Kostja lepinguline esindaja: Ülo Kivi (OÜ PU & KO Iuridica ÕB, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi XXX vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks.
2.Tuvastada XXX(isikukood XXX) kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX XXX kasuks seatud hüpoteegikande summas 90 000 krooni kustutamiseks.
3.Kohustada XXX(isikukood XXX) andma tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX XXX kasuks seatud hüpoteegikande summas 90 000 krooni kustutamiseks. Menetluskulud
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja on XXX, Tallinnas asuva XXXsuuruse mõttelise osa maatükist, selle oluliseks osaks oleva ehitise osa, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 31 omanik.
2.Kostja kasuks on seatud hüpoteek summas 90 000 krooni. Eelnimetatud hüpoteek seati 03.10.2003 XXX ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguselepingu alusel, selleks, et tagada XXX ja kostja vahel 26.09.2003 sõlmitud laenulepingu täitmine. Laenulepingust tulenevalt andis kostja XXX laenu 80 000 krooni, mille tagastas 29.09.2004 XXX eest XXX.
3.XXX on notari vahendusel edastanud kostjale palve ilmuda notaribüroosse andma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, millest viimane on keeldunud. Lisaks on XXX volitatud isik ja hageja ema korduvalt pöördunud kirjalikult kostja poole, et viimane annaks nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kuid viimane on sellest alusetult keeldunud.
4.Mingeid sisulisi vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja pole laenu tagastanud või et eksisteeriks veel mingeid täiendavaid hüpoteegiga tagatud võlasuhteid, kostja esitanud ei ole. Esitatud on vaid üldine informatsioon täitemenetluse algatamise kohta, mille täitedokument on seesama laenuleping, millest tuleneva kohustuse on hageja juba täitnud. Ka hageja väide, et täitemenetluse alustamisest tulenevalt puuduvad hagejal AÕS § 349 lg 1 sätestatud eeldused hüpoteegi kustutamiseks, on paljasõnaline ja sisutu. Sundtäitmise alustamise teade ei saa iseenesest tõendada, et hüpoteegiga tagatud kohustust pole täidetud või et eksisteerib veel mingisuguseid hüpoteegiga tagatud võlasuhteid ning anda automaatselt aluse hageja poolt esitatud nõude rahuldamata jätmiseks.
5.Pealegi on esitanud hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning palunud ka oma hagi tagada. Seega on kostja tekitanud oma pahauskse tegevusega olukorra, kus on esitatud kaks hagi, mille alus on üks (vaieldakse selle üle, kas laenulepingust tulenev kohustus on täidetud või mitte), kuid hagide esemed erinevad.
6.Hageja palub tuvastada kostja XXX kohustus anda nõusolek tema kasuks seatud hüpoteegi (hüpoteek summas 90 000,00 krooni XXX(ik XXX) kasuks; sisse kantud 02.01.2004 02.10.2003 kinnistamisavalduse alusel; Harju Maakohtu kinnistuosakonna Tallinna jaoskond, reg osa nr XXX) kustutamiseks ning asendada sellesisuline tahteavaldus kohtuotsusega; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu järgmistel asjaoludel. Hagiavalduses märgitud hüpoteegileping ei sõlmitud kostja ja XXX vahel mitte ainult samade poolte vahel 26.09.2003 sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks. Osundatud hüpoteegilepingu punkti 2.2.2. kohaselt olid tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tekivad tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja ja surnud XXX vahel olid lisaks laenulepingule hilisemad võlaõiguslikud kokkulepped. Seega on kostjal kui hüpoteegilepingu puudutatud isikul õiguslik alus mitte anda nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks.
8.Hageja suhtes on kohtutäitur Marek Laanemets algatanud 18.09.2014 täiteasja nr 014/2014/1026, mille täitedokument on XXX(surn.14.03.2011) ja kostja vahel 03.10.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud eeldused hüpoteegi kustutamise nõudeks.
