XXX hagi XXX OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks
Hagihind
7552,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Kaido Ehasoo (Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid, aadress SuurKarja 3, 10140 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, aadress Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post: [email protected]) 06.03.2014 Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXX hagi XXX OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja ja kostja menetluskulud hageja XXX kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik
1.Töötaja XXX esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse XXX OÜ vastu XXXOÜ (praegune ärinimi OÜ XXX, edaspidi otsuses XXXOÜ) õiguste ja kohustuste ülemineku tuvastamiseks XXX OÜ-le ja XXX OÜ-lt saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks.
2-12-36368
2.TVK oma 22.08.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/1581 jättis töötaja avalduse rahuldamata.
3.Töötaja XXX ei nõustunud TVK 22.08.2012 otsusega ja esitas Harju Maakohtule 12.09.2012 hagiavalduse XXX OÜ vastu XXXOÜ õiguste ja kohustuste ülemineku tuvastamiseks XXX OÜ-le ja XXX OÜ-lt saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks.
4.Harju Maakohus 25.02.2013 kohtumäärusega jättis hagi läbi vaatamata.
5.Tallinna Ringkonnakohus oma 12.04.2013 määrusega tühistas Harju Maakohtu 25.02.2013 kohtumääruse ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
6.06.11.2013 kohtuistungil esitas XXX Harju Maakohtule avalduse haginõude, tuvastada XXXOÜ õiguste ja kohustuste üleminek XXX OÜ-le, tagasivõtmiseks.
7.09.12.2013 kohtumäärusega jättis kohus XXX hagi XXX OÜ vastu läbivaatamata nõude tuvastada XXXOÜ õiguste ja kohustuste üleminek XXX OÜ-le osas ja jätkas menetlust XXX hagis XXX OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise saamiseks. Hageja nõue ja asjaolud
8.XXX(hageja) palub XXX OÜ-lt (kostja) välja mõista saamata jäänud töötasu perioodi detsember 2010 – september 2011 eest summas 6391 eurot, viivise 650,65 eurot ja alates 13.09.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata töötasult kuni töötasu täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
9.Hageja ja XXXOÜ, keda esindas ainuosanik XXX juhindudes ÄS § 168, sõlmisid 12.11.2008 tähtajatu töölepingu nr XXX, mille alusel hageja asus tööle XXXOÜ-s tehnikajuhi ametikohal töötasuga 10 000 krooni kuus ehk 639,12 eurot. Hageja täitis korrektselt oma tööülesandeid, kuid ei ole saanud töötasu perioodil detsember 2010 – september 2011, mida tõendab ettevõtte raamatupidaja e-kiri. Hageja oli nõus töötama nii pikalt ilma töötasuta, kuna hagejale oli teada ettevõtte likviidsete varade kerge puudujääk. Septembris 2011 pidi andma esimesi tulemusi XXX AS-iga (edaspidi XXX) sõlmitud lepingute alusel tehtavad tööd ning ettevõtte majanduslik seis pidi paranema, mida kasutasid aga ära XXXOÜ osanikud, kes oodates ära laekumised, alustasid pahatahtlikult varade väljaviimist äriühingust.
10.Käesolevas kohtuasjas on hagi esemeks töölepingust tulenev töötasu nõue ning seega ei oma muud võimalikud õigussuhted hageja ja XXXOÜ vahel vähimatki tähtsust. Irrelevantseks tuleb pidada kostja viidet hageja positsiooni kohta XXXOÜ osanikuna. Kuigi hageja oli töölepingu sõlmimise ajal ka ettevõtte juhatuse liige, ei välistanud see samal ajal täitmast töölepingust tulenevaid kohustusi. Juhatuse liikmena lõppesid hageja kohustused 20.01.2009, töösuhe jätkus aga kuni 11.10.2011.
11.Kostja on XXXOÜ õigusjärglane, mistõttu on kostja kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu.
