Osaühingu Vitarsis hagi JT Amale Fish OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JT Amale Fish OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5 400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Vitarsis (registrikood 10045707, asukoht Kudruküla 10a-10, 29021 Narva-Jõesuu), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Kostja: JT Amale Fish OÜ (registrikood 11998438, asukoht Lasnamäe 24-22, 11413 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige JT, lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 17.06.2014 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades otsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud JT Amale Fish OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.17.09.2013 esitas Osaühing Vitarsis (hageja) Harju Maakohtule hagi JT Amale Fish OÜ (kostja) vastu põhivõla 8100 euro ja viivise 182,25 euro saamiseks. 01.10.2013 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista üksnes põhivõla summas 8100 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt saavutasid hageja ja kostja aprilli alguses 2013 telefonitsi suulise kokkuleppe hagejale värske räime koguses 20 000 kg tarnimiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja esitab hagejale ettemaksu arve ja hiljem saadab kala tarnimiseks (müügiks). Kostja esitas 18.04.2013 hagejale arve summas 9600 eurot, mille hageja tasus kahes osas (22.04.2013 ja 23.04.2013). Kostjalt aga ei tulnud hagejale ei lepingut ega kaupa, kuid kostja tagastas hagejale 1500 eurot kahes osas (25.06.2013 ja 26.06.2013), mistõttu on hageja võlgnevus 8100 eurot.
3.08.01.2014 teatas hageja kohtule, et kostja on hagejale üle kandnud veel 650 eurot kolmes osas (18.11.2013, 17.12.2013, 23.12.2013), mistõttu hageja nõue kostja vastu on 7450 eurot (tl 38). 10.02.2014 eelistungil (tl 81-83) märkis hageja, et kuna kostja on vahepeal raha osaliselt tagasi maksnud, on 10.02.2014 seisuga nõue kostja vastu 5400 eurot. Ühtlasi kinnitas hageja seaduslik esindaja, et nimetatud summa väärtuses 375 karpi kala hageja ei ole saanud. Selle juurde jäi hageja ka 28.03.2014 eelistungil (tl 99100). Eelistungil 28.04.2014 selgitas hageja lepinguline esindaja, et hageja ei vaidle, et VM laadis hageja juurest Narva-Jõesuus peale 455 kasti kala ja viis selle Ukrainasse, kuid hageja jaoks ei olnud kostja juurest kala peale laadinud (tl 113-115). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja selgitas, et hageja tellis kostjalt aprillis 2013 kala 20 000 kg kavatsusega saata see Ukrainasse. Kostja esitas tellimuse saamise järgselt hagejale 18.04.2013 arve nr 28 summas 9600 eurot tasumise tähtajaga 20.04.2013. Hageja rikkus kokkulepet, tasudes esitatud arve eest osaliselt summas 8000 eurot. Kostja, tingituna hagejapoolsest kokkuleppe rikkumisest kogu arve eest tähtaegselt tasuda, tagastas hagejale nimetatud 8000 eurot ja teatas ühtlasi hagejale, et esimese sordi räime enam ei püüta ja laos on hoiul vaid 9300 kg (neto) külmutatud räime. Vaatamata kostja sellisele teatisele kandis hageja ikkagi 22.04.-23.04.2013 kostjale üle kokku 9600 eurot ja saatis 26.04.2013 auto kostja juurde. Kostja esitas kohtule Tarohansa OÜ töötaja VM-i seletuskirja selle kohta, et autole laaditi hageja jaoks peale külmutatud kala kaaluga 9000 kg (koos taaraga 9300 kg, s.o 375 kasti=24 kg/kast) (tl 54) ja kostja 26.04.2013 koostatud saatelehe alusel (tl 77). Kostja koostas 9300 kg kala kohta arve summas 5400 eurot (tl 55). Vahe 4200 eurot (9 600-5 400) maksis kostja alates 25.06.2013 kuni 06.02.2014 hagejale tagasi (tl 57-58, 78).
