2-13-34541 Kadaka Teed OÜ hagi AS K&H (pankrotis) vastu Mastermover Estonia AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõude mittetunnustamiseks Harju Maakohtu 06.10.2014 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Kadaka Teed OÜ määruskaebus Hageja Kadaka Teed OÜ (registrikood 11527058, asukoht Kadaka tee 44, Tallinn), juhatuse liige Reigo Proos Kostja AS K&H (pankrotis), pankrotihaldur Sirje Tael, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Muuta Harju Maakohtu 06.10.2014 määrust välja mõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Harju Maakohtu 31.07.2014 määrus kehtib alljärgnevas redaktsioonis: 2.1.Välja mõista Kadaka Teed OÜ-lt (registrikood 11527058) kostja K & H (pankrotis) pankrotihalduri Sirje Taela kasuks põhjendatud menetluskulud 3596 (kolm tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot. 2.2.Jätta rahuldamata kostja nõue kohustada hagejat tasuma kostja menetluskuludelt viivist. 2.3.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja käesoleva määruse jõustumisel ASle K & H (pankrotis) hageja poolt makstud menetluskulude tagatis summas 3596 (kolm tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot ning kanda see AS K & H (pankrotis, registrikood 10241710) arveldusarvele nr EE051010220048604018. Hageja eest tasus Ingrid Proos 26.11.2013
Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 3100057358 menetluskulude tagatise 6000 eurot selgitusega „Kadaka Teed OÜ eest tagatis tsiviilasjas nr. 2-13-34541, Harju MK 07.10.2013 määrus“. 2.4.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja saata pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 06.02.2014 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.04.2014 määrusega hageja määruskaebuse maakohtu määruse peale rahuldamata. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid Riigikohtu 02.06.2014 määrusega. Menetluskulud jäeti hageja kanda.
2.Kostja esitas maakohtule 01.07.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskuluks oli tasu Advokaadibüroo VARUL AS poolt osutatud õigusabi eest 5643 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja poolt lepingulise esindaja abi kasutamine oli vajalik ja põhjendatud, seda kinnitab ka asjaolu, et Harju Maakohus kohustas 07.10.2013 määrusega hagejat tasuma kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamise tagamiseks kohtu deposiiti tagatise 6000 eurot. Kostja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja vaidles vastu kostja õigusabikulude suurusele ja märkis, et lepingulise esindaja teostatud tööd olid seadusest tulenevalt kostja seadusliku esindaja kohustused, mistõttu kulud pole vajalikud ja põhjendatud. Kostja menetluskulud on ebaproportsionaalselt suured. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus mõistis 06.10.2014 määrusega Kadaka Teed OÜ-lt välja hageja kasuks menetluskulud 3808,50 eurot, jättis rahuldamata taotluse kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist ning kohustas Riigi Tugiteenuste Keskust maksma välja kostjale hageja poolt tasutud tagatisest menetluskulude katteks 3808,50 eurot.
5.Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kõrgeim keskmine tunnihind oli 113,91 eurot ilma käibemaksuta (arve nr 140379). Seega ei ole kostja esindaja kõrgeim tunnihind ülemäära kõrge ning on kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Teistelt arvetelt nähtus, et kohaldatud on väiksemat keskmist tunnitasu. Seetõttu tuleb kostja esindaja tunnitasu pidada mõistlikuks.
6.Kohus leidis, et asja sisu ja keerukust arvestades oli kostja õigustatud kasutama lepingulist esindajat. Hagiavaldus ja selle lisad olid mahukad ja õiguslikult keerukad. Asjaolu, et lepingulise esindaja kasutamine oli vajalik, nähtub ka jõustunud maakohtu 07.10.2013 lahendist, millega kohustati hagejat tasuma menetluskulude tagatist 6000 eurot. TsMS ega PankrS ei välista pankrotihalduri õigust kasutada kohtumenetluses
õigusabi. PankrS § 62 lg 1 annab pankrotihaldurile õiguse kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotihalduri poolt õigusabi kasutamise põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust, kas kohtumenetluses jõuti sisulise aruteluni või mitte. Kohus nõustus hagejaga selles, et kõik kostja esindaja kulud ei ole põhjendatud avalduses märgitud ulatuses.