12.Kostja võttis üle XXXOÜ majandustegevuse sealt, kus viimase tegevus peatus, jätkates XXXOÜ poolt alustatud laevaehitusprojektide nr XXX ja nr XXX teostamist. 30.09.2011 sõlmis kostja juhatuse liige XXX, olles samal ajal ka XXXOÜ juhatuse liige, töövõtulepingu laevaehitusprojekti XXX teostamiseks ning samal kuupäeval XXXOÜ esindajana lõpetas töövõtulepingu sama laevaehitusprojekti teostamiseks XXXOÜ poolt. Samasugust skeemi on kostja kasutanud ka 07.10.2011 laevaehitusprojekti XXX teostamiseks. Kostja kodulehel www.XXX.ee toodud tööde nimekirjas on projektid XXX(XXX projekti number XXX), Jääloots (XXX projekti number XXX) ja XXX rannavalve kaater (XXX projekti number XXX). Usutav ei ole, et kostjal ei ole alltöövõtulepinguid projektidele XXX ja XXX, kuna ebausutav on, et ISO9001 sertifitseeritud ettevõtte XXX teostaks suuremahulisi töid ilma selleks kirjalikke lepinguid
2-12-36368 sõlmimata. Lisaks eelnevale toimusid XXXOÜ ja XXX vahel ka katamaraan XXX alltöövõtu teostamiseks hinna läbirääkimised. Ehkki lepingu allkirjastamiseni ei jõutud, on sellegi töö üle võtnud kostja, loetledes seda oma kodulehel.
13.Kostja ja XXXOÜ juhtkond ja omanikud on samad. Perioodil 27.06.2008 - 11.10.2011 on olnud XXXOÜ osanikuks XXX. XXX sai osaluse kostjas alates 04.07.2011. XXXOÜ äriregistri ajaloost on nähtav, et XXXOÜ teine osanik XXX lõpetas oma osaluse 10.10.2011, mil mõlema senise osaniku osad võõrandati Läti kodanikule XXX. XXX on saanud pärast ettevõtte üleminekut kostjale viimase osanikuks alates 31.10.2011. XXX oli pikaajaliselt ka XXXOÜ juhatuse liige perioodil alates 20.01.2009 kuni ettevõtte osaluse võõrandamiseni 11.10.2011. Alates 04.07.2011 kattus tema juhatuse liikme staatus ka kostja juhatuse liikme staatusega. XXX määrati kostja juhatusesse alates 02.11.2011.
14.Kattuvad on kostja ja XXXOÜ kontaktandmed ja tegevuskohad. Kostja registreerimisaadress XXX, Pärnu on olnud ka XXXOÜ registreerimisaadressiks. Nimetatud aadress on ka mõlema äriühingu osaniku ja juhatuse liikme XXX kodune aadress. XXXOÜ kontakttelefoniks oli kuni ettevõtte üleminekuni 10.10.2011 XXX. Kostja kodulehe väljavõtte kohaselt on sama number ka kostja kontakttelefoniks. Lisaks ilmsele kontaktandmete ühtivusele kattuvad ka mõlema äriühingu tegelike tööde teostamise aadressid, nii XXXOÜ kui ka kostja teostasid töid XXX tootmishoones aadressil XXX, Saare maakond.
15.Kostja raamatupidamisdokumentidest nähtub, et perioodil oktoober 2011 – november 2011 oli kostja ainukeseks kliendiks XXX. Kostja 2011 september kasumiaruandest nähtub, et vahetult enne ettevõtte ülevõtmist ei olnud kostjal tööjõukulusid ja kostja tegevus ei olnud üldse seotud laevaehituse ega metallitööga. Just XXXOÜ ettevõtte omandamisega aktiviseerus kostja majandustegevus. Kostja on üle võtnud XXXOÜ töötajad. XXXOÜ tasus veel augustis 2011 töötasu kaheksale töötajale, kellest viis – XXX, XXX, XXX, XXX, XXX– kattuvad kostja töötajate nimekirjaga.