5.10.02.2014 eelistungil (tl 81-83) jäi kostja seaduslik esindaja 07.02.2014 vastuses toodu juurde, et 375 karpi kala laeti peale 26.04.2013; 19.04.2013 kuupäevaga saatelehel ei ole andmeid muudetud, vaid uuemal saatelehel muudeti andmeid vastavalt pealelaetud kogusele, ja seega on saatelehel kuupäevaga eksitud – 19.04.2013 asemel peab olema 26.04.2013. Kostja selgituste kohaselt saatelehte 20 000 kg kala kohta ei vormistatud,
vaid selle kohta on üksnes arve. Eelistungil 28.04.2014 (tl 113-115) selgitas kostja lepinguline esindaja, et kala üleandmise kohta VM-le on üksnes saateleht ning hageja ja kostja vahel olid ainult suusõnalised kokkulepped, mille alusel esitati arve. Kostja ütluste kohaselt saatis hageja neile oma autojuhi koos dokumentidega ning transpordifirma kinnitas, et autojuht laadis kauba Ukrainas maha. Maakohtu otsus
2.17.06.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5400 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja kui ostja on kätte saanud 9000 kg värsket räime kogumaksumusega (koos käibemaksuga) 5400 eurot, millist asjaolu hageja eitab. Kohus märkis, et kostja väitel sai hageja kauba kätte, kui Tarohansa OÜ autojuht VM laadis 26.04.2013 hageja ülesandel kostja juurest peale 375 karpi kala (a 24 kg) ja toimetas selle oma kliendi juurde Kiievisse Ukrainasse. Sellega oli kostja väitel ta enda kui müüja kohustused hageja ees täitnud. Kostja väitel tõendab kala üleandmist hagejale 26.04.2013 saateleht 9000 kg kala netto üleandmise kohta OÜ Tarohansa autojuht VMile (tl 77), VM-i seletuskiri (tl 54) ja kostja arve 26.04.2013 (dateeritud ekslikult 19.04.2013) hagejale nr 28 summas 5400 eurot (tl 55).
4.Kohtu hinnangul kostja oma vastuväiteid usaldusväärselt tõendada ei suutnud. Kostja poolt taotletud tunnistaja VM küll kinnitas 30.05.2014 kohtuistungil antud ütluses, et 26.04.2013, umbes kell pool 11 õhtul, laadis ta firmas JT Amale Fish peale kalakaupa, millise kauba toimetamise kohta oli tema firma (OÜ Tarohansa) ja Ukrainas Kiievis asuva firma vahel sõlmitud veoleping. Veolepingus oli märgitud kaks kauba pealelaadimise kohta – üks Narvas hageja, mille kontaktisikuks oli kirjas S ja teine Tallinnas, mille kontaktisikuks oli kirjas J. Hageja juures laadis tunnistaja peale pool autot, kaubaks oli külmutatud räim. Edasi pidi tunnistaja sõitma Tallinnasse hageja filiaali ja seal kauba lõpuni laadima ja tegema peale kauba laadimist Tallinnas tollitoimingud. Tallinnas kohtus tunnistaja vastavalt S suunistele kostja firma esindajatega ja laadis öö vältel peale teise osa kaubast, mis oli külmutatud räim. Pärast kauba pealelaadimist selgus ebakõla kaubadeklaratsiooni ja arve vahel kauba hinna suhtes. Kostja firma esindaja I hakkas öösel hageja esindajale S-le helistama, et küsimust lahendada. Siis otsustati, et tehakse uus arve ja deklaratsiooni saadab S järgmisel päeval Narvast Tallinnasse. Kui kaup oli peale laaditud, sõitis VM edasi lennujaama tollipunkti ja ootas seal, millal I toob ära kauba kohta uue deklaratsiooni. Kui deklaratsioon toodi kohale, sisenes VM kaubaga tollitsooni, läbis tolliprotseduurid ja sõitis sealt edasi Läti-Valgevene piirile, kus selgus, et puudu oli veel veterinaarameti transiidiluba piiriületamiseks Valgevenesse. VM helistas kostja firmasse ja ootas 15 tundi piiril seni kuni küsimust lahendati. Pärast veterinaarameti poolt väljastatud transiidiloa saatmist sõitis edasi Kiievisse, kus laadis kauba maha. Ukraina firma nimi, kus kauba maha laadis, ei tule tunnistajal meelde. Tunnistaja märkis, et kauba koguste suhtes täpselt ei mäleta, mitu karpi oli. CMR-is oli kauba saatjana märgitud hageja kogu veose koguse peale. Toll on tehtud Tallinnas, sellepärast andsid nad dokumendi kogu veose peale. Kauba kättesaamise eest andis oma allkirja CMR-ile Tallinnas, kui kauba kätte sai. Kui ta veterinaarameti transiiditõendi pärast helistas, siis lubas S selle asja korda ajada. Transiiditõendi saatis talle tegelikult interneti teel Ukraina firma. Tunnistaja selgitas, et tema nimelt koostatud ja kohtu poolt avaldatud seletuskirja (tl 54) on koostanud tegelikult OÜ Tarohansa esindaja JM. Seletuskiri koostati VM-i sõnade järgi põhjusel, et kostja esindaja pöördus OÜ Tarohansa poole kauba pealelaadimise
