Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks- 21. november 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-60733
PlusPlus Baltic OÜ hagi R. O. vastu põhivõlgnevuse 1647,14 eurot ja viivise 1647,14 eurot nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: PlusPlus Baltic OÜ - registrikood 12273105, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151 esindajad Esindaja: Tarvo Ilves – PlusPlus Inkasso OÜ, registrikood 12058513, asukoht Jõe 3 Tallinn 10151 E-post: [email protected] Kostja: R. O. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx : vandeadvokaat Rein Napa – Advokaadibüroo Rein Napa OÜ, asukoht Riia 4 Tartu e-post: [email protected] Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus TsMS § 405 alusel
TsMS §-de 632 lg 1, 633 lg 1 ja lg 7 ning 637 lg 21 alusel
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 21. november 2014.a.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Lihtmenetluses menetletud tsiviilasjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 21.12.2009 liitumislepingu nr 10434370, mille alusel kostja soetas erinevaid kaupu, sõlmis liitumislepinguid ja ostis muid teenuseid. Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Viimase arve tasumise seisuga oli kostja võlgnevus Tele2 Eesti AS ees summas 2048,23 eurot. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 Eesti AS mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul alates nende esitamisest. Maksmisega viivitamise korra tekkis kostjal kohustus tasuda viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS loovutas 11.12.2012 nõude summas 2048,23 eurot koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on pöördunud korduvalt kostja lepingus toodud aadressile lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid hagi esitamise hetkeni ei ole kostja kohustust täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevusena 1647,14 eurot ja viivisena 1647,14 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid summas 3481,23 eurot alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni ning tegutsedes heas usus, ei ole esitanud viivisenõuet põhivõlast suuremas osas. Kostja vastuväited hagile ja poolte menetluses esitatud seisukohad Kostja oma vastuses hagile (tl. 72) ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Kostjaga on hagiavalduses nimetatud leping sõlmitud 21.12.2009, hagi on esitatud maakohtule 27.03.2014, seega enam kui neli aastat ja kolm kuud tehingu sõlmimisest ja kahju tekkimisest tehingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel. Hageja on alates 18.05.2010 hakanud arvestama viivist, seega oli hageja nõue muutunud sissenõutavaks hilisemalt sellest kuupäevast ja samast kuupäevast hakkas kulgema ka aegumistähtaja algus. Kostja ei ole saanud ja kasutanud Tele2 Eesti AS-lt mingisuguseid kaupu ja teenuseid ning ei ole ka sõlminud 21.12.2009 hagiavalduses nimetatud liitumislepingut nr 10434370. Kostja elukohaks ei ole kunagi olnud Arukaevu 0 Rakvere vald ja e-posti aadressiks. T. A. pettis 2009.a. kostjalt välja tema pangakonto kasutajatunnuse ja paroolikaardi, mida kasutades on T. A. sõlminud kostja nimel lepinguid Tele2 Eesti AS-ga. Tele2 Eesti AS-i töötaja, kes on lepingud sõlminud, on tegutsenud kergemeelselt ja ei ole kontrollinud, kas lepingu teiseks pooleks olev isik oli tegelikult see, kelleks ta end nimetas, vähemasti ei ole hagiavalduse lisades ühtegi koopiat R. O. isikut tõendavast dokumendist.
Kohtulahendite andmebaasist on näha, et T. A. , isikukoodiga xxxxxxxxxxx, on kriminaalkorras korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, sealhulgas kelmuste ja arvutikelmuse eest, viimati Viru Maakohtu 04.10.2011 Rakvere kohtumaja kohtuotsusega lühimenetluses, kus kannatanuks on olnud Tele2 Eesti AS.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Pooled on avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (hageja tl 21 ja kostja tl 72 pöördel). Kohus määras 25.09.2014 määrusega tähtaja 22. oktoober 2014, mille jooksul oli menetlusosaliselt võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Kirjaliku menetluse määruse on menetlusosalused kätte saanud 26.09.2014 (tl 84). Pooled ei ole kirjalikus menetluses uusi avaldusi ega taotlusi esitanud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid kui tegemist on varalise nõude hagiga ning hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleval juhul on põhinõue 1647,14 eurot ja kõrvalnõudena viivis 1647,14 eurot, kokku on hagi hind 3294,28 eurot. TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. VÕS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja oma vastuses hagiavaldusele on taotlenud hagi rahuldamata jätmist seoses nõude aegumisega. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Hagiavaldusele lisatud liitumislepingutes, sõlmimise ajaga 19.12.2009 kell 12.15 (tl 23), 19.12.2009 kell 12.20 (tl 25) ja 21.12.2009 kell 11.25 (tl 51), ning järelmaksulepingutes, sõlmimise ajaga 19.12.2009 (tl 27), 19.12.2009 (tl 52) 21.12.2009 (tl 53), kokku lepitud liitumis- ja teenuste osutamisest tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Osundatud paragrahvi 4.lõikes sätestatud kümneaastast aegumistähtaega rakendatakse juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 nõude sissenõutavaks muutumisega. Käesolevas asjas olid hageja poolt kostjaga sõlmitud lepingus märgitud aadressile esitatud alljärgnevad arved:
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral määrata kindlaks menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt menetluskulude nimekirjad. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (tl 20, 21, 57, 58). Kostja menetluskulu suurus on välja toodud kostja vastuses hagiavaldusele (tl 72 pöördel, 78). Kirjaliku menetluse määramise määruses antud tähtaja jooksul menetlusosalised täiendavaid tõendeid ei esitanud. Seega on võimalik kindlaks määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot ja õigusabi kulu summas 288 eurot väljamõistmist (tl 21). Kuna kohus jättis menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja kanda, jäävad ka hageja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Kostja on kandnud menetluskuluna õigusabikulusid summas 120 eurot, mis on seotud hagiavaldusele vastuse koostamisega lepingulise esindaja poolt (tl 72 pöördel ja 78). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja kostja poolt tehtud menetlustoiminguid (hagiavaldusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine), on kohus seisukohal, et kostja poolt kantud õigusabikulu, summas 120 eurot on põhjendatud ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.