16.XXXOÜ tegevus peatus pärast võõrandamist täielikult ja kostja tegevus aktiviseerus märkimisväärselt XXXOÜ osade võõrandamise hetkel Läti kodanikule, kellega kontakti saavutamine on võimatu. Kostja praeguse osaniku ja juhatuse liikme poolt tekitatud XXXOÜ-le maksuvõlg on 7666 eurot. Hagejale jäeti aga maksmata märkimisväärne summa töötasu näol, millele oleks lisandunud riiklikud maksud. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Hageja ei ole oma töötasu nõuet tõendanud. Hageja peab tõendama, et XXXOÜ-l oli kohustus hagejale maksta töötasu summas 6391 eurot. Hageja on esitanud töösuhte tõendamiseks hageja ja XXXOÜ vahel 12.112008 sõlmitud töölepingu nr XXX. Äriregistri andmetel oli hageja XXXOÜ juhatuse liige ajavahemikul 27.06.2008 – 20.01.2009. Seega sõlmiti hagejaga tööleping ajal, mil hageja oli XXXOÜ juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et juhindudes ÄS § 168 lg 1 p 10 otsustasid osanikud hagejaga töölepingu sõlmimise ja määrasid töölepingu tingimused ning otsustasid volitada XXXOÜ teist juhatuse liiget XXX sõlmima hagejaga töölepingut. Töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise organi liikme suhtele juriidilise isikuga. Ka kehtiva TLS § 1 lg 5 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Seega ei tulene töötasu nõue ka seadusest. Tegemist on tühise töölepinguga, millest ei saa tuleneda hageja nõuet XXXOÜ ega kostja vastu. Lisaks on hageja ise enda 29.08.2011 e-kirjas XXX avaldanud, et hageja ei teinud XXXOÜ-s palgatööd, mistõttu ei saanud hagejal tekkida ka palga ehk töötasu nõuet.
2-12-36368
19.Kostja leiab ka, et hageja töölepingu punktis 3.2 nimetatud tööülesanded, tööde korraldamine ja aruandluse esitamine, kuuluvad osaühingu juhtimise valdkonda ja on iseloomulikud juhatuse liikme tegevusele. Hageja poolt juhatuse liikme kohustuste täitma asumine XXXOÜ-s ei ole hageja tööle lubamine. Asjakohatud on hageja viited sel ajal kehtinud TLS §-le 28 lg 2. Hageja ja XXXOÜ vaheline õigussuhe lõppes hageja tagasikutsumisega juhatuse liikme ametikohalt 20.01.2009.
20.Isegi, kui tööleping oleks kehtiv, peab hageja tõendama, et hageja faktiliselt täitis töölepingut. Usutav ei ole, et hageja töötas ilma töötasuta 10 kuud ilma mingeid pretensioone esitamata või töölepingut üles ütlemata. Kostja leiab, et hageja juhtis faktiliselt ise XXXOÜ-d ja oli faktiliselt selle osanik, kuid pärast hageja kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamist tuli hageja tagasi kutsuda juhatuse liikme ametikohalt ja hageja ei saanud olla osanikuks. Faktiliselt jätkas hageja aga XXXOÜ juhtimist, sh tegeles hageja töötasude maksmisega nii töötajatele kui ka endale, samuti arvete maksmisega. Hageja ei saanud aga endale ametlikult töötasu maksta, kuna see oleks läinud pankrotivarasse. Kostja leiab, et hageja on töötasu kätte saanud.
21.Hageja on korduvalt kinnitanud, et on XXXOÜ-st kõik rahad kätte saanud. Oma 03.09.2011 ekirjas XXX ja XXX on hageja tunnistanud, et kannab oma elamiskulud XXXOÜ rahaliste vahendite arvelt. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli muid nõudeid XXXOÜ vastu, seega tuleb asuda seisukohale, et summad on hageja poolt XXXOÜ-st välja võetud töötasu arvel. Samuti avaldab hageja 03.09.2011 e-kirjas, et kõik kolm osapoolt on saanud viimase 6 kuu eest summad kätte ehk hageja on saanud vaidlusaluse perioodi eest kõik tasud kätte.