fakti kinnitamiseks. Seevastu VM-i ütluste kohaselt saatelehele nr 28 (tl 77) ei ole ta alla kirjutanud (tl 148-150).
5.Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja poolt esitatud arve-saatelehega nr 28 (tl 77) selle kui tõendi mitteusaldusväärsuse tõttu arvestada ei saa (TsMS § 238 lg 5). Kohus luges VM-i ütluste alusel küll tuvastatuks, et viimane OÜ Tarohansa autojuhina laadis 26.04.2012 peale kostja juurest 375 kasti (24 kg /kast) kalakaupa ja toimetas selle Kiievisse, kuid kas sellega toimus nimetatud kauba üleandmine hagejale (VÕS § 208 lg 1, 209), seda VM-i ütluste alusel ja arve-saatelehe nr 28 alusel tõendatuks lugeda ei saa. Kuivõrd VM-i ütlustest nähtuvalt oli kauba veo tellinud Ukrainas asuv firma, mitte hageja või kostja, ja vastupidist pole kumbki pool tõendanud, pole VM-i poolt Ukrainasse toimetatud kauba puhul välistatud, et nii hageja kui ka kostja tegutsesid Ukraina firma suhtes müüjatena eraldi. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja väidet, et 9000 kg räime anti üle hagejale, ka tema poolt hagejale saadetud arve (tl 55) ega VM-i seletuskiri (tl 54). Arve osas märkis kohus, et hageja väitel ei ole ta arvet summas 5400 eurot kätte saanud, samuti on kostja väljastanud kaks sama numbriga 28 arvet erinevates summades 5400 eurot ja 9600 eurot (tl 3, 55). VM nimelt kirjutatud seletuskirja osas on VM ülekuulamisel selgitanud, et selle koostas tegelikult tema abikaasa JM. Kokkuvõttes leidis kohus, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on vaidlusaluse koguse kala 9000 kg netto kogumaksumusega 5400 eurot hagejale kui ostjale üle andnud.
6.Kohus tugines otsuses VÕS § 115 lg-tele 1-3 ja leidis, et käesolevas asjas võis hageja esitada kahjunõude ka kostjale täiendavat tähtaega määramata, kuna asjas pole vaidlust, et kostjal peale vaidlusaluse 9000 kg kala rohkem kala müüa ei olnud võimalik, kuna kala rohkem ei olnud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldas hagi. Seonduvalt hageja poolt kohtukõnes mainitud viivisega 69,75 eurot märkis kohus, et 01.10.2013 täpsustatud hagiavalduses hageja viivisenõuet ei esitanud (tl 20-21). Seega ei või kohus viivisenõuet lahendada (TsMS § 439). Apellatsioonkaebus
7.17.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 17.06.2014 otsuse ja teha uue otsuse. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
8.Kostja märgib, et tema suhted hagejaga algasid 2013. aasta aprillis, mil ta tellis hagejalt 20 tonni külmutatud kala, mis maksis 9600 eurot ja millise summa peale esitas kostja 18.04.2013 hagejale arve nr 28. Hageja kandis 9600 asemel üle 8000 eurot, mille kostja tagastas hagejale 22.04.2013 seoses sellega, et hageja rikkus kokkulepet tasuda korraga kogu kala eest. Sel ajal oli kostja laos veel ainult 9300 kg I sordi külmutatud kala maksumusega 5400 eurot. Saanud kostjalt sellekohase teate, kandis hageja kostjale 5400 euro asemel üle 9600 eurot (22. ja 23.04.2013) ehk 4200 eurot rohkem. 3 päeva pärast rahaülekannet ehk 26.04.2013 laaditi 9300 kg külmutatud kala maksumusega 5400 eurot autosse, mille hageja oli saatnud kostja lattu ning enammakstud raha tagastas kostja ajavahemikul 25.06.2013-06.02.2014. Seega oli kostja seisukohal, et ta oli hagejaga suhted täielikult ära klaarinud.
