Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19.11.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-14-55516 Tsiviilasi Citadele Leasing & Factoring OÜ hagi Harum Projekt OÜ ja Risto Rummi vastu kohustuse täitmiseks ja saamata tulu väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5737,38 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Citadele Leasing & Factoring OÜ (reg nr 10925733, Tallinn, Roosikrantsi 2), hageja esindaja Aivar Jurs, kostja Harum Projekt OÜ (reg nr 11535388, Kohila vald, Pahkla küla) kostja esindaja Risto Rumm, kostja Risto Rumm (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2014 Resolutsioon Välja mõista Harum Projekt OÜlt ja Risto Rummilt solidaarselt 890,77 eurot ja viivis 0,15% päevas põhivõlalt 671,80 eurot alates 07.08.2014 kuni tagastamata põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 464,83 eurot Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks. Välja mõista Harum Projekt OÜlt ja Risto Rummilt solidaarselt saamata jäänud tulu 2578,80 eurot Citadele Leasing & Factoring OÜ kasuks järgmiselt: alates 01.04.2014 kuni 30.11.2014 igakuiselt 111,97 eurot ning alates 01.12.2014 kuni 29.02.2016 igakuiselt iga kuu viimaseks kuupäevaks 111,97 eurot. Lõpetada menetlus Citadele Leasing & Factoring OÜ hagis Harum Projekt OÜ ja Risto Rummi vastu saamata jäänud tulu 1900.- euro väljamõistmise osas. Citadele Leasing & Factoring OÜ menetluskuludest 67% jätta solidaarselt Harum Projekt OÜ ja Risto Rummi kanda.
Tagastada Eesti Vabariigil Citadele Leasing & Factoring OÜ arveldusarvele nr EE911200001210000268 riigilõiv 50.- eurot. Citadele Leasing & Factoring OÜ tasus 06.08.2014 riigilõivu 425.eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja A.Jurs palub VÕS §de 8 lg 2; 271; 334 lg 1; 145 lg 1; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 pde 1, 3, 6; 108 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg-de 2, 4; 113 lg 1; 65 lg 1 ; 196 lg 1; 309 lg 1; TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) võlgnevus 671,80 eurot, saamata tulu 4478,80 eurot, viivis 206,97 eurot, võlgnevuse menetlustasu 12.- eurot; viivis 0,15% päevas rendimaksete võlalt alates 07.08.2014 kuni võla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 464,83 eurot; menetluskulud. 17.09.2014 hageja esindaja A.Jurs täpsustab nõuet ja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt tekitatud kahju 2578,80 eurot ning mõista alternatiivselt välja kahju järgnevalt: arvestusega rendilepingu ülesütlemise kuule järgnevast kuust, s.o alates 01.04.2014 kuni kohtuotsuse tegemise kuuni sissenõutava võlgnevuse arvestusega 111,97 eurot kuus ning alates kohtuotsuse tegemise kuule järgneva kuu viimasest kuupäevast alates igakuiselt 111,97 eurot, mis kuulub tasumisele iga järgneva kuu viimasel päeval summas 111,97 eurot kuni 29.02.2016. Kostjate seisukoht Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast olid teadlikud. Kostjad oma kirjalikus vastuses tunnistavad rendimaksete võlga summas 671,80 eurot, kindlustusmaksete võlga 272,92 eurot, võlgnevuse käsitlustasud ja viivised summas 62.- eurot. Kõik kokku 1006,72 eurot. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu.
