Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044, asukoht Tulika 15/17, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja M-HK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX X/X-X XXXXXXX)
Kostja AS Linnasoojus (registrikood 10265975, asukoht Maakri 28A, Tallinn) Kostja MV (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XXX XX-XX XXXXXXX)
Kostja AM (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X XXXXXXX)
Kostja GS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
X/X-X, XXXXXXX)
Kostja NT (IK XXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
X/X-X, XXXXXXX)
Kostja JD (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
X/X-XX, XXXXXXX)
Kostja MR (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
X/X-XX, XXXXXXX)
Nende kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Kostja JS (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Mae Küttik
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.03.2014 vaheotsus ja teha uus otsus.
2.Rahuldada kostjate M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD ja MR taotlus hagi aegumise kohaldamiseks ja jätta hagi M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD ja MR vastu aegumise tõttu rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD ja MR menetluskulud OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus menetluskulud tema enda kanda.
5.Saata tsiviilasi JS vastu esitatud hagi osas menetluse jätkamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas 11.07.2013 hagi Harju Maakohtusse M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD, JS ja MR vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Kostjad on Tallinnas Lubja 7 asuvate korteriomandite omanikud seisuga 01.12.2010. Hageja on ümber kujundatud Tallinna Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttest, kellele Tallinna linn andis 1994.a korraldusega mh hooldada ja
majandada Lubja 7 asuvad elamud. Korteriomanikest kostjatega oli hagejal sõlmitud valdavalt suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust, mh remonditöid. Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt ning samuti kasutas hageja elamus remonttööde teostamiseks omavahendeid.
3.2001.a moodustati Korteriühistu Lubja 7. Korteriühistu nõusolekul jätkas hageja Lubja 7 korteriomanikele haldusteenuse osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid kostjatele. 13.08.2010 esitas Korteriühistu Lubja 7 hagejale avalduse sooviga lõpetada teenuste osutamine. Samas teatas korteriühistu esimees, et ta on teadlik hageja nõudest korteriühistu vastu 1995 - 1997.a remonttööde teostamise eest.
4.Elamu Lubja 7 haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli perioodil 01.07.1994 - 31.10.2010 remondiks kulutatud 112 307,71 krooni, millest olid elanikud tasunud 21 008,17 krooni. Seega elanike poolt tasutud ja tegelikult kulutatud summade vahe on 91 299,54 krooni, ehk 5835,10 eurot. Hoolimata sellest, et nimetatud akt jäi korteriühistu ja hageja poolt allkirjastamata, anti elamu faktiline haldus ja majandamine üle korteriühistule oktoobris 2010.
5.Hageja ei nõustunud kostjate väitega hagi aegumise kohta. Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud oma nõude aluseks olevate väidetavate suuliste lepingute olemasolu. Hageja ei ole tõendanud ühegi sellise lepingu olemasolu, kust oleks korteriomanikele tulnud kohustus maksta remondifondi makseid ületavas osas väidetavalt teostatud remonttööde eest. Isegi kui selline suuline leping oleks ka sõlmitud, oleks lepingust tulenev nõue aegunud. Samuti on aegunud alternatiivselt esitatud alusetu rikastumise ja kahju nõue. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 26.03.2014 vaheotsusega kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
8.Korteriühistu Lubja 7 moodustati ja kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse detsembris 2001. Eluruumide erastamise seaduse § 152 lg 1 sätestas 2001. a, et elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuse täitmisest. Kuni elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule tegeles elamu haldamise, korrashoiu ja remondiga eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Lubja 7 asuva elamu haldamise ja remondiga tegeles OÜ BREM Kinnisvarahooldus ning korteriomanikud kohustusid tasuma elamu haldamise korraldajale makseid, sh remondifondi. Vaidlus puudus selles, et korteriomanikud tasusid igakuiselt hooldustasu ning remondifondi kulu.
