2-14-23757/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 23.09.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10.06.2013.a PLACET GROUP OÜ-ga kiirlaenulepingu 100,00 EUR saamiseks (laenuperiood 360 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus 09.06.2013.a PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 10.06.2013.a. rahuldas PLACET GROUP OÜ laenutaotluse ning laenusumma 100,00 EUR anti kostjale üle Eesti Posti vahendusel sularahas. Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr SR271741 üldtingimustes ja selle Lisades I ja III. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 05.06.2014.a. Laenulepingu alusel jättis kostja laenu täies ulatuses tähtaegselt tagastamata, mistõttu lisandub tagastatavale summale ka intress. Enne laenusumma 100,00 EUR ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 10.06.2013.a Tallinnas Mustamäe postkontoris. Isikusamasuse tuvastamisel on kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja Laenusaajana kohustatud hüvitama Laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 28.11.2013.a AS Eesti Post vahendusel esimese meeldetuletuse võla tasumise kohta. Meeldetuletuste edastamine jätkus kuni 07.01.2014.a ning siis edastas hagejakostjale lepingu ülesütlemisteate ning hageja ütles lepingu üles alates 22.01.2014. a. Selliselt kandis hageja sissenõudmisega seotud kulusid vastavalt PLACET GROUP OÜ hinnakirjale kogusummas 38 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 EUR. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt Üldtingimuste punktist 9.3 vähendab hageja sissenõudekulude nõuet, paludes kostjalt välja mõista 38,00 EUR. Seega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 140.50 EUR (s.h Laenu põhiosa 74.75 EUR, intressid 17.73 EUR ja võla sissenõudekulud 38,00 EUR). Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestades, et kostja pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 05.06.2014.a, siis arvestab hageja viiviseid Laenulepingu tingimustest mittekinnipidamisel alates 22.01.2014.a tasumata põhisummalt 74,75 EUR iga maksega viivitatud päeva eest Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 23.09.2014.a viivise suurus on 4.12 EUR. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 300,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni alates 28.02.2014.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja vastus

Kohtule 29.10.2014. a esitatud vastuses kostja ei tunnista võlgnevust, keegi ilmselt võttis kostja asemel laenu. Kostjal puuduvad võimalused võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja ei kavatse hageja kõrvalnõudeid täita, kuna kostja palk on 500 eurot ja ta on üksikema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 74,75 eurot, intressi 17,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 4,12 eurot ja inkassomenetluse kulud summas 38 eurot. Kostja selgituse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on 10.06.2013. a saanud hagejalt laenu 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 100 eurot. Kostja väited selle kohta nagu oleks keegi teine tema eest laenu võtnud on jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata. Kostja väited on ka eluliselt ebausutavad, kuivõrd kostja on osaliselt laenu tagastanud kogusummas 63,51 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingu punkt 8 kokku leppinud intressimääras. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 17,73 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 22.01.2014. a kuni 23.09.2014. a laenulepingu üldtingimuste alusel. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 22.01.2014. a ning hageja viivisenõue summas 4,12 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 24.09.2014. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.