Kohtulahend

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik 16.07.2012 esitas TM töötajana Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse SUMATRA OÜ vastu Embeke Steel OÜ (praegune ärinimi OÜ Tagoratu Metall) õiguste ja kohustuste SUMATRA OÜ-le ülemineku tuvastamiseks ja SUMATRA OÜ-lt saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks. 22.08.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1581 jättis Töövaidluskomisjon töötaja avalduse rahuldamata. TM (hageja) Töövaidluskomisjoni 22.08.2012 otsusega ei nõustunud ning esitas 12.09.2012 Harju Maakohtule hagi SUMATRA OÜ (kostja) vastu Embeke Steel OÜ õiguste ja kohustuste ülemineku tuvastamiseks kostjale ja kostjalt saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks. 25.02.2013 määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata, leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 12.04.2013 määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. 06.11.2013 kohtuistungil esitas hageja avalduse haginõude - tuvastada Embeke Steel OÜ õiguste ja kohustuste üleminek kostjale – tagasivõtmiseks. 09.12.2013 määrusega jättis Harju Maakohus läbi vaatamata nõude tuvastada Embeke Steel OÜ õiguste ja kohustuste üleminek kostjale ja jätkas menetlust hageja hagis kostja vastu saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi detsember 2010-september 2011 eest summas 6391 eurot, viivise 650,65 eurot ja alates 13.09.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata töötasult kuni töötasu täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Embeke Steel OÜ, keda esindas ainuosanik TK juhindudes ÄS §-st 168, 12.11.2008 tähtajatu töölepingu nr TL 5/2008, mille alusel hageja asus tööle Embeke Steel OÜ-s tehnikajuhi ametikohal töötasuga 10 000 krooni (639,12 eurot) kuus. Hageja täitis korrektselt oma tööülesandeid, kuid ei ole saanud töötasu perioodil detsember 2010-september 2011, mida tõendab ettevõtte raamatupidaja e-kiri. Hageja oli nõus töötama nii pikalt ilma töötasuta, kuna hagejale oli teada ettevõtte likviidsete varade kerge puudujääk. Septembris 2011 pidid andma esimesi tulemusi Baltic Workboats AS-iga sõlmitud lepingute alusel tehtavad tööd ning ettevõtte majanduslik seis pidi paranema, mida kasutasid aga ära Embeke Steel OÜ osanikud, kes oodates ära laekumised, alustasid pahatahtlikult varade väljaviimist äriühingust. Kuigi hageja oli töölepingu sõlmimise ajal ka ettevõtte juhatuse liige, ei välistanud see samal ajal täitmast töölepingust tulenevaid kohustusi. Juhatuse liikmena lõppesid hageja kohustused 20.01.2009, töösuhe jätkus aga kuni 11.10.2011. Kostja on Embeke Steel OÜ õigusjärglane, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu. Kostja võttis üle Embeke Steel OÜ majandustegevuse sealt, kus viimase tegevus peatus, jätkates Embeke Steel OÜ poolt alustatud laevaehitusprojektide nr 90087 ja nr 90098 teostamist. 30.09.2011 sõlmis kostja juhatuse liige TK, olles samal ajal ka Embeke Steel OÜ juhatuse liige, töövõtulepingu laevaehitusprojekti 90098 teostamiseks ning samal kuupäeval Embeke Steel OÜ esindajana lõpetas töövõtulepingu sama laevaehitusprojekti teostamiseks Embeke Steel OÜ poolt. Samasugust skeemi on kostja kasutanud ka 07.10.2011