9.TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi 2 lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
10.Lubja 7 elamu haldamine anti üle korteriühistule väidetavalt 31.10.2010. Hageja väite kohaselt selgus elamu haldamise üleandmisel, et elamu remondiks oli hageja kulutanud rohkem, kui korteriomanike poolt oli remondifondi laekunud. Riigikohus leidis lahendites nr 3-2-1-9-04 ja 3-2-1-110-04, et kui haldust korraldavale isikule laekunud vahendid elamu remondiks ei olnud piisavad ja ta kasutas selleks oma vahendeid ning elamu üleandmisel korteriühistule ei jõudnud pooled remondirahade tasaarvestuses kokkuleppele, siis on haldust korraldaval isikul õigus nõuda põhjendatud kulutuste
hüvitamist korteriomanikelt või üürnikelt, kes tasusid haldust korraldavale isikule remondiks vajalikke makseid. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks elamu haldamise ja majandamise üleandmisest korteriühistule, s.o 01.11.2010.
11.TsÜS § 146 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Samuti on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude ning alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat - TsÜS § 150 lg 1, § 151 lg 1. Kohus leidis, et hagejal tekkis nõudeõigus kostjate vastu 01.11.2010 ning lõppes 31.10.2013. Hagi esitati 11.07.2013. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Apellatsioonkaebus
12.Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.
13.Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Kohus oleks pidanud esmalt kindlaks tegema, milline nõue millisel alusel on esitatud. Maakohus leidis, et hageja nõue kostjate vastu olevat muutunud sissenõutavaks 01.11.2010. Kohus põhjendas seda asjaoluga, et elamu Lubja 7 haldamine ja majandamine anti hageja väitel faktiliselt korteriühistule üle 31.10.2010. Kohtuotsusest ei selgu, mis alusel esitatud nõude sissenõutavaks muutumist kohus lahendas, kuna hageja esitas nõude kolmel erineval alternatiivsel alusel. Kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendites on käsitletud haldust korraldanud isiku alusetust rikastumisest tulenevat nõuet, kuid hageja esitas nõuded kostjate vastu esmajärjekorras lepingulisel alusel.
14.Hageja nõuab kostjatelt väidetavate remonttööde maksumuse hüvitamist, mida hageja olevat Lubja 7 elamu haldust korraldava isikuna teostanud või vahendanud 1994. a juuli - 2010. a veebruar. Hageja palus kohtul esmalt kontrollida hageja nõudeid lepingu täitmise nõuetena väidetavalt kostjatega sõlmitud suuliste lepingute alusel; seejärel, kui kohtu arvates hageja ja kostjate vahel puudub lepinguline suhe, siis lepinguväliste nõuetena alusetu rikastumise alusel; ning kolmanda alternatiivina lepingu rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise nõuetena väidetavalt kostjatega sõlmitud suuliste lepingute alusel. Maakohus pidanuks esmajärjekorras kontrollima hageja poolt lepingulisel alusel esitatud väidetavate suuliste lepingute täitmise nõude aegumist. Selleks oleks kohus pidanud kindlaks tegema väidetavatest suulistest lepingutest kostjatele tulenenud remonttööde eest raha maksmise kohustuse ja selle täitmise tähtaja iga kostja kohta. Vastavate asjaolude osas lasus tõendamiskoormus hagejal. Kui kohus leidis, et hageja poolt esitatu põhjal ei saa vastavaid asjaolusid kindlaks teha, oleks kohus pidanud selgitamiskohustusest lähtuvalt laskma hagejal täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kuni hageja ei ole väidetavate suuliste lepingute olemasolu ega nendest tuleneva väidetava maksekohustuse täitmise tähtaega selgitanud, ei saanud kohus asuda seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.11.2010.