9.XXX ja XXX vahel sõlmitud laenuleping 26.09.2003 oli sihtotstarbeline, mille p 1.3 kohaselt võis laenuvõtja laenu kasutada vaid maa erastamise mõõtmise ja tagasiostmise jaoks aadressil XXX. Laenulepingu poolte vahel oli sõlmitud suusõnaline kokkulepe, et pärast ülalmärgitud maa erastamist müüb laenusaaja osa maatükist XXX, mida viimane pidi hakkama arendama temale kuuluva OÜ XXX(majandustegevuseks muuhulgas kinnisvara arendus) kaudu. Sellest võlaõiguslikust kokkuleppest oligi juttu kostja esialgses vastuses kohtule. Kuna aga maa erastamise ja arendamise vastu tundis huvi üsna lai isikute ring, siis suutsid nad P. Marulainet mõjutada, et viimane kostjale maad ei müüks. See isikute ring sooviski pahatahtlikult kasutada ainult laenaja raha oma projekti teostamiseks ilma, et kostja laenamisest mingit kasu saaks.
10.Kuna laenulepingu sisust tulenevalt on tegemist majandustegevuses antud laenuga, siis vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb sellelt maksta intressi. VÕS § 397 lg 3 järgi pidanuks XXXintressi tasuma laenu tagastamise ajal, kuid see on senini tasumata. VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seetõttu tuleb tasumata intressisummat käsitada põhivõla tagastamata osana, millelt tuleb tasuda vastavalt lepingule ka viivist. TsÜS § 145 1 lg 1 järgi pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega ei saa rakendada XXX nõude osas, mis on kohtutäitur M. Laanemetsa büroos täitmisel, ka aegumist.
11.XXX suri 14.03.2011. Käesoleval ajal on XXX Tallinn asuva korteriomandi omanik XXX. Kuna hüpoteegileping sisaldab sundtäitmisele allumise kokkulepet, siis on see ühtlasi täitedokument, mille alusel saab hüpoteegipidaja nõuda panditud kinnisasja sundmüüki kohtutäituri poolt. Asjaolu, et kostja on nõudnud XXX võla tasumist intressisumma ja viivise ulatuses, ilmneb hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud tõendist. Selles kirjas avaldab maakler imestust, mille eest nõutakse 10 000 krooni tasumist XXX. Atesteeritud maaklerina pidanuks XXX teadma, et majandustegevuses antud laenult tuleb tasuda seadusejärgne intress.
12.Täiesti kohatu on hageja 20.10.2014 seisukohas väljendatu, et kostja on tekitanud oma pahauskse tegevusega olukorra, kus on esitatud kaks hagi, mille alus on üks, kuid hagide esemed erinevad. Pahauskselt on hoopis käitunud XXX ja teda ümbritsenud isikud, kes soovisid aasta aega kasutada kostja rahalisi vahendeid ilma, et laenuandja saanuks laenamisest mingitki kasu. Hagejal XXX pärijana oli teada, et päritaval korteriomandil on hüpoteek ja et tal tuleb hüpoteegipidajaga võimalikud nõuded lahendada. Täiteteatega täiteasjas nr 014/2014/1026 on tõendatud, et kostjal on nõue hageja vastu ja seetõttu puudub kohtul AÕS § 349 lg 1 järgi seaduslik alus hagi rahuldamiseks.
13.Ülaltoodu alusel kostja palub jätta XXX hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta kanda. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõude seoses asjaoluga, et hageja omandisse kuuluvat kinnisasja asukohaga XXX Tallinn koormab kostja kasuks seatud hüpoteek, kuid laen, mida hüpoteek tagab, on nüüdseks kostjale tasutud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hagejal on kostja ees jätkuvalt võlgnevusi.
16.Antud asjas puudub vaidlus küsimuses, et hagejale kuulub XXX Tallinn asuv kinnisasi ning antud kinnisasjale on seatud kostja kasuks hüpoteek summas 90 000 krooni (tlk 7-8).
Pooled vaidlevad, kas laen ning teised võlgnevused, mida hüpoteek tagab, on kostjale tasutud.
17.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kohtul antud asjas kontrollida, kas hagejale kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX-31 Tallinn kostja kasuks seatud hüpoteegiga seotud nõue on rahuldatud.
18.Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest on kõnealune hüpoteek seatud XXX ja kostja vahel 03.10.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (tlk 9-12). Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.2.1 tulenevalt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded XXX vastu, mis tulenevad kostja ja XXX vahel 26.09.20013 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.2.2 tulenevalt on hüpoteegiga tagatud ka kõik kostja nõuded XXX vastu, mis tulenevad kostja ja XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest.
19.26.09.2003 sõlmitud laenulepingu p-st 1.1 nähtuvalt on kostja andnud XXX laenu summas 80 000 krooni, lepingu punkti 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 30.09.2004 (tlk 13). Eesti Ühispanga maksekorraldusest nähtuvalt on XXX kandnud 29.09.2004 kostja arvele 80 000 krooni selgitusega „XXX võla tasumine 80 000.- hüpoteegi kustutamiseks XXX-31“. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud tõenditest tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kostjale on 26.09.2003 lepingus sätestatud tähtajaks tagastatud XXX laenuks antud 80 000 krooni.
20.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal võib esineda alus hüpoteegi kustutamisest keeldumiseks põhjendusel, et kostjal on XXX vastu lisaks laenulepingus nimetatud põhivõlgnevusele veel laenulepingust tulenevaid või teistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Kohus on kostjale 26.08.2014 kirjas selgitanud, et olukorras, kus kostja on esitanud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumise vastuväite põhjendusel, et kostja ja XXX vahel oli sõlmitud ka teisi võlaõiguslikke kokkuleppeid, tuleb kostjal seda tõendada (tlk 32).
21.Kostja on esitanud kohtule kohtutäitur Marek Laanemetsa täitmisteate täiteasjas nr 014/2014/1026, millest nähtuvalt on täitedokument Tallinna notar Mare Aarsalu leping 03.10.2003 (tlk 39). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendiga ei ole kostja tõendanud, et kostjal on XXX vastu täiendavaid nõudeid. Antud tõendist nähtub üksnes, et kostja on pöördunud kohtutäituri poole 03.10.2003 hüpoteegi seadmise lepinguga. Antud nõudega kohtutäituri poole pöördumine ega ka täitemenetluse algatamine ei tõenda aga võlgnevuse olemasolu.
22.Täiendavalt on kostja esitanud vastuväite, et kostjal oli 26.09.2003 laenulepingust tulenevalt õigus nõuda VÕS § 397 lg 1 alusel ka intressi, kuna tegemist oli majandustegevuses antud laenuga.
23.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus märgib, et nähtuvalt 26.09.2003 laenulepingu sisust on antud laenuleping sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel ning lepingu punktist 1.3 tulenevalt on laen antud sihtotstarbelisena maa erastamiseks, mõõtmiseks ja tagasiostmiseks aadressil XXX. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laen anti sihtotstarbelisena, ei tähenda, et tegemist oleks
majandus- või kutsetegevuses antud laenuga. Samuti ei nähtu laenulepingust ega muudest asjas esitatud tõenditest, et kostja näol oleks laenuandjana olnud XXX sõlmitud laenulepingu raames olnud tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga. Kohus on seisukohal, et sihtotstarbelist laenulepingut on võimalik sõlmida ka olukorras, kus laenuandja ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses. Võttes arvesse, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist oleks olnud majandus- ja kutsetegevuses antud laenuga, on kostjal tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 õigus laenult intressi küsida üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul XXX ja kostja vahel 26.09.2003 laenulepingus intressi tasumise kohustust sätestatud ei olnud, mistõttu puudub kostjal ka alus selle nõudmiseks.
24.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et XXX oleks kostja ees täiendavaid võlgnevusi. Seega puudub kostjal ka 03.10.2003 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.2.1 ja 2.2.2 tulenev alus hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. Seega on hagejal õigus nõuda AÕS § 349 lg 1 alusel hagejale kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamist, kuna hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud.
25.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg-st 8 tulenevalt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.
26.Kohus rahuldab esitatud hagi ja tuvastab kostja kohustuse anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX kostja kasuks seatud hüpoteegikande summas 90 000 krooni kustutamiseks. Kohus kohustab kostjat andma tahteavaldus registriossa nr XXX kostja kasuks seatud hüpoteegikande summas 90 000 krooni kustutamiseks.
27.Tulenevalt TsMS §-st 125 on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.