laevaehitusprojekti 90087 teostamiseks. Kostja kodulehel www.sumatra.ee toodud tööde nimekirjas on projektid number 90093, 90098 ja 90087. Kostja ja Embeke Steel OÜ juhtkond ja omanikud on samad. Perioodil 27.06.2008-11.10.2011 on olnud Embeke Steel OÜ osanikuks TK, kes sai osaluse kostjas alates 04.07.2011. Embeke Steel OÜ teine osanik TT lõpetas oma osaluse 10.10.2011, mil mõlema senise osaniku osad võõrandati Läti kodanikule JP. TT on saanud pärast ettevõtte üleminekut kostjale viimase osanikuks alates 31.10.2011. TK oli pikaajaliselt ka Embeke Steel OÜ juhatuse liige alates 20.01.2009 kuni ettevõtte osaluse võõrandamiseni 11.10.2011. Alates 04.07.2011 kattus tema juhatuse liikme staatus ka kostja juhatuse liikme staatusega. TT määrati kostja juhatusse alates 02.11.2011. Kattuvad ka kostja ja Embeke Steel OÜ kontaktandmed ja tegevuskohad. Kostja registreerimisaadress XXXXX XX-XX, Pärnu on olnud ka Embeke Steel OÜ registreerimisaadressiks. Nimetatud aadress on ka mõlema äriühingu osaniku ja juhatuse liikme TK kodune aadress. Embeke Steel OÜ kontakttelefoniks oli kuni ettevõtte üleminekuni 10.10.2011 +XXX XXXX XXXX. Kostja kodulehe väljavõtte kohaselt on sama number ka kostja kontakttelefoniks. Lisaks ilmsele kontaktandmete ühtivusele kattuvad ka mõlema äriühingu tegelike tööde teostamise aadressid. Nii Embeke Steel OÜ kui ka kostja teostasid töid Baltic Workboats AS-i tootmishoones aadressil Sadama 26, Nasva, Kaarma vald, Saare maakond. Samuti leidis hageja, et kostja on üle võtnud Embeke Steel OÜ töötajad. Embeke Steel OÜ tasus veel augustis 2011 töötasu kaheksale töötajale, kellest viis – AK, TT, RS, AR, TK – kattuvad kostja töötajate nimekirjaga. Lisaks märkis hageja, et kostja 2011 september kasumiaruandest nähtub, et vahetult enne ettevõtte ülevõtmist ei olnud kostjal tööjõukulusid ja kostja tegevus ei olnud üldse seostud laevaehituse ega metallitööga. Just Embeke Steel OÜ ettevõtte omandamisega aktiviseerus kostja majandustegevus. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud oma töötasu nõuet. Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks hageja ja Embeke Steel OÜ vahel 12.11.2008 sõlmitud töölepingu nr TL 5/2008. Äriregistri andmetel oli hageja Embeke Steel OÜ juhatuse liige ajavahemikul 27.06.2008-20.01.2009. Seega sõlmiti hagejaga tööleping ajal, mil hageja oli Embeke Steel OÜ juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et juhindudes ÄS § 168 lg 1 p-st 10 otsustasid osanikud hagejaga töölepingu sõlmimise ja määrasid töölepingu tingimused ning otsustasid volitada Embeke Steel OÜ teist juhatuse liiget TK sõlmima hagejaga töölepingut. Töötasu nõue ei tulene ka seadusest. Tegemist on tühise töölepinguga, millest ei saa tuleneda hageja nõuet Embeke Steel OÜ ega kostja vastu. Lisaks on hageja ise enda 29.08.2011 e-kirjas TKele avaldanud, et hageja ei teinud Embeke Steel OÜ-s palgatööd, mistõttu ei saanud hagejal tekkida ka töötasu nõuet. Isegi, kui tööleping oleks kehtiv, peab hageja tõendama, et hageja faktiliselt täitis töölepingut. Usutav ei ole, et hageja töötas ilma töötasuta 10 kuud ilma mingeid pretensioone esitamata või töölepingut üles ütlemata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on Embeke Steel OÜ õigusjärglane. Kostja poolt projektide 90098, 90093 ja 90087 lõpuleviimine ei ole käsitletav Embeke Steel OÜ ettevõtte ülevõtmisena kostja poolt. Kuna TK oli formaalselt Embeke Steel OÜ juhatuse liige ja osanik, siis nõudis Baltic Workboats AS lepingupartner TK-lt projektide lõpuleviimist. TK oligi sunnitud projektid lõpule viima ja sõlmis vastavad töövõtulepingud kostja nimel. Mingeid muid töid ei ole kostja Baltic Workboats AS-ile teinud. Kostja ei teostanud töid Embeke Steel OÜ-ga samas tegevuskohas. Projektide 90098, 90093 ja 90087 tööd tuli teostada tellija Baltic Workboats AS tootmishoones aadressil Sadama 26, Nasva, Kaarma vald, Saaremaa. Kui töövõtja läheb töid teostama tellija juurde, ei muutu

