lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-43321/36

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.06.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-43321/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.06.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõisteTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 238 lg 5Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 439

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-43321/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.11.20142-13-43321/56Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja23.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-43321

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel teatavaks 17. juuni 2014. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-13-43321

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXOÜ vastu võla 8100 euro nõudes

Hagi hind

5400 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, tel

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Aleksandr XXX (isikukood XXX, e-post: [email protected]);

Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(isikukood

XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Valentina XXX (isikukood XXX, e-post: [email protected]). Viimane kohtuistung 30.05.2014. Hageja lepinguline esindaja Aleksandr XXX Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige XXX Kostja lepinguline esindaja Valentina XXX Tunnistaja XXX

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
Hagi lahendamise piirid
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
Välja mõista XXXOÜ-lt (registrikood XXX) osaühingu XXX (registrikood XXX) kasuks võlgnevus 5 400 (viis tuhat nelisada) eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

2-13-43321 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.Osaühing XXX (edaspidi hageja) esitas 17.09.2013 Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (edaspidi kostja) vastu põhivõla 8 100 euro ja viivise 182,25 euro nõudes (tl 1-2). 01.10.2013 hagi täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista üksnes põhivõla summas 8 100 eurot (tl 20-21). Hagiavalduse kohaselt saavutasid hageja ja kostja aprilli alguses 2013 suulise kokkuleppe (telefonitsi) hagejale värske räime koguses 20 000 kg tarnimiseks. Pooled leppisid kokku, et kostja esitab hagejale ettemaksu arve ja hiljem saadab kala tarnimiseks (müügiks). Kostja esitas 18.04.2013 hagejale arve summas 9 600 eurot, mille hageja tasus kahes osas (22.04.2013 ja 23.04.2013). Kostjalt aga ei tulnud hagejale ei lepingut ega kaupa, kuid kostja tagastas hagejale 1 500 eurot kahes osas (25.06.2013 ja 26.06.2013), mistõttu hageja võlgnevus on 8100 eurot. Hageja teatas 08.01.2014 kohtule, et kostja on hagejale üle kandnud veel 650 eurot kolmes osas (18.11.2013, 17.12.2013, 23.12.2013), mistõttu hageja nõue kostja vastu on 7 450 eurot (tl 38). Eelistungil 10.02.2014 (tl 81-83) hageja märkis, et kuna kostja on vahepeal raha osaliselt tagasi maksnud, on 10.02.2014 seisuga nõue kostja vastu 5 400 eurot. Ühtlasi hageja seaduslik esindaja kinnitas, et nimetatud summa väärtuses 375 karpi kala hageja ei ole saanud. Selle juurde jäi hageja ka 28.03.2014 eelistungil (tl 99-100). Eelistungil 28.04.2014 selgitas hageja lepinguline esindaja, et hageja ei vaidle, et XXX laadis hageja juurest Narva-Jõesuus peale 455 kasti kala ja viis selle Ukrainasse, kuid hageja jaoks ei olnud kostja juurest kala peale laadinud (tl 113-115).

Kostja vastus hagile

2.Kostja hagi ei tunnista (tl 48,53,72-75). Kostja selgitas, et hageja tellis kostjalt aprillis 2013 kala 20 000 kg kavatsusega saata see Ukrainasse. Kostja esitas tellimuse saamise järgselt hagejale 18.04.2013 arve nr 28 summas 9 600 eurot, tasumise tähtajaga 20.04.2013. Hageja rikkus aga kokkulepet, tasudes esitatud arve eest osaliselt summas 8 000 eurot. Kostja, tingituna hagejapoolsest kokkuleppe rikkumisest kogu arve eest tähtaegselt tasuda, tagastas hagejale nimetatud 8 000 eurot ja teatas ühtlasi hagejale, et esimese sordi räime enam ei püüta ja laos on hoiul vaid 9 300 kg (neto) külmutatud räime. Vaatamata kostja sellisele teatisele kandis hageja ikkagi 22.04.-23.04.2013 kostjale üle kokku 9 600 eurot ja saatis 26.04.2013 auto kostja juurde. Kostja esitas kohtule XXX OÜ töötaja XXXseletuskirja selle kohta, et autole laaditi hageja jaoks peale külmutatud kala kaaluga 9 000 kg (koos taaraga 9 300 kg, s.o 375 kasti=24 kg/kast) (tl 54) ja kostja 26.04.2013 koostatud saatelehe alusel (tl 77). Kostja koostas 9 300 kg kala kohta arve summas 5 400 eurot (tl 55). Vahe 4 200 eurot (9 600 - 5 400) maksis kostja alates 25.06.2013 kuni 06.02.2014 hagejale tagasi (tl 5758, 78). Eelistungil 10.02.2014 (tl 81-83) jäi kostja seaduslik esindaja 07.02.2014 vastuses toodu juurde, et 375 karpi kala laeti peale 26.04.2013; 19.04.2013 kuupäevaga saatelehel ei ole andmeid muudetud, vaid uuemal saatelehel muudeti andmeid vastavalt pealelaetud kogusele, ja seega on saatelehel kuupäevaga eksitud – 19.04.2013 asemel peab olema 26.04.2013. Kostja selgituste kohaselt saatelehte 20 000 kg kala kohta ei vormistatud, selle kohta on üksnes arve. Eelistungil 28.04.2014 (tl 113-115) selgitas kostja lepinguline esindaja, et kala üleandmise kohta XXX on üksnes saateleht;

