2.Mõista kostjalt XXX hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks võlgnevus summas 102,16 (sada kaks eurot ja 16 senti) eurot, millest põhivõlg on 80,27 eurot ning seisuga 09.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 21,89 eurot).
3.Mõista kostjalt XXX hageja Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks välja alates 10.10.2014 kuni põhinõude (80,27 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudest (80,27 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Menetluskulud jätta 57% ulatuses hageja Intrum Justitia Debt Finance AG ja 43 % ulatuses kostja XXX kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 25,80 eurot (kakskümmend viis eurot ja 80 senti). 4.3 Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda Intrum Justitia Debt Finance AG-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (25,28 eurot)
viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada kohtuotsus kostjale XXX avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Intrum Justitia Debt Finance Ag esitas 30.05.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 175 euro, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Kohus tegi 05.06.2014 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 22.09.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti avaldaja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Intrum Justitia Debt Finance Ag (hageja) esitas 09.10.2014 hagi XXX(kostja) vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 10.10.2014 kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja XXXOÜ (edaspidi algne võlausaldaja) 14.03.2011 laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen summas 100 eurot. Peale nimetatud laenu tagastamist taotles kostja 13.04.2011 esialgselt võlausaldajalt veelkord laenu, seekord summas 160 eurot ja tähtajaga 30 päeva. Kostja kohustus tagastama laenu koos käsitlustasuga summas 40 eurot hiljemalt 13.05.2011. 25.04.2011 tegi kostja XXXOÜ-le avalduse laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks 30 päeva võrra ning laenu tagasimakse tähtaega pikendati kuni 12.06.2011. Kostja tasus 08.05.2011 40 eurot ja 13.06.2011 40 eurot, kuid siis maksed katkesid. Kuivõrd kostja ka uue tähtajaga laenu XXXOÜ-le täies mahus ei tagastanud, saatis XXXOÜ kostjale 03.08.2011 esimese ning 07.09.2011 korduva meeldetuletuskirja. Vaatamata sellele kostja võlgnevust siiski lõplikult ei tasunud. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 8.3 kohustub laenutaotleja laenu mittetähtaegselt tasumisel tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade saatmise eest teenustasu 10 eurot kirja eest. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2 on laenuandjal õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga
rikkumise korral tasu 35 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõudis XXXOÜ kostjalt lisaks tagastamata laenule ka meeldetuletuskirjade ja lepingu rikkumise tasu kogusummas (10 + 10 + 35) 55 eurot. Seega tuli kostjal tasuda kokku laenulepingust tuleneva võlgnevus summas 255 eurot, kuid kostja tasus vaid 80 eurot ning 175 eurot on tänaseni tasumata. XXXOÜ on 21.11.2012 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude hagejale ning selle kohta on kostjale saadetud ka 04.03.2013 vastav teade ning palutud võlgnevus tasuda. Saadetu teate eest on võlgnevusele lisandunud sissenõudekulu 10 eurot. Kuivõrd kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse, siis lisandub eeltoodud võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis vastavalt laenutingimustele, s.o 9,5% aastas. Viivis on arvutatud laenu summalt 160 eurot alates laenu tagasimakse tähtajale (pikendatud tähtajale) järgnevast päevast, s.o 13.06.2011 kuni 09.10.2014, päevade arv 1215. Kostja poolt kuulub hagejale tasumisele viivis hagi esitamise seisuga (09.10.2014) summas 50,60 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist 9,5% aastas arvestatuna laenu summalt 160 eurot alates 10.10.2014 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja väitel esitas kostja maksekäsu kiirmenetluse raames vastuväite, milles märkis, et nimetatud võlgnevust nõudis 2012 aastal juba kohtutäitur Oksana Kutšmei. Hageja kinnitusel ei vasta see info tõele, kuivõrd nimetatud nõue ei ole läbinud eelnevalt kohtumenetlust. Kokkuvõtlikult nõuab hageja mõista kostjalt välja laenulepingu järgne võlgnevus 175 eurot, Intrum Justitia AS-i sissenõudekulu 10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,60 eurot ja alates 10.10.2014 täiendav arvestuslik viivis 9,5% aastas summalt 160 eurot kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄIDE
3.Kostja hagile vastanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt ka rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Hageja nõuded tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi väljamõistmiseks võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab
aluse VÕS § 113 lg 1. Kahju hüvitamise nõudele annab aluse VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115.