seepärast tellija tootmishoone töövõtja tegevuskohaks. Samuti ei tegutsenud kostja ja Embeke Steel OÜ samal aadressil. Embeke Steel OÜ aadress oli XXXXX XX, Pärnu, kuid kostja aadress oli ja on siiani XXXXX XX-XX, Pärnu. Samuti ei kattu juhtorganid. Embeke Steel OÜ juhatuse liige väidetava ettevõtte üleandmise ajal oli TK üksi, kuid kostja juhatuse liikmed väidetava ettevõtte omandamise ajal olid TK, TT ja KÕ kolmekesi. Väited kostja varasema tegevuse kohta on alusetud. Kostjal ei saanudki olla varasemat tegevust, kuna kostja kanti registrisse alles 04.07.2011. Samuti ei ole hageja tõendanud, et töötajad oleksid samad. TK ja TT on kostja juhatuse liikmed ja juhatuse liige ei ole töötaja. AK ja AR asusid pärast Embeke Steel OÜ majandustegevuse lõppu tööle hoopis hageja endaga seotud äriühingus Perona Group OÜ. RS asus kostja juures tööle alles 2012. Töötajate ülevõtmisega oleks olnud tegemist siis, kui kostja oleks võtnud enamuse töötajatest üle vahetult pärast nende töösuhte lõppu Embeke Steel OÜ-s. Selliseid töötajaid ei ole. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut, siis ei ole hageja tõendanud ka väidetava hageja poolt saamata töötasu maksmise kohustuse üleminekut Embeke Steel OÜ-lt kostjale. Oma seisukohtades viitas kostja hageja töötasu nõude üleminekule hageja usaldusisikule AHle ja leidis, et kui hagejal oleks töötasu nõue, siis loetakse see loovutatuks hageja usaldusisikule ning vastava nõude oleks õigustatud esitama AH. Hageja ja AH vahel 20.09.2011 sõlmitud nõuete loovutamise leping ei ole kehtiv, kuna see on vastuolus PankrS §-de 172 ja 173 mõttega. Maakohtu otsus 30.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lgte 1 ja 4 alusel hageja kanda. Kohus märkis, et puudub vaidlus selles, et Embeke Steel OÜ asutati 27.06.2008 ning Embeke Steel OÜ majandustegevus lõppes faktiliselt 11.10.2011 (I kd, tl 160-161), Embeke Steel OÜ juhatuse liige oli perioodil 27.06.2008-20.01.2009 hageja ja perioodil 20.01.2009-11.10.2011 TK, hageja ja Embeke Steel OÜ, keda esindas TK, vahel sõlmiti 12.11.2008 tähtajatu tööleping nr TL 5/2008, mille alusel hageja asus tööle tehnikajuhi ametikohal (TVK, tl 25-29) ning samuti puudus vaidlus selles, et kostja asutati 04.07.2011 (I kd, tl 10-11). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja Embeke Steel OÜ vahel sõlmitud tööleping on kehtiv, kas Embeke Steel OÜ on jätnud hagejale tasumata töötasu perioodi detsember 2010-september 2011 eest ja kas kostja on üle võtnud Embeke Steel OÜ ja vastutab seega hagejale tasumata töötasu eest. Seoses kostja vastuväidetega, et kostja ei ole Embeke Steel OÜ õigusjärglane, et hageja ei ole tõendanud tegelikku töösuhte olemasolu ega asjaolu, et hageja ei ole töötasu saanud ja et hageja ja hageja usaldusisiku vahel 20.09.2011 sõlmitud nõuete loovutamise leping ei ole kehtiv, märkis kohus, et Tallinna Ringkonnakohus on käeolevas tsiviilasjas 12.04.2013 määrusega, milline on jõustunud edasikaebamata 15.04.2013, leidnud, et PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule seaduse alusel loovutatud nõuete tagasiloovutamise tehing ei ole tühine. Seega on kostja vastavad seisukohad asjakohatud ning hageja on antud asjas õigeks hagejaks. Andes hinnangu sellele, kas kostja on Embeke Steel OÜ õigusjärglane, tugines kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 661, võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg-le 2 ja § 182 lg-le 2. Kohus märkis, et ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180-185, kuid nimetatud paragrahvid ei anna ettevõtte ülemineku ammendavaid kriteeriume. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni

ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht ja 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-11, p 11). Lahendi nr 3-3-1-6-12 p-s 12 on kolleegium märkinud, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-1-13). Kohus oli seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ettevõtte Embeke Steel OÜ üleminek kostjale. Hageja ei ole tõendanud usutavalt seda, et ettevõte oleks üle läinud. Tõendatud on, et kostja on jätkanud tööd Embeke Steel OÜ projektidega 90098, 90093 ja 90087 (II kd, tl 74-88), kuid kohus toetas kostja seisukohta, et kostja poolt projektide 90098, 90093 ja 90087 lõpuleviimine ei ole käsitletav Embeke Steel OÜ ettevõtte ülevõtmisena kostja poolt. Puudub vaidlus, et kostja juhatuse liige TK oli ka Embeke Steel juhatuse liige, mistõttu on usutav, et kostja oli sunnitud projektid lõpule viima lepingupartner Baltic Workboats AS nõudmisel. Mingite muude tööde teostamist kostja poolt Baltic Workboats AS-ile hageja tõendanud ei ole. Asjaolu, et kostja on projektid lõpule viinud Baltic Workboats AS tegevuskohas Sadama 26, Nasva, Kaarma vald, Saare maakond, ei tähenda, et Embeke Steel OÜ ja kostja tegutsesid ühes kohas. Kui töövõtja läheb töid teostama tellija juurde, siis ei muutu automaatselt tellija tootmishoone töövõtja tegevuskohaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on ülevõtnud mõne muu Embeke Steel OÜ kliendi, nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud klientide nimekirjast (II kd, tl 13-17). Hageja väited seoses asjaoluga, et Embeke Steel OÜ-l ja kostjal on sama registriaadress, on paljasõnalised. Kostja aadressiks on ja oli XXXXX XX-XX, Pärnu, milline oli Embeke Steel OÜ aadress vähem kui kuu aega alates asutamisest 27.06.2008-28.07.2008. Edasi on Embeke Steel OÜ tegutsenud järgnevatel aadressidel: XXXXX XX, Pärnu perioodil 25.03.201111.10.2011, XXXXXX XX, Pärnu perioodil 29.12.2008-25.03.2011 ja XXXXXXXX X, Pärnu perioodil 28.07.2008-29.12.2008. Seega ei ole äriühingutel samad aadressid. Hageja väited, et kostja on enne väidetavat Embeke Steel OÜ ülevõtmist tegutsenud muul tegevusalal, on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja on loodud alles 04.07.2011, seega ei saanudki kostjal olla enne muud tegevusala. Asjaolust, et äriühingutel kattub telefoninumber, ei saa teha järeldusi ettevõtte ülemineku osas. Embeke Steel OÜ varade, kohustuste ja lepingute üleminekut ei nähtu ka Embeke Steel OÜ kasumiaruandest ega bilansist (TVK, tl 49-52). Samuti ei kattu ka kostja ja Embeke Steel OÜ juhtorganite liikmed. Kostja juhatuse liikmeteks olid asutamisel 04.07.2011 TK ja KÕ ning alates 02.11.2011 ka TT, samas kui Embeke Steel OÜ juhatuse liikmeks oli üksnes TK. Tõendatud on, et Embeke Steel OÜ tasus veel augustis 2011 töötasu kaheksale töötajale (II kd, tl 112-114), kellest viis – AK, TT, RS, AR ja TK kattuvad kostja töötajate nimekirjaga (II kd, tl 41). Hageja ei ole tõendanud Embeke Steel OÜ töötajate üleminekut. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt asusid AK ja AR pärast Embeke Steel OÜ majandustegevuse lõppu tööle hagejaga seotud äriühingusse Perona Group OÜ (II kd, tl 134-139) ning RS asus kostja juures tööle alles aastal 2012. Töötajate ülevõtmisega oleks olnud tegemist, kui kostja oleks võtnud enamuse töötajatest üle vahetult pärast nende töösuhte lõppu Embeke Steel OÜ-s, millist asjaolu aga ei ole hageja tõendanud.