9.Kostja leiab TsMS § 442 lg-le 8 viidates, et maakohus ei ole objektiivselt hinnanud asjaolusid, tunnistajate ütlusi ja esitatud dokumente. Põhjendamatu ja tõendamata on kohtu oletus, et kostjal oleks võinud olla eraldi suhted Uraina firmaga. Seda lausus kohtuistungil esmakordselt hageja esindaja. Tunnistaja M-i ütlustest, kes avaldas, et tal ei ole kunagi olnud ärisuhteid ei hageja ega kostjaga, ei ole võimalik isegi oletada, et kostjal oleks võinud Ukraina firmaga olla eraldi suhted. Kostja leiab, et kui lepingulisel esindajal on oma kliendi seisukohti kaitstes õigus oletada mida tahes, siis kohus ei tohi
võtta oletusi oma otsuse aluseks, vaid on kohustatud analüüsima ainult fakte ja esitatud dokumente.
10.Kohtudokumentide kättesaamise järel 2013. aasta detsembris mõistis kostja, et 26.04.2013 tema laost hagejale saadetud 9300 kg värsket kala ei ole hagejani jõudnud ja pöördus vedaja, osaühingu Tarohansa, poole, kelle juht JM (autojuhi VM-i abikaasa) teatas, et tema mees on pidevalt sõidus ja lubas JT-le, et esitab mehe Tallinnasse tagasijõudmise järel autojuhi seletuskirja, mida ta ka tegi. Kostja poolt kohtule edastatud VM-i allkirjaga seletuskirjas kinnitas tunnistaja VM, et tema naine, kes on ühtlasi firma juht, koostas tema sõnade põhjal seletuskirja teksti, mille ta 14.01.2014 allkirjastas. Kõnealune autojuhi seletuskiri kinnitab 375 kastitäie kala autole laadimist 26.04.2013 kostja firmast.
11.Kohtusse tunnistajaks kutsutud autojuht VM teatas, et CMR-is oli kauba saatjana märgitud hageja kogu veose koguse peale, /.../ kui kaup oli peale laaditud, tõi S mulle dokumendid, mulle anti kaubadeklaratsioon, CMR, kaubaarve ja veterinaarsertifikaat, /.../ ta ütles, et seal asub nende firma filiaal ja ma pean seal kauba lõpuni peale laadima ja tollitoimingud tehakse seejärel Tallinnas peale kauba laadimist. Kostja hinnangul tõendavad nimetatud dokumendid, et hageja VÕS § 208 lg 1 ja § 209 kohaselt 26.04.2013 võttis ostu-müügi lepingu järgse ostjana kostjalt vastu 9300 kg kala ja vormistas ostetud kalakoguse kõigis dokumentides, mille ta autojuhile piiriületuseks ja kala Ukrainasse toimetamiseks üle andis. Kõigis hageja kui kauba saatja poolt ettevalmistatud ja loetletud dokumentides oli juba arvestatud 9300 kg värsket kala, mille autojuht kostja laos peale laadis. Kõik hageja toimingud on vastavuses Eesti õigusnormide, sealhulgas VÕS § 774 lg-ga 1.