15.Kuigi hageja ei ole kostjatega sõlmitud suuliste lepingute olemasolu tõendanud ega nende sisu selgitanud ning kostjad selliste lepingute olemasolu välistavad, siis isegi kui mõnel korteriomanikul oli hagejaga leping remondifondi makseid ületavate remonttööde eest raha maksmiseks, aegusid hageja väidetavad nõuded tulenevalt 1995 - 1997.a remonttöödest hiljemalt 01.07.2005 ning hageja väidetavad nõuded tulenevalt 2003 – 2010.a remonttöödest hiljemalt 2013.a veebruaris.
16.Hageja nõuded alusetu rikastumise alusel aegusid samuti hiljemalt vastavalt 01.07.2005 ja 2013.a veebruaris, kuivõrd hageja peab kostjaid hageja arvel rikastunuks remonttööde tulemusel, mida hageja olevat teostanud või vahendanud perioodil 1994 - 2010. a veebruar. Seejuures TsÜS § 151 lg-s 2 sätestatud absoluutse 10-aastase aegumistähtaja kohaselt olid hagi esitamise ajaks aegunud mistahes nõuded tulenevalt varem kui 10 aastat enne hagi esitamist toimunud väidetavast alusetust rikastumisest ehk enne
11.07.2003 teostatud või vahendatud tööde tulemusel toimunud väidetavast rikastumisest. Kohus jättis kostjate väited põhjendamatult arvestamata.
17.Selleks, et kontrollida väidetavate suuliste lepingute rikkumise alusel esitatud kahju hüvitamise nõuete aegumist, oleks kohus pidanud kindlaks tegema väidetavalt rikutud lepingulised kohustused, millele hageja on oma kahjunõude rajanud, ning millal iga kostja väidetava kohustuse rikkumise toime pani. Vastavate asjaolude osas lasus tõendamiskoormus hagejal. Kui kohus leidis, et hageja poolt esitatu põhjal ei saa vastavaid asjaolusid kindlaks teha, oleks kohus pidanud selgitamiskohustusest lähtuvalt laskma hagejal täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh väidetavalt rikutud lepingulisi kohustusi ja nende rikkumise aega iga kostja poolt, koos viidetega, millega hageja oma väiteid tõendab. Kuni hageja ei ole väidetavate rikutud lepinguliste kohustuste sisu ja iga kostja poolt väidetavalt toimepandud rikkumise aega selgitanud, ei saanud kohus asuda seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.11.2010.
18.Kuigi hageja ei ole kostjatega sõlmitud suuliste lepingute olemasolu tõendanud ega nende sisu selgitanud ning kostjad selliste lepingute olemasolu välistavad, siis isegi kui mõnel korteriomanikul oli hagejaga leping ja ta seda rikkus, siis aegusid väidetavast rikkumisest tulenevad hageja kahjunõuded sarnaselt lepingu täitmise nõudega ehk hiljemalt vastavalt 01.07.2005 ja 2013. a veebruaris.
19.Maakohus rikkus menetlusnorme, kui lahendas asja kirjalikus menetluses, poolte nõusolekut kirjalikuks menetluseks ei olnud, ning arvestades hagi hinda 7564,28 eurot, ei olnud ka alust kirjalikuks menetluseks kohtu määramisel. Seadusest ei tulene, et vaheotsuse aegumise kohta võiks teha kirjalikus menetluses. Asja kirjalikul lahendamisel rikkus kohus kirjaliku menetluse reegleid ning ei määranud tähtaega, mille jooksul olnuks võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti ei määranud kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aega ega teatanud neist menetlusosalistele. Kostjad oleksid istungi toimumisel või lõpptähtaja määramisel soovinud avaldada arvamust, et nende arvates peaks kohus enne aegumise kohaldamise taotluse osas vaheotsuse tegemist selgitamiskohustusest lähtuvalt laskma hagejal täpsustada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh väidetavalt kostjatega sõlmitud suuliste lepingute olemasolu ja nendest väidetavalt kostjatele tulenenud raha maksmise kohustuse täitmise tähtaega, koos viidetega tõenditele. Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise kohta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus vaheotsus. Ringkonnakohus leiab, et hagi on kostjate M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD ja MR suhtes aegunud. Kuna ringkonnakohus kohaldab aegumist, on ringkonnakohtu vaheotsuse puhul ühtlasi tegemist lõppotsusega.