Kuna kohus leidis, et ei ole toimunud Embeke Steel OÜ üleminekut kostjale, siis ei andnud kohus hinnangut hageja ja Embeke Steel OÜ vahel sõlmitud töölepingule ja saamata jäänud töötasule perioodil detsember 2010-september 2011. Apellatsioonkaebus 30.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 30.04.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis, et tõendatud asjaoluna tuleb käsitleda üleandja (Embeke Steel OÜ) poolt alustatud projektide 90098, 90093 ja 90087 jätkamist kostja poolt, sedastades, et piisavalt usutav on kostja paljasõnaline väide, et kostja lepingupartner, AS Baltic Workboats, nõudis Embeke Steel OÜ alustatud projektide lõpetamist kostja poolt. Hageja hinnangul kinnitab maakohtu selline seisukoht, et maakohus on hinnanud esitatud tõendeid pealiskaudselt ja ebaõigesti. Kohtu seisukohad lepingute ülemineku osas on vastukäivad ega põhine kogutud tõenditel. Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Hageja märgib, et olenemata projektide täitmise kohustuse ülemineku alustest, on kostjale üle läinud nii üleandja õigused kui ka kohustused, mis tulenesid eelpoolnimetatud projektide täitmiseks Embeke Steel OÜ ja AS Baltic Workboats vahel sõlmitud töövõtulepingutest. Ühelt poolt on maakohus selgelt öelnud, et selline üleminek toimus, kuid teisalt järeldab, et see ei ole käsitletav ettevõtte ülevõtmisena. Samuti märgib hageja, et Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-17-00 kohaselt saavad ettevõtte kohustused ja õigused üle minna vaid tervikuna – kui on üle läinud ühed õigused ja kohustused, peavad üle minema ka teised, sh töölepingutega seonduv. Viidates TsMS § 442 lg-le 8 leiab hageja, et maakohus ei ole selgitanud ka oma veendumuse tagamaid ega analüüsinud lepingute ülemineku kohta esitatud hageja tõendeid ja seisukohti. Kohtu seisukoht, et kostja oli kohustatud teostama üleläinud Embeke Steel OÜ tööd, sest TK oli nii Embeke Steel OÜ kui ka kostja juhatuse liige, on asjakohatu ja põhjendamata. Samuti on hageja hinnangul eluliselt ebausutav, et Embeke Steel OÜ osade omandaja soovis osta ettevõtet, kelle ainuke klient ja sissetulekuallikas viiakse vahetult enne tehingut ettevõttest välja ning müüakse ettevõte, kellel on vaid kohustused, sh vahetult enne müüki tekkinud 7000 euro suurune maksuvõlg. Asjaolud, et müügihetkel ei olnud Embeke Steel OÜ-l ühtegi kliendilepingut, tal oli tekkinud esmakordselt märkimisväärne maksuvõlg, kõik töölepingud töötajatega (va hagejaga) olid lõpetatud, teevad ebausutavaks Embeke Steel OÜ omandaja soovi jätkata Embeke Steel OÜ pikaajalise tegevusega. Seda kinnitab ka hilisem Embeke Steel OÜ (uue ärinimega Tagoratu Metall OÜ) tegevuse täielik seiskumine, raamatupidamiskohustuse mittetäitmine jne. Kostja esitas kohtu nõudmisel erinevaid majandusnäitajaid sisaldavaid dokumente perioodil enne äriühingu võõrandamist ja ka pärast ning hageja juhtis kohtu tähelepanu hulgalistele faktilistele asjaoludele, mis kinnitavad, et kogu Embeke Steel OÜ tegevus läks üle kostjale. Maakohus on seadust rikkudes jätnud kõik sellekohased hageja väited ja neid kinnitavad tõendid analüüsimata. Seoses maakohtu seisukohaga, et kostja poolt muude tööde ülevõtmist hageja tõendanud ei ole, märgib hageja, et kohtupraktikast ja õigusteooriast tulenevalt ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Kuna Embeke Steel OÜ-l ei olnudki ülevõtmise hetkel mingeid muid töid, siis ei ole võimalik ka nende üleminekut tõendada. Maakohtu selline seisukoht on seda üllatuslikum, et esimese astme kohtumenetluse käigus ei ole kumbki pool väitnud, et Embeke Steel OÜ ettevõtte ülemineku hetkel üldse muid töid teostas. Maakohus, märkides, et üheks ülemineku hindamise kriteeriumiks on muuhulgas üleandja (Embeke Steel OÜ) ja omandaja (kostja) tegevuskohtade kattuvus, ja leides, et selline kattuvus ei ole leidnud kinnitust, kuna tellija tootmishoone ei muutu automaatselt töövõtja (kostja) tegevuskohaks, ei ole hinnanud tegevus- ja asukoha kattuvust, vaid on õiguslikult põhjendamata