12.Kostja märgib, et hageja vormistas ebaseaduslikult veterinaarsertifikaadi selle kalakoguse kohta, mis pidi Tallinnas peale laaditama, rikkudes sellega jämedalt Eesti seadusi, sest just hageja oleks pidanud vormistama veterinaarsertifikaadi kalakogusele 9300 kg kui tal olnuks andmeid kala saatmisest välismaale. JT ei teadnud, missugusel eesmärgil kavatseb hageja kala kasutada, eeldades, et tema laost väljamineva kala kohta sertifikaadi puudumine viitab kavatsusele kasutada kala Eestis. Sellest järeldab kostja, et hageja rikkus teadlikult Eesti seadust veterinaarsertifikaadi ettevalmistamisega Tallinnas olevale kalale ega esitanud seda Veterinaarinspektsioonile vastava sertifikaadi saamiseks, mis annaks õiguse müüa kala välismaale. Tunnistaja M-i ütlused kinnitavad hageja veterinaarsertifikaadi ebaseaduslikku vormistamist kogu kalakoguse kohta, mille autojuht viis Ukrainasse hageja firma juhi SP korraldusel.
13.Kohus ei võtnud otsuse tegemisel arvesse hageja 28.03.2014 kohtuistungil väljendatud soovi sõlmida kompromissleping, mille kohaselt ta soovis saada tagasi vaid menetluskulusid 610 eurot. Samuti ei võtnud kohus kostja hinnangul arvesse kergust, millega hageja loobus oma hagis esitatud varalistest nõuetest.
14.Kostja peab kohtuistungi käigus ilmsikstulnut, et kostja seaduslik esindaja JT vormistas dokumente ebakorrektselt, andestatavaks, kuna värske kala pealelaadimise päevaks ehk 26.04.2013, oli väikeettevõte ja selle juht JT tegutsenud vaid pisut enam kui aasta ega olnud õppinud veel vormistama kõiki ettenähtud dokumente kõigi reeglite järgi, usaldades paljude partnereite ausõna. Pöördumisel vedaja OÜ Tarohansa juhi JM poole kinnitas viimane oma allkirjaga 26.04.2013 kaubaarvel nr 28, et tema mehe juhitavasse sõidukisse laaditi 375 kasti värsket kala. Kostja on seisukohal, et JM kui kauba vastu võtnud transpordifirma juht tegutses õigesti.
15.Samuti on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja kohustused hageja ees moodustavad täpselt 5400 eurot ehk 9300 kg värske kala maksumuse. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud teise astme kohtus kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsust siiski materiaalõiguse kohaldamise osas täpsustada.
18.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamise osas. Ringkonnakohus nõustub, et asjas kogutud tõendid ei anna alust lugeda tõendatuks kostja vastuväidet, et ta on lepinguga võetud kohustused nõuetekohaselt täitnud. Õige on kohtu järeldus, et pidades silmas VM-i poolt tunnistajana antud ütlusi (tlk148-150), mille kohaselt ei ole ta 26.04.2013 kuupäeva kandvat saatelehte nr 28 (tlk 77) allkirjastanud ning tema kirjaliku seletuse (tlk 54) on koostanud abikaasa JM, ei saa saatelehele nr 28 ega VM-i kirjalikule seletusele omistada kostja poolt soovitud tõenduslikku tähendust. Veenvamaks tõendiks asjaolude tuvastamisel tuleb pidada VM-i poolt tunnistajana antud ütlusi ning nendest järelduvalt ei saa kostja väidet kauba hagejale üle andmise kohta tõendatuks lugeda. Õige on kohtu järeldus, et kostja poolt OÜ Tarohansa veokile kauba laadimine ja selle vedu Ukrainasse, ei tõenda, et kostja on hageja ees lepingust tulenenud müüja kohustused VÕS § 208 lg 1 ja § 209 järgi täitnud. Tõendamata on, et kaup laaditi veokile hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks. Erinevalt kostjast leiab kolleegium, et maakohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning ringkonnakohtul ei ole alust anda tõenditele maakohtust erinevat hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes teistsugusele järeldusele. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, ei pea kolleegium TsMS 655 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse arutluskäiku selles osas pikemalt korrata.