22.Hageja ei ole tõendanud, et kostja on XXXOÜ õigusjärglane. Kostja poolt projektide XXX, XXX ja XXX lõpuleviimine ei ole käsitletav XXXOÜ ettevõtte ülevõtmisena kostja poolt. Kostja oli sunnitud nimetatud projektid lõpule viima. Hageja kasutas oma isiklikes huvides XXXOÜ rahalisi vahendeid ulatuses, mis muutis XXXOÜ võimetuks nimetatud projekte lõpule viia. Kuna XXX oli formaalselt XXXOÜ juhatuse liige ja osanik, siis nõudis lepingupartner XXX XXX projektide lõpule viimist. XXX oligi sunnitud projektid lõpule viima ja sõlmis vastavad töövõtulepingud kostja nimel. Töövõtuleping projekti XXX lõpetamiseks vormistati kirjalikult, projektide XXX ja XXX lõpetamiseks kirjalikke töövõtulepinguid ei vormistatud või ei ole need kostjal säilinud. Mingeid muid töid ei ole kostja XXX-le teinud. Hageja ei ole tõendanud mingite muude tehingute kattuvust peale projektide XXX, XXX ja XXX lõpuleviimist. Kostja ei teostanud töid XXXOÜ-ga samas tegevuskohas. Projektide XXX, XXX ja XXX tööd tuli teostada tellija XXX tootmishoones aadressil XXX, Saaremaa. Kui töövõtja läheb töid teostama tellija juurde, ega siis seepärast ei muutu tellija tootmishoone töövõtja tegevuskohaks.
23.Kostja ja XXXOÜ ei tegutsenud samal aadressil. XXXOÜ aadress (oli XXX, Pärnu, kuid kostja aadress oli ja on siiani XXX, Pärnu. Samuti ei kattu juhtorganid. XXXOÜ juhatuse liige, väidetava ettevõtte üleandmise ajal, oli XXX üksi, kuid kostja juhatuse liikmed, väidetava ettevõtte omandamise ajal, olid XXX, XXX ja XXX kolmekesi.
24.XXXOÜ-l ja kostjal oli ainult üks kattuv klient, kelleks oli XXX. Hageja ei ole nimetanud ega tõendanud mitte ühtegi muud kattuvat klienti. Hageja väide kolme suure kliendi kohta on paljasõnaline.
25.Väited kostja varasema tegevuse on alusetud. Kostjal ei saanudki olla varasemat tegevust, kuna kostja kanti registrisse alles 04.07.2011.
26.Hageja ei ole tõendanud, et töötajad oleksid samad. XXX ja XXX on kostja juhatuse liikmed, juhatuse liige ei ole töötaja. XXX ja XXX asusid pärast XXXOÜ majandustegevuse lõppu tööle hoopis hageja endaga seotud äriühingus XXXOÜ. XXX asus kostja juures tööle alles 2012.
2-12-36368 Töötajate ülevõtmisega oleks olnud tegemist siis, kui kostja oleks võtnud enamuse töötajatest üle vahetult pärast nende töösuhte lõppu XXXOÜ-s. Selliseid töötajaid ei ole.