kopeerinud otsusesse kostja kohtuteesides toodud paljasõnalise seisukoha. Kuna ettevõte ülemineku tõendamiseks on muuhulgas vajalik kontrollida ka tegevuskoha kattumist ning kohus seda teinud ei ole, siis ei ole kohtu järeldus ülemineku kriteeriumi mittetäitmise kohta seaduspärane. Ebausutavaks tuleb pidada, et kostja tegevuskoht, mis peab seonduma ettevõtte püsiva ja kestva majandustegevuse kohaga, on äriregistri andmete kohaselt korterelamu eluruumis. Kostja tegevusalaks oli pärast ettevõtte üleminekut tõendatult laevaehitus ja remont, mida ilmselgelt on võimatu teostada eluruumis. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juriidilisel isikul võib olla mitu tegevuskohta. Tõendamist on leidnud, et nii Embeke Steel OÜ-l kui ka kostjal oli üleminemise hetkel ning ka enne ja pärast üleminekut vaid üks klient – AS Baltic Workboats, kelle ees võetud kohustused tuli täita töövõtulepingute p-i 2.4 kohaselt samas kohas, mis on sellest tulenevalt käsitletav mõlema ettevõtte tegevuskohana. Kohus on eksinud negatiivse tõendamiskoormise jagamisel, leides, et hageja poolt on tõendamata asjaolu, et kostja oli võtnud üle mõne muu Embeke Steel OÜ kliendi. Kuna AS Baltic Workboats oli Embeke Steel OÜ ainus klient, siis ei olnud hagejal muid kliente, kelle üleminekut maakohtule tõendada. Vastupidiselt maakohtu seisukohale on tõendatud 100%-line klientuuri üleminek. Maakohtu seisukoht, et üleminek ei saanud toimuda ka ettevõtte juhatuse liikmete kattumatuse tõttu, ei vasta esitatud tõenditele ja tegelikule olukorrale. Seejuures on kohus toonud esile kostja juhatuse koosseisu selle asutamise hetkel ehk 04.07.2011. Kostja juhatuse koosseis alates 02.11.2011 ei puutu ettevõtte üleminekuga seonduvasse, kuna selleks hetkeks oli ettevõte juba üle läinud. Tähtsusetu on ka kostja juhatuse koosseis kostja asutamise hetkel, kuna üleminek toimus 3 kuud hiljem ehk 10.10.2011. Kohus on juhtorganite kattuvuse hindamisel jätnud tähelepanuta üleminekule vahetult järgnenud perioodi, mil TK oli ainuke juhatuse liige. Osalist kattuvust arvestades tulnuks kohtul hinnata ka muid kriteeriume, nt nende juhatuse liikmete osaluste suurusest ettevõttes tulenevat mõjuvõimu ettevõtte üle. Samuti ei ole maakohus hinnanud hageja poolt esiletoodud asjaolu, et lisaks seotud äriühingute juhatuse koosseisule kattuvad ka Embeke Steel OÜ ja kostja osanikud. Sellega on maakohus jätnud täitmata nõude hinnata kõiki tõendeid ja asjaolusid igakülgselt, täielikult ja kogumis. Hageja viitas, et ettevõtte ülemineku hetkel olid Embeke Steel OÜ osanikeks TK ja TT. Seejuures oli TK osalus Embeke Steel OÜ-s 9/10 ja kostjas 2/3. Seega olid mõlemad äriühingud otseselt TK kontrolli all. Enamgi veel, alates vahetult pärast ettevõtte üleminekut 24.10.2011, sai TK kostja ainuosanikuks ning loetud päevad hiljem liitus osanike ringiga taaskord TT. On ilmne, et olles Embeke Steel OÜ ainuke juhatuse liige ja suurosanik, kuid omades samal ajal kostja enamusosalust, oli TK-l Embeke Steel OÜ ülemineku hetkel täielik kontroll mõlema ettevõtte üle. Hagejale on üllatav ja arusaamatu kohtu järeldus, et kostja on loodud alles 04.07.2011 ja seega