2-14-17000/30 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 20.11.2014.a. 2,56 eurot. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole (oli kaasomandis korter xxx, kuid see täitemenetluses võõrandatud 2013 aastal). Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei ole äriühingu osanik/aktsionär. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk: BMW 525TDS, registreerimismärgiga xxx, esmane registreerimisaasta 1997. Sõidukile on alates 2012 aastast seatud käsutuskeelud nelja erineva kohtutäituri poolt. Sõiduki asukoht on teadmata. Portaali www.auto24.ee andmetel võib sellise sõiduki väärtus olenevalt seisukorrast olla vahemikus 1 200 eurot – 3 300 eurot. Kuna sõiduk ei ole võlgniku valduses, selle asukoht ja olemasolu on teadmata, siis ajutine haldur hindab sõiduki väärtuseks käesolevas aruandes 0,00 eurot. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99804960072, konto saldo on 28.10.2014.a. seisuga 161.280 Kohustuslik pensionifond Danske Pension 50 ja 88.270 Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia) osakut. Pensionikeskuse elektroonilise andmebaasi (www.pensionikeskus.ee) andmetel oli osakute puhasväärtus 19.11.2014.a. seisuga vastavalt 1.21847 EUR ja 1.11356 eurot ja seega on võlgnikul osakuid summas 294,80 eurot. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. EVK andmetel võlgnikul teisi väärtpabereid ja kontosid ei ole. Muu. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja viibimiskohas ta ei tööta. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 2,56 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused

2-14-17000 Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 65 359,71 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, kohtutäiturite tasude, vms. arvelt. Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 65 355 euro võrra. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2). Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud PankrS § 170 lg 1 sätestatud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud otseseid aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Küll aga on küsitav võlgniku poolt PankrS § 173 lg 1 sätestatu täitmine, mille kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Viibides kinnipidamisasutuses on seda kohustust keeruline täita, eriti arvestades, et võlgnik oma pankrotiavalduses kinnitab, et kinnipidamisasutus ei kindlusta teda tööga. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kinnipeetav, tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Võlgnikul on täitmata kohustusi juba 2012 aastast.

2-14-17000 Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku viibimine kinnipidamisasutuses, võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2012 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Kokkuvõte PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga ning võlgniku sissetulek (töötasu) ja olemasolev vara ei kata kohustusi. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul vara puudub, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse pankrotiavalduses. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti kavatseb pankrotihaldur esitada siis ka vastavalt PankrS 65 lg 11 menetlusabi taotluse halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. Tulenevalt eeltoodust ajutine haldur palus: -

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, E. M. seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et E. M. on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikus olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega kohtule ka kohustustest vabastamise avalduse. Vaatamata sellele, et on olemas alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata, kuulutab kohus välja E. M. pankroti, et saaks alustada võlgniku kohutustest vabastamise menetlust. Kohus pidas vajalikuks nimetada pankrotivõlgniku E. M. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Hillar Villers. Samuti pidas kohus vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri Hillar Villers`i aruande. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Hillar Villers`i poolt esitatud võlgniku pankrotimenetluse kulude aruande pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise halduri tasuks ja kulude katteks 708 eurot, millest 311 eurot mõista välja pankrotivarast ja 397 eurot maksta välja riigi tuludest pankrotihalduri kontole (vastavalt tasu ja kulude taotluse paluva osa punktile 3). Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.