22.Kostja JS ei ole taotlenud aegumise kohaldamist ja tema suhtes ei ole maakohus vaheotsust teinud. Seega jääb hagi JS vastu edasi maakohtu menetlusse.
23.Maakohus leidis, et olenemata nõude alusest, mis hageja poolt alternatiivaselt esitati, muutus hageja nõue sissenõutavaks elamu haldamise ja majandamise üleandmisest
korteriühistule, s.o 01.11.2010. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kohtuotsusest ei selgu, mis alusel esitatud nõude sissenõutavaks muutumist kohus lahendas, kuna hageja esitas nõude kolmel erineval alternatiivsel alusel. Maakohtu otsuses puuduvad üldse põhjendused, mille alusel kohus nõude sissenõutavaks muutumise üle otsustas. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-110-04, milles on leitud, et kui haldust korraldavale isikule laekunud vahendid elamu remondiks ei olnud piisavad ja ta kasutas selleks oma vahendeid ning elamu üleandmisel korteriühistule ei jõudnud pooled remondirahade tasaarvestuses kokkuleppele, siis on haldust korraldaval isikul õigus nõuda põhjendatud kulutuste hüvitamist korteriomanikelt või üürnikelt, kes tasusid haldust korraldavale isikule remondiks vajalikke makseid. Selles lahendis ei käsitlenud Riigikohus seda, millal muutub selline nõue sissenõutavaks.
24.Hageja nõuab kostjatelt raha maksmist remonttööde eest, mida hageja on väidetavalt Lubja 7 elamu haldust korraldava isikuna teostanud või vahendanud perioodil 1994 juuli - 2010 veebruar ja mis ei ole kaetud korteriomanike poolt hagejale makstud remondimaksetega. Hagi alusena on hageja välja toonud järgmised asjaolud: Tallinna linn andis 1994.a korraldusega Tallinnas, Lubja 7 asuvad elamud hooldada ja majandada Tallinna Kadrioru Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttele, kelle õigusjärglaseks on hageja. Korteriomanikest kostjatega oli hagejal sõlmitud valdavalt suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas korteriomanikele elamu haldus- ja hooldusteenust, mh remonditöid. Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt ning samuti kasutas hageja elamus remonttööde teostamiseks oma vahendeid. Haldus- ja hooldusteenuse osutamise eest esitas hageja korteriomanikele igakuiselt arveid, milles sisaldusid ka hageja poolt määratud nn remondifondi tasutavad summad. 13.08.2010 esitas KÜ Lubja 7 hagejale avalduse sooviga lõpetada teenuste osutamine. Hageja lõpetas faktiliselt teenuste osutamise oktoobris 2010. Kostjad on Tallinnas Lubja 7 asuvate korteriomandite omanikud seisuga 01.12.2010.
25.Hageja on märkinud oma nõude aluseks eelkõige hageja ja kostjate vahel sõlmitud suulised lepingud. Tegemist on teenuse osutamise lepingutega, mille kohaselt hageja osutas kostjatele haldus-ja hooldusteenust, mis sisaldas ka remonditöid. Kostjad kohustusid maksma hageja poolt igakuiselt esitatud arveid, mis sisaldasid ka remondimakseid. Vaidlust ei ole arvete tasumise üle. Hageja esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et esitatud arved on kostjate poolt tasutud. Hageja ei tugine ühelegi sellisele pooltevahelisele kokkuleppele, kust oleks korteriomanikele tulnud kohustus maksta remondifondi makseid ületavas osas teostatud remonttööde eest. Seega puudub hageja lepingu täitmise nõudel õiguslik alus.
26.Isegi kui hageja ja mõne korteriomaniku vahel oleks olnud hageja väidetud suulised lepingud remondifondimakseid ületavate 1994-2010 remonttööde eest raha maksmiseks, siis oleks vastavatest lepingutest tulenev nõue aegunud.