ei saanudki kostjal olla enne muud tegevusala. Selline kohtu järeldus on kopeeritud kostja kohtuteesidest (p 2.13.7) ja kohus ei ole andnud sellele mistahes õiguslikku hinnangut. Kostja poolt kohtule esitatud raamatupidamisdokumendid kajastavad kostja majandustegevust alates 04.07.2011 kuni ettevõtte üleminekuni 10.10.2011. Tõenditest nähtuvalt olid käibe tekkimise aluseks kostja poolt kolmele ettevõttele (Haikkobi Invest OÜ, Lemmikäinen Eesti AS ja Laskaren OÜ) esitatud arved ja nimetatud äriühingute majandustegevus seisnes üksnes kinnisvara, teedeehituse või üldehitusega. Seega puudus äriühingutel, sealhulgas kostjal, igasugune kokkupuude laevaehitusega, millega kostja alustas tegevust koheselt pärast ettevõtte üleminekut. Dokumentaalselt on tõendatud, et kostjal oli ka enne 10.10.2011 toimunud üleminekut majandustegevus. Ainuüksi majandustegevuse fakt kummutab kohtu järelduse, et kostjal ei saanudki olla enne ettevõtte üleminekut 10.10.2011 muud tegevusala. Kohus ei ole TsMS § 442 lg 8 kohaselt põhjendanud, miks ta hageja faktiliste väidetega ei nõustu. Samuti

on hagejale üllatav maakohtu seisukoht, et ühe telefoninumbri kattuvust kahe äriühingu kontaktandmetes ei saa pidada ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks. Kohus on sellise väitega läinud vastuollu otsuses sedastatuga, et ettevõtte ülemineku kriteeriumi üksikfaktoreid tuleb hinnata koosmõjus. Maakohtu järeldusest, et ettevõtte varade, kohustuste ja lepingute üleminek ei ole nähtav Embeke Steel OÜ kasumiaruandest ega ka bilansist, nähtub taas kohtu pealiskaudne suhtumine esitatud tõenditesse ja hageja selgitustesse. Kohtule on tõendina esitatud Embeke Steel OÜ kasumiaruanne 31.07.2011 seisuga, s.o 2 kuud enne ettevõtte üleminekut. Ainus Embeke Steel OÜ bilanss kajastub Embeke Steel OÜ 2010. aasta majandusaasta aruandes 31.12.2010 seisuga. On ilmne, et kummagi raamatupidamisdokumendi alusel ei ole võimalik tuvastada varade jms üleminekut, kuna üleminek toimus alles septembris-oktoobris 2011. Kohus ei ole pidanud tõendatuks ka töötajate üleminekut, kuigi leidis, et kostja kaheksast töötajast viis kattusid Embeke Steel OÜ töötajatega. Kohtule esitatud tõenditest on üheselt nähtav, et viis töötajat töötasid nii Embeke Steel OÜ juures kui ka kostja juures. Seega on töötajate kattuvus hageja poolt tõendatud ja asjaolu on kohtu poolt tuvastatud. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et RS asus kostja juures tööle alles 2012. aastal, kuna selle kohta puuduvad mistahes tõendid. Tulenevalt kohtu ebaõigetest hinnangutest, et Embeke Steel OÜ ei olnud ettevõttena üle läinud kostjale, jäi õigustamatult rahuldamata ka hageja töötasu nõue. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamise käigus rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab hageja juba maakohtule esitatud seisukohti, millele on maakohus otsuses ka hinnangu andnud. Ettevõtte läheb VÕS § 180 lg 1 järgi üle, kui ettevõtte üleandja ja omandaja sõlmivad selle kohta võlaõigusliku lepingu. VÕS § 182 lg 1esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Riigikohus on otsuses 3-2-1-1-13 p 47 leidnud järgmist – “Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, s.t VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Kolleegium selgitab, et kui selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n.ö ettevõtte tuum), lähevad seaduse jõul VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Selliselt tagatakse esmalt, et põhilise majandustegevusega kaasnevad lepingud saaks üle anda lihtsamalt ega oleks vaja teise lepingupoole nõusolekut. Teisalt välditakse sellega n.ö ebameeldivate lepingute ja kohustuste