27.Kuna hageja ei ole tõendanud ettevõtte üleminekut, siis ei ole hageja tõendanud ka väidetava hageja poolt saamata töötasu maksmise kohustuse üleminekut XXXOÜ-lt kostjale. Lisaks kuna XXXOÜ-l ei olnud kohustust maksta hagejale töötasu, siis ei saanud olematu kohustus üle minna kostjale isegi juhul, kui kostja oleks XXXOÜ üle võtnud. Kohtuotsuse põhjendused
28.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
29.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
30.Puudub vaidlus, et: 1) XXXOÜ asutati 27.06.2008 ning XXXOÜ majandustegevus lõppes faktiliselt 11.10.2011 (I kd, tl 160161), 2) XXXOÜ juhatuse liige oli perioodil 27.06.2008-20.01.2009 hageja ja perioodil 20.01.2009-11.10.2011 XXX, 3) Hageja ja XXXOÜ, keda esindas XXX, vahel sõlmiti 12.11.2008 tähtajatu tööleping nr XXX, mille alusel hageja asus tööle tehnikajuhi ametikohal (TVK, tl 25-29), 4) XXX OÜ asutati 04.07.2011 (I kd, tl 10-11)
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas; a) hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud tööleping on kehtiv, b) XXXOÜ on jätnud hagejale tasumata töötasu perioodi detsember 2010 – september 2011 eest, c) kostja on üle võtnud XXXOÜ ja vastutab seega hagejale tasumata töötasu eest.
32.Hageja nõude aluseks on hageja ja XXXOÜ vahel 12.11.2008 sõlmitud tähtajatu töölepingu nr XXX, mille alusel hageja asus XXXOÜ-s tööle tehnikajuhi ametikohal töötasuga 10 000 krooni kuus ehk 639,12 eurot. Hagejal on saamata jäänud töötasu perioodi detsember 2010 – september 2011 eest. Hageja leiab, et kuna kostja on XXXOÜ õigusjärglane, siis vastutab kostja hagejale tasumata töötasu eest.
33.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kostja ei ole XXXOÜ õigusjärglane. Lisaks ei ole hageja tõendanud tegelikku töösuhte olemasolu ja asjaolu, et hageja ei ole töötasu saanud.
34.Kostja on oma seisukohtades viidanud hageja töötasu nõude üleminekule hageja usaldusisikule XXX ja leiab, et kui hagejal oleks töötasu nõue, siis loetakse see loovutatuks hageja usaldusisikule ning vastava nõude oleks õigustatud esitama XXX. Hageja ja XXX vahel 20.09.2011 sõlmitud nõuete loovutamise leping ei ole kehtiv, kuna on vastuolus PankrS § 172 ja § 173 mõttega. Isegi kui nõude loovutamise leping oleks kehtiv, siis hageja ei ole hagi alusena tuginenud asjaolule, et on omandanud nõude usaldusisikult. PankrS § 173 lg 5 ei tähenda, et nõue oleks osaliselt hagejal, vaid, et usaldusisik on kohustatud tagastama võlgnikule tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet.
35.Kohus märgib seoses kostja vastavate seisukohtadega, et Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.04.2013 määrusega, milline on jõustunud edasikaebamata 15.04.2013, käesolevas tsiviilasjas, et PankrS § 173 lg 3 alusel usaldusisikule seaduse alusel loovutatud nõuete tagasiloovutamise tehing ei ole tühine. Seega on kostja vastavad seisukohad asjakohatud ning hageja on antud asjas õigeks hagejaks.
36.Edasi annab kohus hinnangu, kas kostja on XXXOÜ õigusjärglane, kuna, kui kohus tuvastab, et tegemist ei ole õigusjärglusega, siis ei vastuta ka kostja hagejale maksmata töötasu nõude eest, mistõttu puuduks vajadus analüüsida sõlmitud töölepingut ja töötasu nõuet.
37.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Võlaõigusseadus (VÕS) § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte
2-12-36368 majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, mh töölepingust tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180–185, kuid nimetatud paragrahvid ei anna ettevõtte ülemineku ammendavaid kriteeriume. Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid (vt otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11). Asjas nr 3-3-1-6-12 tehtud 16. aprilli 2012. a otsuse p-s 12 on kolleegium märkinud, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (vt Riigikohtu 17.06.2013 otsus kohtuasjas 3-3-1-1-13).
38.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ettevõtte XXXOÜ üleminek kostjale XXX OÜ-le. Hageja ei ole tõendanud usutavalt seda, et ettevõte oleks üle läinud.