27.Töö tegemise ees tasu saamise nõue muutub üldreeglina sissenõutavaks töö valmimisest. Remontööde osas, mis tehti enne 01. juulist 2002, kehtis TsÜS (1994) ning selle § 113 lg 1 järgi pidanuks nõuded aeguma 10 aasta jooksul. VÕSRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb aegumisele alates 01.07.2002 kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda 01. juulist 2002, st hageja väidetavad enne 01.07.2002 tekkinud nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005.
Peale 01.07.2002 tekkinud nõuetele kohaldub kehtiv TsÜS § 146 lg 1, mille esimese lause kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi esitamise ajaks oli kõigi remonditööde teostamisest, mida hageja on välja toonud, möödunud rohkem kui kolm aastat.
28.Alternatiivselt on hageja märkinud oma nõude õigusliku alusena VÕS § 101 lg 1 p 3 ehk õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõude kohustuse rikkumise korral. Hageja peab rikutud kohustuseks väidetavatest suulistest lepingutest tuleneva maksekohustuse rikkumist. Ka sel juhul tekkis hageja väidetav kahjunõue samal ajal kui lepingu täitmise nõue ning aegus TsÜS (1994) § 113 lg 1, VÕSRS § 9 lg-te 1 ja 2 ning TsÜS § 146 lg 1 kohaselt samuti vastavalt 01.07.2005 (enne 01.07.2002 tekkinud nõuete osas) ning hiljemalt 2013. a veebruaris (pärast 01.07.2002 tekkinud nõuete osas).
29.Alternatiivselt on hageja märkinud oma nõude õigusliku alusena veel alusetu rikastumise võlasuhte. Hageja arvates on kostjad rikastunud hageja arvel hagis väidetud remonttööde teostamise tulemusel, mida hageja on teostanud või vahendanud perioodil 1994-2010. Hageja poolt esitatud nimekirja kohaselt teostati hageja poolt järgmised remonttööd: 1995 juulis hoovimaja katusekatte täielik asendamine, 1995 augustis I maja katusekatte osaline asendamine, 1997 veebruaris veevarustustorustiku ümberehitus, 2003 novembris antennide ja kaablite demontaaž katusel, 2004 jaanuaris WC-kompakti remonttööd, 2005 märtsis välisuksele klaasi paigaldamise, 2005 novembris välisukse luku vahetuse, 2006 mais 2.korruse üld-WC-s loputuskasti remont, 2008 jaanuaris peakilbis hoovimajale automaatkaitselüliti paigaldamine ning 2010 veebruaris vee lahti sulatamine.
30.Tööde teostamise ajal 1995 ja 1997 kehtis TsÜS (1994) ning selle § 113 lg 1 järgi pidanuks nõuded aeguma 10 aasta jooksul ehk vastavalt 2005 juulis ja augustis ning 2007 veebruaris. Põhinõuete aegumisega aegusid TsÜS (1994) § 117 järgi ka viivisenõuded kui kõrvalnõuded. VÕSRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb aegumisele alates 01.07.2002 kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 151 lg 1 esimese lause kohaselt kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda 01. juulist 2002, st hageja väidetavad enne 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005. Peale 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõuetele kohaldub kehtiva TsÜS § 151 lg 1, mille esimese lause kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega pärast 01.07.2002 tekkinud alusetu rikastumise nõuded aegusid vastavalt 2006 novembris, 2007 jaanuaris, 2008 märtsis ja 2013 veebruaris.
31.Kuna hagi esitati juulis 2013, on see eeltoodu alusel aegunud kõigi nõuete osas. Apellandid taotlesid maakohtus aegumise kohaldamist. Menetluskulude jaotus ja selgitus.
32.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad kostjate M-HK, AS-i Linnasoojus, MV, AM, GS, NT, JD ja MR maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda .
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.