üle andmata jätmist ettevõtte ülevõtjale, millega lahutataks vara kohustustest. Selliselt on VÕS § 182 lg 2 alusel lepingute ja kohustuste ülemineku näol tegemist erilise üldõigusjärgluse juhtumiga, kus samas jääb VÕS § 183 lg 1 alusel solidaarselt vastutama ka ettevõtte üleandja”. Riigikohus on otsuses nr 3-3-20-11 p-s 11 leidnud: „Kolleegium selgitab, et ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Kolleegium märgib, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal“. Maakohus leidis kõigile asjas esitatud tõenditele hinnangut andes õigesti, et hageja ei ole tõendanud Embeke Steel OÜ ettevõtte üleminekut kostjale ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata sellel alusel. Hageja ei ole tõendanud usutavalt seda, et ettevõte oleks üle läinud. Tõendatud on, et kostja on jätkanud tööd Embeke Steel OÜ projektidega 90098, 90093 ja 90087 (II kd, tl 74-88), kuid kohus toetas kostja seisukohta, et kostja poolt projektide 90098, 90093 ja 90087 lõpule viimine ei ole käsitletav Embeke Steel OÜ ettevõtte ülevõtmisena kostja poolt. Maakohus on usutavalt ka põhjendanud, miks ta nõustub kostja väidetega selles, et oli sunnitud need lepingud võtma ja lõpule viima. Hageja ei ole tõendanud ka kogu Embeke Steel OÜ majandustegevuse üleminekut kostjale. Hageja on apellatsioonkaebuses avaldanud, et Baltic Workboats AS oli Embeke Steel OÜ ainuke klient, kuid samas on maakohtus 06.03.2014 kohtuistungil avaldanud, et Embeke Steel OÜ-l oli 3 suurt klienti (t.l. 165 pöördel, II kd). Hageja ei ole tõendanud, et kostja on üle võtnud mõne muu Embeke Steel OÜ kliendi, nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud klientide nimekirjast (II kd, tl 13-17). Hageja poolt ringkonnakohtus esitatud väide, mille kohaselt tõendab 2011. augustikuu Embeke Steel OÜ konto väljavõte, et Baltic Workboats AS oli ainuke klient, et vaid temalt laekus osaühingu arvele raha, ei ole asjakohane. Nimetatu tõendab vaid seda, et ülejäänud kliendid pole oma kohustusi täitnud. Embeke Steel OÜ bilansist seisuga 31.07.2011 nähtub, et neil on nõudeid ostjate vastu summas 82 553,65 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et kogu see võlg oli vaid Baltic Workboats AS-il. Ka ei nähtu materjalidest, et nimetatud nõuded klientide vastu oleks üle läinud kostjale. Asjas on esitatud kaks tõendit, millest nähtub, et vaidlusalused lepingud kostjale ei ole üle läinud, kuna 30.09.2011 on Embeke Steel OÜ ja Baltic Workboats AS sõlminud lepingu töövõtulepingu nr 5/2011 lõpetamiseks poolte kokkuleppel (t.l. 63, I kd) ja 07.10.2011 töövõtulepingu nr 4/2011 lõpetamiseks poolte kokkuleppel (t.l.64, I kd). Hageja esitatud tõendeid ümber lükanud ei ole. Embeke Steel OÜ bilansist seisuga 31.07.2011 nähtub, et osaühingul on ka materiaalset põhivara 8838,77 euro väärtuses ja käibevara 110 894,69 euro väärtuses, s.o. varasid kokku 119 733, 46 euro väärtuses (t.l.51, TVK toimik). Põhivarade üleminekut kostjale ei ole hageja samuti tõendanud. Maakohus on põhjendatult kõiki tõendeid hinnates leidnud, et hageja ei ole tõendanud Embeke Steel OÜ töötajate üleminekut kostjale ega ka muid olulisi faktilisi asjaolusid, millest nähtuks ettevõtte üleminek. Kostja on kinnitanud, et RS asus tööle kostja juures alles jaanuaris 2012. Hageja apellatsioonkaebuses küll nimetatuga ei nõustu, kuid ei ole kostja väiteid ümber lükanud.

Ülaltoodu alusel ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust kaevatava maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.