Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind
Harju Maakohus Maire Lukk 26. juuni 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-13-33127 OÜ XXX hagi XXX vastu võla nõudes 745,17 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Anneli Aab (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Mae Küttik (Tamos Grupp OÜ, Rävala pst 8 A 217, 10142 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses Asja läbi vaatamine
RESOLUTSIOON
1.Teha vaheotsus lõppotsusena.
2.Jätta rahuldamata aegumise tõttu OÜ XXX hagi XXX vastu võla nõudes. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ-lt XXX menetluskulud 108 (ükssada kaheksa) eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX, AS XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX olid seisuga 01.12.2010Tallinnas XXX asuvate korteriomandite omanikud. Kostjale XXX kuulus korter nr 11.
2.Hageja on ümber kujundatud XXX, kellele Tallinna linn andis 1994.a korraldusega mh hooldada ja majandada XXX asuvaid elamuid. Hageja osutas elamu haldus- ja hooldusteenust, mh remonditöid.
2-13-33127
3.2001.a moodustati Korteriühistu XXX. Viimase nõusolekul jätkas hageja XXX korteriomanikele haldusteenuse osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid korteriomanikele, sh kostjale.
4.13.08.2010 esitas Korteriühistu XXX hagejale avalduse sooviga lõpetada teenuste osutamine.
5.Elamu faktiline haldus ja majandamine anti korteriühistule üle oktoobris 2010.
6.11.07.2013 esitas hageja Harju Maakohtule hagi XXX, AS-i XXX, XXX , XXX , XXX , XXX, XXX, XXX ja XXX vastu võla saamiseks.
7.26.03.2014 vaheotsusega jättis Harju Maakohus XXX, AS-i XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas tsiviilasja menetlemist.
8.19.11.2014 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.03.2014 otsuse ja jättis hagi XXX, AS-i XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX vastu aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja kostja XXX vastu esitatud hagi osas menetluse jätkamiseks maakohtule, kuna kostja ei taotlenud aegumise kohaldamist ja tema suhtes maakohus vaheotsust ei teinud.
9.09.03.2015 määrusega jättis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
10.12.03.2015 saabus tsiviilasi 2-13-33127 menetluse jätkamiseks kostja XXX osas Harju Maakohtule. Hageja nõue
11.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 574,81 eurot, viivise 121,50 eurot, viivise põhinõudelt (574,81 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 63 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 113. Alternatiivselt tugineb hageja oma nõudes VÕS § 101 lg 1 p 3, § 1027, § 1028 lg 1, § 1042 lg 1.
12.Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi on aegunud. Hagi aegumise kohaldamiseks on taotlus esitatud 15.04.2015. Kohtuotsuse põhjendus
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
15.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu.
17.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18.Kohus leiab, et asjas puudub vaidlus selles, et XXX, AS XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ja kostja olid Tallinnas XXX asuvate korteriomandite omanikud seisuga
2-13-33127 01.12.2010. Kostjale kuulus korter nr 11. Hageja on ümber kujundatud XXX, kellele Tallinna linn andis 1994.a korraldusega mh hooldada ja majandada XXX asuvaid elamuid. Hageja osutas ja vahendas elamu haldus- ja hooldusteenust, mh remonditöid. Remonditöid teostati elanikelt laekunud sihtotstarbeliste maksete arvelt ning samuti kasutas hageja elamus remonttööde teostamiseks omavahendeid. 2001.a moodustati Korteriühistu XXX, kelle nõusolekul jätkas hageja XXX korteriomanikele haldusteenuse osutamist, esitades selle kohta arveid korteriomanikele, sh kostjale. 13.08.2010 esitas Korteriühistu XXX hagejale avalduse sooviga lõpetada teenuste osutamine. Elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti järgi oli perioodil 01.07.1994-31.10.2010 remondiks kulutatud 112 307,71 krooni, millest olid elanikud tasunud 21 008,17 krooni. Elanike poolt tasutud ja tegelikult kulutatud summade vahe oli 91 299,54 krooni, so 5 835,10 eurot. Nimetatud akt jäi korteriühistu ja hageja poolt allkirjastamata. Elamu faktiline haldus ja majandamine anti korteriühistule üle oktoobris 2010.
19.Poolte vahel on vaidlus kas hagi on aegunud.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
21.Hageja on esitanud hagi kolmel erineval alternatiivsel alusel. Hageja palub esmalt kontrollida hageja nõudeid lepingu täitmise nõudena väidetavalt kostjaga sõlmitud suulise lepingu alusel; seejärel, kui kohtu arvates hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, siis lepinguvälise nõudena alusetu rikastumise alusel; ning kolmanda alternatiivina lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena väidetavalt kostjaga sõlmitud suulise lepingu alusel.