39.Tõendatud on, et kostja on jätkanud tööd XXXOÜ projektidega XXX, XXX ja XXX (II kd, tl 74-88). Kuid kohus toetab kostja seisukohta, et kostja poolt projektide XXX (II kd, tl 10-12, 6773), XXX ja XXX lõpuleviimine ei ole käsitletav XXXOÜ ettevõtte ülevõtmisena kostja poolt. Puudub vaidlus, et kostja juhatuse liige XXX oli ka XXX juhatuse liige, mistõttu on usutav, et kostja oli sunnitud projektid lõpule viima lepingupartner XXXAS nõudmisel. Mingite muude tööde teostamist kostja poolt XXXAS hageja tõendanud ei ole. Asjaolu, et kostja on projektid lõpule viinud XXXAS tegevuskohas XXX, Saare maakond, ei tähenda, et XXXOÜ ja kostja tegutsesid ühes kohas. Kui töövõtja läheb töid teostama tellija juurde, siis ei muutu automaatselt tellija tootmishoone töövõtja tegevuskohaks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on ülevõtnud mõne muu XXXOÜ kliendi, nimetatu ei nähtu ka kostja poolt esitatud klientide nimekirjast (II kd, tl 13-17). Hageja väited kolme suure kliendi kohta on paljasõnalised.
40.Hageja väited seoses asjaoluga, et XXXOÜ-l ja kostjal on sama registriaadress, on paljasõnaline. Kostja aadressiks on ja oli XXX, Pärnu, milline oli XXXOÜ aadress vähem kui kuu aega alates asutamisest 27.06.2008 – 28.07.2008. Edasi on XXXOÜ tegutsenud järgnevatel aadressidel: XXX, Pärnu perioodil 25.03.2011-11.10.2011, Kuninga 24, Pärnu perioodil 29.12.2008 - 25.03.2011 ja Akadeemia 7, Pärnu perioodil 28.07.2008 - 29.12.2008. Seega ei ole äriühingutel samad aadressid. Hageja väited, et kostja on enne väidetavat XXXOÜ ülevõtmist tegutsenud muul tegevusalal on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja on loodud alles 04.07.2011, seega ei saanudki kostjal olla enne muud tegevusala. Asjaolust, et äriühingutel kattub üks telefoninumber, ei saa teha järeldusi ettevõtte ülemineku osas.
41.XXXOÜ varade, kohustuste ja lepingute üleminekut ei nähuta ka XXXOÜ kasumiaruandest ega ka bilansist (TVK, tl 49-52).
42.Samuti ei kattu ka kostja ja XXXOÜ juhtorganite liikmed. Kostja juhatuse liikmeteks olid asutamisel 04.07.2011 XXX ja XXXning alates 02.11.2011 ka XXX, samas kui XXXOÜ juhatuse liikmeks oli üksnes XXX.
43.Tõendatud on, et XXXOÜ tasus veel augustis 2011 töötasu kaheksale töötajale (II kd, tl 112114), kellest viis; XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kattuvad kostja töötajate nimekirjaga (II kd, tl
2-12-36368 41). Hageja ei ole tõendanud XXXOÜ töötajate üleminekut. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt asusid XXX ja XXX pärast XXXOÜ majandustegevuse lõppu tööle hagejaga seotud äriühingusse XXXOÜ (II kd, tl 134-139) ning XXX asus kostja juures tööle alles aastal 2012. Töötajate ülevõtmisega oleks olnud tegemist, kui kostja oleks võtnud enamuse töötajates üle vahetult pärast nende töösuhte lõppu XXXOÜ-s, millist asjaolu aga ei ole hageja tõendanud.
44.Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et ei ole toimunud XXXOÜ üleminekut kostjale, siis ei anna kohus hinnangut hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud töölepingule ja saamata jäänud töötasule perioodil detsember 2010 – september 2011. Menetluskulude jaotus
45.Poolte menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1, 4 hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
46.Tulenevalt TsMS § § 133 lg 1 ja 2 alusel on tsiviilasja hind 7552,93 eurot (6391 + 650,65 + 511,28 (aastane viivis 6391*8%/100)). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.