Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võla sissenõudmisega seotud kulude 120 euro nõudes ning liisinguintressi tasumisega viivitamisest tuleneva hüvitise 228,21 euro nõudes. Kuivõrd hageja on taotlenud 23.10.2014 hagi täpsustuse kohaselt liisingueseme üleandmisega viivitamisel hüvitist esialgse 1535,50 euro asemel 871,50 eurot ning liisingueseme müügist saadud 3500 arvelt ei loeta järgnevast tulenevalt kaetuks sissenõudekulu 120 eurot, saab nimetatud hüvitise lugeda liisingueseme müügist saadu arvelt kaetuks 238,30 euro ulatuses ning kohus rahuldab vastava nõude (871,50-118,3-120) 633,20 euro ulatuses. − Kuivõrd hüvitise 228,21 euro nõue tugineb lepingu punktil 11.13, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel leppetrahvi 30% tähtaegselt tasumata intressi summalt minimaalselt 30 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt on selline kokkulepe

2 (3)

(leppetrahv maksetega viivitamisel) tühine, jätab kohus leppetrahvi nõude rahuldamata. Kohus lisab, et selline kokkulepe oleks VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt tüüptingimusena ka tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. − Seoses hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Võla sissenõudmisega seotud kuludeks on hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tasu kostjale saadetud viie meeldetuletuskirja eest ning nõue tugineb lepingu punktil 11.15, mille kohaselt on liisinguandja poolt liisinguvõtjale saadetud ühe meeldetuletuskirja hind vastavalt hinnakirjale, kuid mitte vähem, kui 20 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja nõudnud kulude hüvitamist 120 euro ulatuses, st 5 toimingu (kirja saatmise) eest, iga kirja eest 24 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja poolt kasutatud tüüptingimust, mille järgi krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist igakordselt vähemalt 20 euro ulatuses, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. VÕS § 42 lg-st 1 tulenevalt on selline tüüptingimus tühine. - Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja poolt hüvitatava menetluskulu riigilõivu osas. Kohus selgitab, et ei rahulda tagaseljaotsuses hageja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks summas 250 eurot. Hageja esitatud hageja esindajale tasutud arvel (t lk 47) ei ole märgitud teenuse kestvust ega õigusabikulu tunnihinda. Kohus ei saa hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust nn kobarkirje raames, kus eeldatavalt mitu erinevat toimingut on näidatud ühtse kogumina, sealjuures ajakulu märkimata. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma 09.11.2009 otsuses nr 32-1-112-09. - Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.