2-13-43321 hageja ja kostja vahel olid ainult suusõnalised kokkulepped, mille alusel pärast esitati arve. Kostja ütluste kohaselt saatis hageja neile oma autojuhi koos dokumentidega ning et transpordifirma kinnitas, et autojuht laadis kauba Ukrainas maha.

Kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Hageja nõue suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja nõue kostja tuleneb kala (värske räim) müügi kohta sõlmitud lepingust (VÕS § 208). Vaidlus on poolte vahel selles, kas hageja kui ostja on kätte saanud 9000 kg värsket räime kogumaksumusega (koos käibemaksuga) 5400 eurot, millist asjaolu hageja eitab.
6.Kostja väitel sai hageja kauba kätte, kui XXX OÜ autojuht XXX laadis 26.04.2013 hageja ülesandel kostja juurest peale 375 karpi kala (a 24 kg) ja toimetas selle oma kliendi juurde Kiievisse Ukrainasse. Sellega oli kostja väitel ta enda kui müüja kohustused hageja ees täitnud. Kostja väitel tõendab kala üleandmist hagejale 26.04.2013 saateleht 9000 kg kala netto üleandmise kohta OÜ XXX autojuht XXX(tl 77), XXX seletuskiri (tl 54) ja kostja arve 26.04.2013 (dateeritud ekslikult 19.04.2013) hagejale nr 28 summas 5400 eurot (tl 55).
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Kohtu hinnangul kostja oma vastuväiteid usaldusväärselt tõendada ei suutnud. Kostja poolt taotletud tunnistaja XXX küll kinnitas 30.05.2014 kohtuistungil antud ütluses, et 26.04.2013, umbes kell pool 11 õhtul, laadis ta firmas XXX peale kalakaupa, millise kauba toimetamise kohta oli tema firma (OÜ XXX) ja Ukrainas Kiievis asuva firma vahel oli sõlmitud veoleping. Veolepingus oli märgitud kaks kauba pealelaadimise kohta – üks Narvas OÜ XXX, mille kontaktisikuks oli kirjas XXX ja teine Tallinnas, mille kontaktisikuks oli kirjas Juta. XXX OÜ juures laadis tunnistaja peale pool autot, kaubaks oli külmutatud räim. Edasi pidi tunnistaja sõitma Tallinnasse OÜ XXX filiaali ja seal kauba lõpuni laadima ja tegema peale kauba laadimist Tallinnas tollitoimingud. Tallinnas kohtus tunnistaja vastavalt Sergei suunistele kostja firma esindajatega ja laadis öö vältel peale teise osa kaubast, mis oli külmutatud räim. Peale kauba pealelaadimist selgus ebakõla kaubadeklaratsiooni ja arve vahel kauba hinna suhtes. Kostja firma esindaja Ilja hakkas öösel hageja esindajale Sergeile helistama, et küsimust lahendada. Siis otsustati, et tehakse uus arve ja deklaratsiooni saadab Sergei järgmisel päeval Narvast Tallinnasse. Kui kaup oli peale laaditud, sõitis XXX edasi lennujaama tollipunkti ja ootas seal, millal Ilja toob ära kauba kohta uue deklaratsiooni. Kui deklaratsioon toodi kohale, sisenes XXX kaubaga tollitsooni, läbis tolliprotseduurid ja sõitis sealt edasi Läti-Valgevene piirile, kus selgus, et puudu oli veel veterinaarameti transiidiluba piiriületamiseks Valgevenesse. Helistas jälle kostja firmasse ja ootas 15 tundi piiril seni kuni seda küsimust lahendati. Pärast seda kui lõpuks saadeti veterinaarameti poolt väljastatud transiidiluba, siis sõitis edasi Kiievisse, seal laadis kauba maha. Selle Ukraina firma nimi, kus kauba maha laadis, ei tule meelde. Tunnistaja märgib, et kauba koguste suhtes täpselt ei mäleta, mitu karpi oli. CMR-is oli kauba saatjana märgitud XXX OÜ kogu veose koguse peale. Toll