19.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmisele vaatamata tuleb siiski täpsustada hagi rahuldamise õiguslikku alust. Maakohus on rahuldanud hagi kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, kuid ei ole sellist lahenduskäiku otsuses põhjendanud. Kuigi kahju hüvitamise nõue võib kõnealusel juhul põhinõude täitmise asemel materiaalõiguslikult kõne alla tulla, ei ole kohus pööranud tähelepanu sellele, et lepingulise kahju hüvitamise regulatsiooni kohaldamine eeldab kahju hüvitamise koosseisuliste elementide tuvastamist (VÕS § 115). Samuti ei saa kahjuhüvitise väljamõistmisel tõmmata võrdusmärki kostja poolt seni tagastamata rahasumma ja kahjuhüvitise suuruse vahele. Seda põhjusel, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, kus ta oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud tegu või sündmust ei oleks aset leidnud. Seega eeldaks kahjuhüvitise väljamõistmine eelnevat hinnangut sellele, millises olukorras oleks olnud hageja siis, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Kahju hüvitamise koosseisuliste elementide ega kahjuhüvitise suuruse tuvastamisega ei ole maakohus otsust langetades tegelenud.
20.Kolleegiumi arvates on maakohus jätnud nõuet õiguslikult kvalifitseerides põhjendamatult tähelepanuta hageja poolt hagi alusena esile toodud asjaolud. Hageja on tuginenud väitele, et poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügi leping, mille hageja on kostjale kauba ostuhinna tasumisega omalt poolt täitnud. Kostja aga ei ole vaatamata raha saamisele hagejale kokkulepitud kaupa ehk 20 000 kg värsket räime üle andnud. Vaidlust ei ole selles, et hageja on saatnud kostjale kirjaliku pretensiooni ning nõudnud raha tagastamist. Samuti ei ole vaidlust selles, et osa saadud rahast on kostja hagejale tagastanud ning seni on tasumata veel 5 400 eurot.
21.Kolleegiumi hinnangul võimaldavad hageja poolt esile toodud asjaolud ja maakohtu poolt õigesti tuvastatud fakt, et kostja ei ole hagejale kokkulepitud kaupa üle andnud teha järelduse, et hageja on pretensiooni saatmisega lepingust selle olulise rikkumise tõttu VÕS § 116 lg 1 järgi taganenud (tlk 5-6). Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et enne pretensiooni saatmist on hageja andnud kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegasid lepingu täitmiseks (VÕS § 114). Ka 11.06.2013 pretensioonis endas on hageja nõudnud raha tagastamist hiljemalt 15.06.2013. Lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmisele vaatamata selle täitmata jätmist tuleb VÕS § 116 lg 2 p-i 5 järgi lugeda lepingu oluliseks rikkumiseks. Lisaks saab kostjapoolset lepingurikkumist pidada oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p-i 1 tähenduses, kuna hageja on kostja poolt kauba üle andmata jätmise tõttu jäänud olulises ulatuses ilma sellest, mida ta lepingu järgi õigustatult lootis ning seetõttu oleks hagejal olnud õigus lepingust ka ilma hagejale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseta taganeda. Lepingust taganemise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel raha tagastamist.
22.Hageja on tuginenud ka alusetule rikastumisele, kuid maakohus ei ole sellise nõude aluse osas seisukohta võtnud. Kolleegium kõrvaldab ka selle puuduse ja selgitab, et kuna pooltevaheline võlasuhe põhineb lepingul, siis ei ole alusetu rikastumise regulatsioon kõnealusel juhul kohaldatav. Lepingust taganemise tagajärg on lepingu kui võlasuhte muutumine lepingu tagasitäitmisele suunatud võlasuhteks ehk nn likvideerimisvõlasuhteks, mille sisu moodustavad lepingu vastastikuse tagasitäitmise kohustused. Lepinguline võlasuhe kui selline ei lõpe ja seetõttu ei ole tegemist alusetu rikastumisega ehk lepinguvälise võlasuhtega.
23.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb lõppjärelduses muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.