VÕS § 341 sätestab, et rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 20.05.2013 rendilepinguga nr JOR13-4776 loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale Harum Projekt OÜ rendile murutraktori Raider koos lõikeorganiga. Müügiarve nr 688 kohaselt omandas hageja kostja väljavalitud rendieseme hinnaga 4955,53 eurot Nord Varaliising ASlt. Rendilepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt sai kostja rendieseme enda otsesesse valdusse ja kasutusse 20.05.2013. Vara kasutamise eest kohustus rentnik maksma tasu. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Rendilepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt kohustus kostja vara kasutama heaperemehelikult ja rendiperioodi lõpus kohustus kostja vara tagastama üldtingimuste p 8.3 alusel. VÕS § 358 lg 1 sätestab, et pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendilepingu ese ja päraldised tuleb tagastada seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärase majandamisele. Rentnik tagastas vara 19.03.2014. Rendilepingu nr JOR13-4776 p 7 kohaselt sõlmiti kostjaga R.Rumm rendilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käendusleping, milles kostja R.Rumm võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui kostja Harum projekt OÜ oma kohustusi ei täida. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 7.5.1 kohaselt vastutab käendaja solidaarselt ja p 7.7 järgi on käendaja vastutuse maksimummäär 2356,38 eurot. Rendilepingu p 4.3 ja üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus rentnik tasuma rendimakseid igakuiselt ja rendimakse tasumise tähtpäev oli jooksva kuu viimane päev. Igakuise rendimakse suurus oli 134,36 eurot (111,97 eurot + käibemaks 20%). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hoiatustest nähtub, et hageja saatis kostjatele 15.11.2013 postiga hoiatuse rendilepingu ülesütlemise kohta. Arvest nr 2784861 nähtub, et hoiatuse koostamise ja edastamise eest esitatud võlgnevuse menetlustasu suurus on 12.- eurot. E-mailist nähtub, et hageja saatis kostjatele 15.11.2014 hoiatuse rendilepingu ülesütlemise kohta. Hoiatuses oli teade ka selle kohta, et juhul, kui võlg jääb antud tähtpäevaks tasumata, kohustuvad kostjad tagama, et rendiese oleks toodud hoiule liisinguandja kontorisse rendilepingu üldtingimuste p 5.6 alusel. Kostjad võlgnevust ei tasunud ja vara hoiule andmise kohustust ei täitnud. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku tähtajani. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. E-mailist nähtub, et 05.03.2013 saatis hageja kostjatele taas e-mailiga võlateatise ja kohustas võla tasuma ja hoiatas, et võla tasumata jätmine viib lepingu ülesütlemiseni. Kostja teatas 06.03.2014, et ettevõttel on raske rahaline olukord. Kostjad võlga ei tasunud. Kostjad on tasunud 3 rendimakset. VÕS § 316 lg 1 p 1 sätestab, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval
maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Rendilepingu üldtingimuste p 8.6.1 kohaselt võib rendilepingu rendileandja öelda üles, kui rentnik on viivituses vähemalt ühe kuumakse tasumisega osaliselt või tervikuna ja ei ole võlgnevust tasunud 2 nädala jooksul peale kirjaliku nõude saamist. Kostjad olid viivituses 5 rendimakse tasumisega, millele lisandusid ka kõrvalnõuded. Avaldusest nähtub, et hageja ütles 07.03.2014 rendilepingu üles ja saatis kostjatele postiga avalduse rendilepingu ülesütlemise kohta. Arvest nr 2792078 nähtub, et ülesütlemise koostamise ja avalduse edastamise võlgnevus on 12.- eurot. E-mailist nähtub, et hageja saatis kostjatele 07.03.2014 ülesütlemise avalduse ka e-mailiga. Kostja teatas e-mailiga 17.03.2014, et ta sai ülesütlemise avalduse kätte 14.03.2014. Kohus leiab, et hageja poolt rendilepingu ülesütlemine on põhjendatud ja seaduslik. Kostjad võtavad omaks võlgnevused rendimaksete, leppetrahvi, võlgnevuse menetlustasu osas, samuti kindlustusvõlgnevuse osas kokku summas 1006,72 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele tasumata rendimaksed summas 671,80 eurot, leppetrahv 50.- eurot, võlgnevuse menetlustasu summas 12.- eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus: 134,36 x 0,15% x 2 (01.08.2013-02.08.2013); 134,36 x 0,15% x 4 (01.09.2013-04.09.2013); 134,36 x 0,15% x 31 (01.10.2013-31.10.2013); 268,72 x 0,15% x 30 (01.11.2013-30.11.2013); 403,08 x 0,15% x 31 (01.12.2013-31.12.2013); 537,44 x 0,15% x 30 (01.01.2014-30.01.2014); 537,44 x 0,15% x 28 (01.02.2014-28.02.2014); 671,80 x 0,15% x 7 (01.03.2014-07.03.2014). Alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni on viivist arvestatud 153,17 eurot (671,80 x 0,15% x 125) ajaperioodi 08.03.2014 kuni 06.08.2014 eest. Seega kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt viivis summas 53,80 + 153,17 eurot. Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-13 asunud seisukohale, et kui üürnik jätab üüri maksmata, saab üürileandja valida, kas ta jätkab lepingu täitmist ja nõuab võlgnetava üüri maksmist või ütleb lepingu üles. Lepingu ülesütlemine ei muuda üürniku rikkumist olematuks ega välista üürileandja nõudeid üürilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Lepingu üüri maksmata jätmise ülesütlemise järel saab ta nõuda üürnikult kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 mõttes. Sellisel juhul on nõude sisuks VÕS § 127 lg 1 ja 128 lg 4 alusel üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine. Üüri maksmise kohustuse rikkumine on riigikohtu arvates VÕS § 127 lg 4 mõttes põhjuslikus seoses sellega kaasnenud lepingu ülesütlemisest tekkinud kahjuga. Samuti on selline kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. Sellise kahju hüvitamise kohustus pidi üüri maksmata jätnud ja üürilepingu ülesütlemise põhjustanud üürnikule olema VÕS § 127 lg 3 tähenduses ka ettenähtav. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kui kostja oleks rendilepingu kohaselt täitnud lepingut rendiperioodi lõpuni, siis oleks rendileandja saanud rendimakseid kokku 5374,56 eurot (48 x 111,97) ning lisaks rentnik kohustus murutraktori 48 kuu möödudes rendileandjale tagastama. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige
otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Rendilepingu üldtingimuste p-s 1.2.4 kohaselt on lepingu sõlmimise huvi rendileandja poolt lepingu täitmine tähtaja lõpuni. Rendilepingu üldtingimuste p-d 8.6.1, 8.8 ja 8.8.3 sätestavad, et lepingu ülesütlemise korral kohustub rentnik hüvitama rendileandjale saamata jäänud tulu, mis on võrdne kõikide rendimaksetega lepingu perioodi lõpuni. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hageja on tasunud rendieseme soetamisel müüjale selle maksumuse summas 3845,98 eurot + käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohuslane, siis tuleb hageja otseseks kuluks lugeda ostuhind ilma käibemaksuta. Hageja võõrandas 26.03.2014 rendieseme peale kostjalt tagasisaamist hinnaga 2900.- eurot + käibemaks. Plaanitud rendi netotulu oli 1528,58 eurot (5374,56-3845,98) ja lisaks kohustus kostja tagastama rendieseme, mille võimalik väärtus võis olla 1000.- eurot. Hageja sai müügist 2900.eurot, aga perioodi lõpuks oleks võinud saada 1000.- eurot. Vahe on 1900.- eurot. Alates lepingu ülesütlemisest oleks rendiperiood kestnud veel 40 kuud. Seega on saamata jäänud tulu 40 x 111,97= 4478,80 eurot, millest hageja arvab maha 1900.- eurot, mis saadi murutraktori müügist. Saamata jäänud tulu suurus 2578,80 eurot. Kohus leiab, et hagejale tekitatud kahju ja kostja kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel. Juhul, kui kostja oleks täitnud rendilepingut kohaselt, ei oleks hagejale kahju tekkinud, s.o hagejal ei oleks jäänud saamata rent 40 kuu eest. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjale oli ette nähtav, et hagejale 40 kuu eest rendi maksmata jätmine põhjustab hagejale kahju. Hageja loobub 1900.euro väljamõistmisest ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja taotlus kostjatelt viivise väljamõistmiseks protsendina päevas rendimaksete võlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Citadele Leasing & Factoring OÜ menetluskuludest 67% jätta solidaarselt Harum Projekt OÜ ja Risto Rummi kanda, kuna hageja loobus 1900.- euro väljamõistmisest peale hagi esitamist. Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja loobus hagist 1900.- euro väljamõistmise osas. Hageja esindaja on taotluse kohtule esitanud. Hagejale ei kuulu tagastamisele 100.- eurot, vaid 50.- eurot, s.o pool 1900.- euro väljamõistmiseks
nõutavast riigilõivust. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 150 lg 1 p 1, s.o riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kuna hageja loobus hagist ning seetõttu riigilõiv tagastatakse.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.