7.Kohus leidis, et arvele nr 140140 ja selle aruandele vastavad kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja esitas esimese menetlusdokumendi 22.01.2014, kostja vastus oli õiguslikult keerukas, 14 lk pikk ning sellele oli lisatud suurel hulgal lisadokumente. Nimetatud dokumendi keerukust ja mahtu arvestades oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu 6,20 tundi vastuse koostamiseks, 5,30 tundi vastuse koostamiseks, 3,20 tundi materjalide analüüsiks ja vastuse täiendamiseks, 0,30+0,40=0,70 tundi kostja vastuse ja selle lisade üle vaatamiseks, komplekteerimiseks, täiendamiseks ja edastamiseks kohtule. Nimetatud ajakulu sisaldas juba mõistlikku ajakulu tsiviilasjade materjalidega tutvumiseks ning kostja esindaja 09.01.2014 ajakulu 4,6 tundi ei ole eraldiseisva kuluna seetõttu põhjendatud. Asjas kogutud tõendite pinnal ei olnud võimalik hinnata, kas või millised nõupidamisi ja kellega kostja esindaja pidas büroos. Samuti ei nähtunud asja materjalidest, miks ja kellele kostja esindaja on e-kirju saatnud. Seetõttu ei saanud kohus hinnata, kas tegemist oli vajalike õigustoimingute tegemiseks kulunud ajaga, mistõttu arvele nr 140140 ja selle aruandele vastavaid kulusid ei saanud muus osas pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Seega vastab arvele nr 140140 ja selle aruandele kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6,20+5,30+3,20+0,70=15,40 tundi, millele vastab kostja lepingulise esindaja kulu 15,40*110,04≈1964,62 eurot. Kohus liitis nimetatud kulule kostja 20.01.2014 kulu registriandmete tellimiseks 4 eurot. Seetõttu arvele nr 140140 ja selle aruandele vastavad kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1964,62+4=1968,62 euro ulatuses.
8.Arvele nr 140379 ja selle aruandele vastavad kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Arvestades maakohtu 06.02.2014 määruse mahtu, oli põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,60+0,50=1,10 tundi määrusega tutvumiseks ja määruse analüüsiks. Arvestades hageja 19.02.2014 määruskaebuse mahtu, on põhjendatud kostja esindaja ajakulu 0,80+1,20=2 tundi määruskaebusega tutvumiseks. Kostja vastus määruskaebusele oli 11 lk pikk ning kohus pidas nimetatud vastuse koostamise ja kohtule edastamise põhjendatud ajakuluks 11 tundi. Seega oli kostja esindaja määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu ülepaisutatud. Asjas kogutud tõendite pinnal ei ole võimalik hinnata, kas või millised nõupidamisi ja kellega kostja esindaja pidas büroos. Seetõttu ei pidanud kohus nõupidamistega kaasnenud kulusid põhjendatud ja vajalikuks. Arvele nr 140379 ja selle aruandele vastab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1,10+2+11=14,10 tundi. Kohus kohaldas arve nr 140379 aruandel märgitud keskmist tunnihinda ning kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 14,10*113,91≈1606,13 euro ulatuses.
9.Arvele nr 141100 ja selle aruandele vastavad kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja 17.04.2014 ajakulu 0,20 tundi on kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2014 määruse mahuga. Arvestades kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse mahtu koos lisadega, on ülepaisutatud kostja esindaja ajakulu 2,50+0,50=3 tundi avalduse koostamiseks. Kohus leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Seega vastab arvele nr 141100 ja selle aruandele kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 0,2+2=2,20 tundi. Kohus kohaldas arve nr 140100 aruandel märgitud keskmist tunnihinda ning leiab, et arvele nr 140100 ja selle aruandele vastavad
kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 2,20*106,25=233,75 euro ulatuses.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja kulud on kokku põhjendatud ja vajalikud 1968,62+1606,13+233,75=3808,50 eurot.
11.Kostja palus määrata määruse täitmise viisi kindlaks selliselt, et määruse jõustumisel makstakse kohtu tagatiste arvelt menetluskulud välja K & H AS (pankrotis) arveldusarvele nr EE051010220048604018. Hageja eest tasus Ingrid Proos 26.11.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 3100057358 menetluskulude tagatise 6000 eurot selgitusega „Kadaka Teed OÜ eest tagatis tsiviilasjas nr. 2-1334541, Harju MK 07.10.2013 määrus“. Seega tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel käesoleva määruse jõustumisel välja maksta AS-le K & H (pankrotis) hageja poolt makstud menetluskulude tagatis 3808,50 eurot ning kanda see AS K & H (pankrotis, registrikood 10241710) arveldusarvele nr EE051010220048604018.