2-13-43321 on tehtud Tallinnas, sellepärast andsid nad dokumendi kogu veose peale. Kauba kättesaamise eest andis oma allkirja CMR-ile Tallinnas, kui kauba kätte sai. Kui ta veterinaarameti transiiditõendi pärast helistas, siis Sergei lubas selle asja korda ajada. Transiiditõendi saatis talle tegelikult interneti teel Ukraina firma. Tunnistaja seletas, et tema nimelt koostatud ja kohtu poolt avaldatud seletuskirja tl 54 on koostanud tegelikult OÜ XXX esindaja XXX. Seletuskiri koostati XXX sõnade järgi põhjusel, kuna kostja esindaja pöördus OÜ XXX poole, et kinnitada kauba pealelaadimise fakti. Seevastu XXX ütluste kohaselt saatelehele nr 28 (tl 77) ei ole ta alla kirjutanud (tl 148-150).

8.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja poolt esitatud arve-saatelehega nr 28 (tl 77) selle kui tõendi mitteusaldusväärsuse tõttu arvestada ei saa (TsMS § 238 lg 5). Kohus loeb XXX ütluste alusel küll tuvastatuks, et viimane OÜ XXX autojuhina laadis 26.04.2012 peale kostja juurest 375 kasti (24 kg /kast) kalakaupa ja toimetas selle Kiievisse, kuid kas sellega toimus nimetatud kauba üleandmine hagejale (VÕS § 208 lg 1, 209), seda XXX ütluste alusel ja arve-saatelehe nr 28 alusel tõendatuks lugeda ei saa. Kuivõrd XXX ütlustest nähtuvalt oli kauba veo tellinud Ukrainas asuv firma, mitte hageja või kostja, ja vastupidist pole kumbki pool tõendanud, pole XXX poolt Ukrainasse toimetatud kauba puhul välistatud, et nii hageja kui ka kostja tegutsesid Ukraina firma suhtes müüjatena eraldi. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja väidet, et kaup 9000 kg räime anti üle hagejale, ka tema poolt hagejale saadetud arve (tl 55) ega XXX seletuskiri (tl 54). Arve osas kohus märgib, et hageja väitel ei ole ta arvet summas 5400 eurot kätte saanud, samuti on kostja väljastanud kaks sama numbriga 28 arvet erinevates summades 5400 eurot ja 9600 eurot (tl 3, 55). XXX nimelt kirjutatud seletuskirja osas on XXX tunnistaja ülekuulamisel selgitanud, et selle koostas tegelikult tema abikaasa XXX. Kokkuvõttes kohus leiab, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on vaidlusaluse koguse kala 9000 kg netto kogumaksumusega 5400 eurot hagejale kui ostjale üle andnud.
9.VÕS § 115 lg 1- 3 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
10.Kohus leiab, et käesolevas asjas võis hageja esitada kahjunõude ka kostjale täiendavat tähtaega määramata, kuna asjas pole vaidlust, et kostjal peale vaidlusaluse 9000 kg kala rohkem kala müüa ei olnud võimalik, kuna kala rohkem ei olnud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Seonduvalt hageja poolt kohtukõnes mainitud viivisega 69,75 eurot kohus märgib, et 01.10.2013 täpsustatud hagiavalduses hageja viivisenõuet ei esitanud (tl 20-21). Seega ei või kohus viivisenõuet lahendada (TsMS § 439).

Menetluskulude jaotus

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 2).

2-13-43321

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja