Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 16.06.2015, Tallinnas 2-14-55150 T V i hagi K N vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K N apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T V (IK XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Raul Ainla Kostja K N (IK XXXXXXXX), lepinguline esindaja Ülo Kivi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 24.11.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-14-55150 muutmata, K N apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsiooniastmega seotud poolte menetluskulud K N kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-147-14 tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 01.01.2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Asjaolud T V esitas 30.07.2014 hagi Harju Maakohtusse K N vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja hüpoteegi kustutamiseks. Hageja on Tallinnas, XXXXX asuva korteriomandi omanik. Kostja kasuks on seatud hüpoteek 90 000 krooni 03.10.2003 P M ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguselepingu alusel, selleks, et tagada P M ja kostja vahel 26.09.2003 sõlmitud laenulepingu täitmine. Laenulepingust tulenevalt andis kostja P M le laenu 80 000 krooni, mille tagastas 29.09.2004 P M eest M O . P M saatis notari vahendusel kostjale palve ilmuda notaribüroosse andma nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, millest viimane keeldus. Lisaks on P M volitatud isik ja hageja ema korduvalt pöördunud kirjalikult kostja poole, et viimane annaks nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks, kuid kostja on sellest alusetult keeldunud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hagiavalduses märgitud hüpoteegileping ei sõlmitud kostja ja P M vahel mitte ainult samade poolte vahel 26.09.2003 sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks. Hüpoteegilepingu punkti 2.2.2. kohaselt olid tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tekivad tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Kostja ja surnud P M vahel olid lisaks laenulepingule hilisemad võlaõiguslikud kokkulepped. Seega on kostjal kui hüpoteegilepingu puudutatud isikul õiguslik alus mitte anda nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks. Hageja suhtes on kohtutäitur Marek Laanemets algatanud 18.09.2014 täiteasja nr 014/2014/1026, mille täitedokument on P M (surn.XXXXXXX) ja kostja vahel 03.10.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hagejal AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud eeldused hüpoteegi kustutamise nõudeks. K N ja Peedu Murulaine vahel sõlmitud laenuleping 26.09.2003 oli sihtotstarbeline, mille p 1.3 kohaselt võis laenuvõtja laenu kasutada vaid maa erastamise mõõtmise ja tagasiostmise jaoks aadressil Kivistiku Kolga-Aabla Loksa vald Harjumaa. Laenulepingu poolte vahel oli sõlmitud suusõnaline kokkulepe, et pärast ülalmärgitud maa erastamist müüb laenusaaja osa maatükist K N le, mida viimane pidi hakkama arendama temale kuuluva OÜ ABC Kapital (majandustegevuseks mh kinnisvara arendus) kaudu. Sellest võlaõiguslikust kokkuleppest oligi juttu kostja esialgses vastuses kohtule. Kuna aga maa erastamise ja arendamise vastu tundis huvi üsna lai isikute ring, siis suutsid nad P. M t mõjutada, et viimane kostjale maad ei müüks. See isikute ring sooviski pahatahtlikult kasutada ainult laenaja raha oma projekti teostamiseks ilma, et kostja laenamisest mingit kasu saaks.
Kuna laenulepingu sisust tulenevalt on tegemist majandustegevuses antud laenuga, siis vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb sellelt maksta intressi. VÕS § 397 lg 3 järgi pidanuks P. M intressi tasuma laenu tagastamise ajal, kuid see on senini tasumata. Tasumata intressisummat tuleb lähtuvalt VÕS § 88 lg-st 8 käsitada põhivõla tagastamata osana, millelt tuleb tasuda vastavalt lepingule ka viivist. TsÜS § 145 1 lg 1 järgi pandiga tagatud nõude aegumine ei võta pandipidajalt õigust põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega ei saa rakendada K N nõude osas, mis on kohtutäitur M. Laanemetsa büroos täitmisel, ka aegumist. P M suri 14.03.2011. XXXXX-31 korteriomandi omanik on T V . Kuna hüpoteegileping sisaldab sundtäitmisele allumise kokkulepet, siis on see ühtlasi täitedokument, mille alusel saab hüpoteegipidaja nõuda panditud kinnisasja sundmüüki kohtutäituri poolt. Asjaolu, et kostja on nõudnud P M lt võla tasumist intressisumma ja viivise ulatuses, ilmneb hageja enda poolt hagiavaldusele lisatud tõendist. Täiesti kohatu on hageja 20.10.2014 seisukohas väljendatu, et kostja on tekitanud oma pahauskse tegevusega olukorra, kus on esitatud kaks hagi, mille alus on üks, kuid hagide esemed erinevad. Pahauskselt on hoopis käitunud P. M ja teda ümbritsenud isikud, kes soovisid aasta aega kasutada kostja rahalisi vahendeid ilma, et laenuandja saanuks laenamisest mingitki kasu. Hagejal P. M pärijana oli teada, et päritaval korteriomandil on hüpoteek ja et tal tuleb hüpoteegipidajaga võimalikud nõuded lahendada. Täiteteatega täiteasjas nr 014/2014/1026 on tõendatud, et kostjal on nõue hageja vastu ja seetõttu puudub kohtul AÕS § 349 lg 1 järgi seaduslik alus hagi rahuldamiseks. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 24.11.2014 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Vaidlus puudus küsimuses, et hagejale kuulub XXXXX-31 asuv kinnisasi ning kinnisasjale on seatud kostja kasuks hüpoteek 90 000 krooni. Pooled vaidlesid, kas laen ning teised võlgnevused, mida hüpoteek tagab, on kostjale tasutud. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lähtuvalt eeltoodust tuleb kontrollida, kas hagejale kuuluvale kinnisasjale kostja kasuks seatud hüpoteegiga seotud nõue on rahuldatud. Nähtuvalt hageja esitatud tõenditest on kõnealune hüpoteek seatud P M ja kostja vahel 03.10.2003 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.2.1 tulenevalt on hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded P M vastu, mis tulenevad 26.09.20013 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.2.2 tulenevalt on hüpoteegiga tagatud ka kõik kostja nõuded P M vastu, mis tulenevad kostja ja P M vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. 26.09.2003 sõlmitud laenulepingu p-st 1.1 nähtuvalt on kostja andnud P M le laenu 80 000 krooni, lepingu punkti 2.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 30.09.2004. Eesti Ühispanga maksekorraldusest nähtuvalt on M O kandnud 29.09.2004 kostja arvele 80 000 krooni selgitusega „P M võla tasumine 80 000 hüpoteegi kustutamiseks XXXXX-31“. Kohus leidis, et eelkirjeldatud tõenditest tulenevalt on tuvastamist leidnud, et kostjale on 26.09.2003 lepingus sätestatud tähtajaks tagastatud P M le laenuks antud 80 000 krooni.
Olukorras, kus kostja on esitanud hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumise vastuväite põhjendusel, et kostja ja P M vahel oli sõlmitud ka teisi võlaõiguslikke kokkuleppeid, tuleb kostjal seda tõendada. Kostja esitas kohtule kohtutäitur Marek Laanemetsa täitmisteate täiteasjas nr 014/2014/1026, millest nähtuvalt on täitedokument Tallinna notar Mare Aarsalu leping 03.10.2003. Kohus leidis, et nimetatud tõendiga ei ole kostja tõendanud, et kostjal on P M vastu täiendavaid nõudeid. Tõendist nähtub üksnes, et kostja on pöördunud kohtutäituri poole 03.10.2003 hüpoteegi seadmise lepinguga. Nimetatud nõudega kohtutäituri poole pöördumine ega ka täitemenetluse algatamine ei tõenda aga võlgnevuse olemasolu. Täiendavalt esitas kostja vastuväite, et kostjal oli 26.09.2003 laenulepingust tulenevalt õigus nõuda VÕS § 397 lg 1 alusel ka intressi, kuna tegemist oli majandustegevuses antud laenuga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohus leidis, et nähtuvalt 26.09.2003 laenulepingu sisust on leping sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel ning lepingu punktist 1.3 tulenevalt on laen antud sihtotstarbelisena maa erastamiseks, mõõtmiseks ja tagasiostmiseks aadressil Kivistiku Kolga-Aabla Loksa vald Harjumaa. Asjaolu, et laen anti sihtotstarbelisena, ei tähenda, et tegemist oleks majandus- või kutsetegevuses antud laenuga. Samuti ei nähtu laenulepingust ega muudest asjas esitatud tõenditest, et kostja oleks laenuandjana olnud P M ga sõlmitud laenulepingu raames majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Sihtotstarbelist laenulepingut on võimalik sõlmida ka olukorras, kus laenuandja ei tegutse majandus- ja kutsetegevuses. Võttes arvesse, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist oleks olnud majandus- ja kutsetegevuses antud laenuga, on kostjal tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 õigus laenult intressi küsida üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Praegusel juhul P M ja kostja vahel 26.09.2003 laenulepingus intressi tasumise kohustust sätestatud ei olnud, mistõttu puudub kostjal ka alus selle nõudmiseks. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja tõendanud, et P M l oleks kostja ees täiendavaid võlgnevusi. Seega puudub kostjal ka 03.10.2003 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu punktidest 2.2.1 ja 2.2.2 tulenev alus hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmisest keeldumiseks. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg-st 8 tulenevalt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kohus tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr 10423201 kostja kasuks seatud hüpoteegikande 90 000 krooni kustutamiseks ja kohustab kostjat andma tahteavalduse registriossa nr 10423201 kostja kasuks seatud hüpoteegikande kustutamiseks. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et nõudega kohtutäituri poole pöördumine ega ka täitemenetluse algatamine ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 alusel sundtäitmise korraldamine eeldab nõude olemasolu, ilma nõude olemasoluta
ei saa kohtutäitur sundtäitmist algatada. Seega on kohtutäituri täitmisteade tõendiks nõude olemasolu kohta AÕS § 349 lg 1 tähenduses. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega, mille alusel sundtäitmise korraldamise võimaluse annab TMS § 2 lg 1 p 19 tulenevalt kohese sundtäitmise kokkulepe. Kohtule oli teada otsuse tegemise ajal, et hageja oli esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2014/1026. Sellest tulenevalt pidi kohus teadma, et ta ei saa hagi piiridest väljumata hakata lahendama vaidlust täitedokumendi üle, s.t otsustama, kas täitedokumendijärgne võlg on olemas ja kas see on sissenõutav. See vaidlus lahendatakse eraldi kohtumenetluses, mis on tsiviilasjas nr 2-14-59416. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. AÕS § 349 lg 1 kohaselt, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohus leidis õigesti, et kohustus, mille tagamiseks on vaidlusalune hüpoteek seatud, on täidetud (maksekorraldus tl 14). Vastavalt sellele on hagejal õigus nõuda selle hüpoteegi kustutamist. See asjaolu, et hageja on esitanud kostja vastu ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, ei anna alust käesolevat hagi jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.