12.Kohus leidis, et kostja viivisenõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja tasus käesolevas asjas menetluskulude tagatist suuremas summas, kui kostjale tekkis menetluskulusid ning Riigi Tugiteenuste Keskus maksab kostja põhjendatud menetluskulud kostjale välja käesoleva määruse jõustumisel. Määruskaebus
13.Kadaka Teed OÜ palub tühistada maakohtu määruse ja jätta kostja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
14.Kohus ei ole õigusabi kasutamise põhjendatust ja vajalikkust eraldiseisvalt analüüsinud. Kohus on ebaõigesti tuginenud määrusele, millega kohustati hagejat tasuma menetluskulude tagatist. Menetluskulude katteks tagatise määramisel hinnatakse kostja võimalusi hiljem need kulud kätte saada. Tagatis määratakse veel kandmata kulude katteks ning eeltoodu ei ole ei ajendiks ega hinnanguks hiljem tekkinud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas. Kohus on jätnud kontrollimata ja hindamata, kas kostjal õigusabi osutaja kasutamine oli õigustatud, s.t vajalik. Hageja seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika, kus on leitud, et kulude väljamõistmise küsimus tuleb lahendada protsessiõiguses kasutatavate kriteeriumite - kulude vajalikkuse ja põhjendatuse alusel.
15.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-47-06 märkinud, et halduri tehtud kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb mh hinnata ka seda, kas pankrotihaldur oleks saanud oma ülesannete ringi kuuluva ülesande täitmisega ise hakkama, kasutamata teiste isikute abi. Halduril on PankrS § 32 kohaselt õigus kasutada teiste isikute abi, kuid sellise abi kasutamise vajalikkust tuleb vajaduse korral hinnata. Seejuures tuleb hinnata, kas tehtud kulutused olid asja keerukusest vms objektiivsest asjaolust lähtudes vajalikud. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kostja seadusliku esindaja, pankrotihaldur Sirje Tael kohustuseks on seadusest tulenevalt isiklikult kostja esindamine kohtus pankrotivaraga seotud vaidluses. Pankrotiseaduse § 55 lg 2 kohaselt haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. Kostja seaduslikul esindajal, pankrotihaldur Sirje Taelal on kostja esindamiseks ka vajalikud õigusteadmised. Hageja arvates puudus kostja pankrotihalduril mistahes õigustus, vajadus ja põhjus käesoleva nõude tunnustamise menetluses veel teisegi esindaja, vandeadvokaadi kasutamiseks.
16.Kostja õigusabikulude maht ei ole põhjendatud ega vajalik. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel on kohus jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et kogu vaidlus asjas hõlmas kostja enda nõudeavaldust, mis ei saanud temale olla uudne, mahukas ja keerukas. Kostja oli läbivalt seisukohal, et hageja tugineb
samadele argumentidele, mille osas kohus juba varasemalt oli jätnud hagi läbivaatamata. Seega on ilmne, et kostja jaoks ei saanud olla tegemist uudse ega keeruka vaidlusega, mistõttu ei ole sellises mahus kohtuväliste kulude kandmine mõistlik ega proportsionaalne. Ka ei olnud kostja esindajale kohtuasjaga kaasnenud töömaht eriline. Esindaja poolt on esitatud 2 menetlusdokumenti, mis ei saanud suurt ajakulu põhjustada. Kostja 22.01.2014 vastuses lepinguline esindaja kordas ja täiendas juba varasemalt seadusliku esindaja poolt esitatut. Need asjaolud on kohus üldse jätnud tähelepanuta. Menetluse edasine käik
17.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrust tuleb muuta väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Maakohus on põhjendamatult pannud hagejale kohustuse hüvitada kostja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest kantud menetluskulud. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu ei pea hageja hüvitama kostja esindaja ajakulu 2 tundi vastavalt arvel nr 141100 ja kulude aruandel märgitule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest. Kokku on nimetatud arvel põhjendatud ja vajalik kulu 0,2 t x 106,25 (keskmine tunnihind) = 21,25 eurot. Seega on menetluskulude suurus, mille on hageja kohustatud kostjale hüvitama, kokku 1968,62 + 1606,13 + 21,25 = 3596 eurot.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega muus osas ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti üle. Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles osas, et haldur võis vajada esindaja kaasabi menetluses, ning ei TsMS ega PankrS ei välista pankrotihalduri õigust kasutada kohtumenetluses õigusabi.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.