1 p-s 3 sätestatut. Samuti ei ole maakohus palunud esitatud kulusid täpsustada TsMS § 174 lg 5 alusel.
15.Hageja ei nõustu ka sellega, et nii riigilõivu kui õigusabikulu suurust on vähendatud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele kuni 95%-ni. Kuna nii riigilõivu kui õigusabikulu näol on tegemist menetluskuluga TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 ja § 144 p-i 1, tähenduses, siis oleks hageja hinnangul korrektne kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 liita need kulud kokku ja määrata väljamõistmisele kuuluv summa võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk ((riigilõiv + õigusabikulu) x 0,95). Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
18.Kuna hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse osas ning kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, ei kontrolli ringkonnakohus muus osas maakohtu lahendi paikapidavust. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus
esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
19.Kolleegiumi arvates on maakohus menetluskulud õigesti jaotanud ja kindlaks määranud. Kuna vaidlust on menetletud lihtmenetluse korras, on kohus õigesti juhindunud TsMS § 405 lg 1 p-st 3, mille kohaselt tuleb lihtmenetluse korral lahendi tegemisel näha väljamõistetavate menetluskulude suurus ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kaebuse etteheide, et kohus ei andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude esitamiseks, ei ole põhjendatud. Kohus on 21.04.2014 määruses selgitanud, et hagi menetlemisel lihtsustatud korras määrab kohus menetluskulud kindlaks menetlust lõpetavas kohtulahendis, nähes kulude nimekirja esitamiseks eelnevalt ette täiendava tähtaja. Kostjalt hagile vastuse saamisele järgnevalt ongi kohus teinud 05.05.2014 määruse, milles on andnud pooltele kõikide täiendavate avalduste, taotluste ja tõendite esitamiseks 10-ne päevase täiendava tähtaja. Hageja mõistmist, et kohus peab täiendava tähtaja andmisega silmas ka poolte kohustust esitada sama tähtaja jooksul m.h taotlused menetluskulude kindlaksmääramise kohta, kinnitab määruse tegemisele järgnenud hageja 12.05.2014 e-kiri kohtule, milles hageja kinnitab, et tal ei ole täiendavaid menetluskulusid peale nende, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja on sealsamas lisanud, et kui tal peaks menetluses täiendavaid kulusid tekkima, siis ta esitab need eraldi menetlusdokumendis.
20.19.05.2014 on hageja esitanud arvamuse kostja vastuse kohta ja lisanud sellel tõendid. Nimetatud menetlusdokumendis ei ole hageja täiendavate menetluskulude tekkimist maininud. Kaebuse väide, et hageja jäi menetlusdokumendi esitamise järel ootama, et kohus annaks veel ühe tähtaja menetluskulude esitamiseks, on põhjendamatu, kuna kaebuses puudub selgitus selle kohta, mis takistas hagejal kajastamast 19.05.2014 esitatud menetlusdokumendis ka selle koostamiseks tehtud kulutusi. Kulutused olid dokumendi koostamise järgselt hagejale koheselt teada ja puudub põhjus, miks ei võinud hageja täita kohtule antud lubadust täiendavate menetluskulude tekkimisel neist kohtule teada anda.
21.Kaebuse väide, et menetluskulude kindlaksmääramisel oleks pidanuks kohus eelnevalt riigilõivu summa ja esindaja kulud liitma ning seejärel jätma saadud summast 95% kostja kanda, on raskesti mõistetav. Millist matemaatilist erinevust hageja näeb selles, kas riigilõivu ja esindaja kulu summad jätta eraldi võetuna 95% ulatuses hageja kanda või need eelnevalt liita, ei ole kaebuse põhjal arusaadav. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud õigesti aluseks 95%-lise hagi rahuldamise ulatuse ja jätnud sellest tulenevalt menetluskulud põhjendatult 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.