7.Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - Algse võlausaldaja (XXXOÜ) ja kostja vahel oli kostja 14.03.2011 laenutaotluse alusel sõlmitud laenuleping 100 euro saamiseks (t lk 29-36). Kostja 13.04.2011 laenutaotluse alusel sõlmiti algse võlausaldaja ja kostja vahel seejärel hagis nimetatud tarbijakrediidileping (laenuleping), mille alusel sai kostja krediiti 160 eurot (t lk 36-38), mis kanti kostja arvelduskontole. Krediit kuulus tagastamisele 30 päeva jooksul, seega tähtajaga 13.05.2011, koos laenu käsitlustasuga 40 eurot. Laenulepingule kohaldusid algse võlausaldaja laenulepingu üldtingimused (t lk 39-43). Laenulepingu üldtingimuste punkti 8.2 kohaselt oli viivisemääraks 9,5% aastas tasumata summalt. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 8.3 kohustub laenutaotleja tasuma laenu mittetähtaegsel tasumisel laenuandjale laenusaajale saadetud iga meeldetuletuskirja eest 10 eurot ning punkti 10.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda laenutaotlejalt iga rikkumise kohta leppetrahvi 35 eurot. - Laenu tagastamise tähtaega pikendati kuni 12.06.2011. - Algne võlausaldaja on 21.11.2012 loovutanud nõudeõiguse kostja vastu hagejale (t lk 45-46) ning teavitanud sellest kostjat (t lk 47). - Kostja on teinud algsele võlausaldajale tagasimakseid kokku 80 eurot.
8.Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtuvalt peab kohus (tüüptingimuste kehtivuse hindamise kõrval) omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Kohus peab praegusel juhul vajalikuks kontrollida esmalt sõlmitud laenulepingu (kui tarbijakrediidilepingu) kehtivust tervikuna ning hinnata seejärel vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.
9.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg-st 3 tulenevalt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg-st 4 tuleneb, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.
10.Kohtupraktikast lähtuvalt on TsÜS § 86 lg 1 võimalik kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22).
11.Hageja esitatud laenulepingu üldtingimustest (tl 39-43) nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 160 eurot 30 päevaks, käsitlemise kulud 40 eurot) krediidi kulukuse määr 1410,33% aasta. Hageja ei ole menetluses väitnud, et need andmed oleksid laenulepingu üldtingimustes kajastatud ebaõigesti. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2011. aasta aprillis 29,93% (kättesaadav arvutivõrgus: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/ FINANTSSEKTOR/147/ 979). Laenulepingu krediidi kulukuse määr (1410,33%) ületas seega enne lepingu sõlmimist viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (29,93%) enam kui nelikümmend seitse korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja sundolukorda hindamata.
12.Kohus leiab, et asjas on seega tõendamist leidnud, et laenuleping oli ülikõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja seetõttu TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine.
13.Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses (vt eelpool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 23).
14.Laenu tagastamise (pikendatud) tähtaeg oli 12.06.2011. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb ajavahemikus 13.04.2011-12.06.2011 lugeda 1% aastas. Kostjal kuulus saadud laenult 160 eurot tasumisele intress kokku 0,27 eurot.
15.Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse VÕS § 88 lg 8 kohaselt, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kostja on tasunud esialgsele võlausaldajale laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 08.05.2011 40 eurot ja 13.06.2011 40 eurot. Seega on kostja olnud võlgnevuses ajavahemikus 12.06.2011 kuni 13.06.2011 1 päeva põhinõude summalt 120 eurot ning ajavahemikus 13.06.2011 kuni 09.10.2014 1215 päeva summalt 80,27 eurot (kuivõrd tulenevalt VÕS § 88 lg-st 8 tuleb lugeda 13.06.2011 tasutud summast esmalt intressi katteks 0,27 eurot ning seejärel põhivõlgnevuse katteks 39,73 eurot).
16.Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvestades heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu tagastamise tähtaega (koos VÕS § 94 lg-st 1 tulenevas määras intressiga) ja kostja poolt tehtud tagasimakseid, on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega osaliselt. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa ajavahemikus 13.06.2011 kuni 09.10.2014 kokku 21,89 eurot.
17.Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule, samuti lepingu rikkumise tasu tasumist. Kostjale on väidetavalt saadetud kaks meeldetuletuskirja ning teade nõude loovutamisest (tl 24-25, 47). VÕS
§ 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud sissenõudekulu 10 euro kandmist.
18.Kostja on tagastanud laenu esialgsele võlausaldajale kokku 80 eurot (t lk 23). Kuna tühisest laenulepingust tulenev põhivõlgnevus oli 160 eurot ning tasumisele kuuluv intress 0,27 eurot, saab pärast kostja poolt 80 euro tasumist olla hagejal nõue kostja vastu tühise lepingu alusel tagastamata laenusumma 80,27 euro osas. Seega kuulub eelnevast tulenevalt hagi rahuldamisele põhinõude 80,27 euro, seisuga 09.10.2014 sissenõutavaks muutunud viivise 21,89 euro ja edasiulatuva viivise osas seadusjärgses määras põhinõudelt 80,27 eurot. Menetluskulude jaotus
19.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o hageja kanda jäävad menetluskulud 57% ulatuses ja kostja kanda 43 % ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja mingeid menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
20.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 30.05.2014. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Eelnevast tulenevalt kuulus hagiavalduselt tasumisele riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõivu määrade järgi. Hagihinnalt kuni 350 eurot kuulus seega tasumisele riigilõiv 60 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv, kuid protsendina tasumisele kuulunud summalt 60 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu (15 euro) tagastamist või kasutada Maksu- ja Tolliameti lõivu ja tagatiste kontol olevat enamtasutud summat teises menetluses riigilõivu tasumiseks.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib hageja avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (25,80 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.