22.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue, mis on esitatud lepingu täitmise nõudena, on aegunud. Hageja nõuab kostjalt raha maksmist remonttööde eest, mida hageja on väidetavalt XXX elamu haldust korraldava isikuna teostanud või vahendanud perioodil 1994.a juuli kuni 2010.a veebruar ja mis ei ole kaetud kostja poolt hagejale makstud remondimaksetega vastavalt kostja kaasomandi suurusele. Hagi kohaselt oli tegemist suulise teenuse osutamise lepinguga, mille kohaselt osutas hageja kostjale haldus- ja hooldusteenust, mis sisaldas ka remonditöid. Kostja kohustus maksma hageja poolt igakuiselt esitatud arveid, mis sisaldasid ka remondimakseid. Puudub vaidlus, et esitatud arved on kostja tasunud (II kd tl 197). Asjas ei ole tõendatud, et hagejal oli kostjaga sõlmitud suuline leping, kust oleks tulnud kostjale kohustus maksta remondifondi makseid ületavas osas teostatud remonttööde eest. Kostja on vastavate kokkulepete olemasolule vastu vaielnud (III kd tl 67). Seega ei saaks hageja nõue kuuluda rahuldamisele lepingu täitmise nõudena. Kohus nõustub ringkonnakohtu 19.11.2014 otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt isegi juhul kui hageja ja kostja vahel oleks olnud hageja väidetud suuline leping remondifondimakseid ületavate 1994-2010 remonttööde eest raha maksmiseks, siis oleks vastavast lepingust tulenev nõue aegunud.
23.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt muutusid hageja nõuded sissenõutavaks alates 01.12.2010 ehk pärast XXX elamu haldamise üleandmist. Töövõtja tasunõue muutub üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Hageja teostas vaidlusaluseid remonttöid perioodil 1994.a juuli kuni 2010.a veebruar. Remontööde, milliseid hageja teostas enne 01.07.2002, tasunõude aegumisele kohaldub 28.06.1994 vastu võetud TsÜS (1994, kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/28695). TsÜS (1994) § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa
2-13-33127 seaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda tähtaega alates 01.07.2002. Seega hageja väidetavad enne 01.07.2002 lepingust tulenevad nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005. Peale 01.07.2002 tekkinud nõuetele kohaldub kehtiv TsÜS § 146 lg 1, ehk kolmeaastane aegumistähtaeg. Kõige hilisemad remonttööd olid teostatud 2010.a veebruaris. Seega aegusid need hiljemalt 2013.a märtsiks. Võttes arvesse, et hagi on esitatud 11.07.2013, on hageja lepingu täitmisest tulenev nõue aegunud.
24.Hageja on alternatiivselt esitanud oma nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudena. Kohus märgib, et ka sel õiguslikul alusel esitatud nõuded oleksid aegunud sarnaselt lepingu täitmisest tuleneva nõudena, mille aegumist käsitles kohus kohtuotsuse eelmises punktis.
25.Lisaks on hageja alternatiivselt esitanud oma nõude alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Enne 01.07.2002 teostatud tööde tegemise ajal kehtinud TsÜS (1994) § 113 lg 1 kohaselt oleksid alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud 10 aasta jooksul. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt arvestatakse seda tähtaega alates 01.07.2002. Seega hageja väidetavad enne 01.07.2002 alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegusid hiljemalt 01.07.2005. Peale 01.07.2002 tekkinud alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldub kehtiv TsÜS § 151 lg 1, ehk kolmeaastane aegumistähtaeg. Kõige hilisemalt remonttööd olid teostatud 2010.a veebruaris. Seega aegusid need hiljemalt 2013.a märtsiks. Võttes arvesse, et hagi on esitatud 11.07.2013, on hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue aegunud.
26.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis. TsÜS (1994) § 117 ja alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuivõrd hageja kõigil kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel esitatud põhinõue on aegunud, on aegunud ka hageja viivisenõue.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Kuna kohus jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida otsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut muudele esitatud tõenditele. Menetluskulud
28.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 108 eurot käibemaksuga (III kd tl 68). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning selles esitatud menetlusdokumente, on kohus seisukohal, et kostja õigusabikulud summas 108 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning need kuuluvad hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 108 eurot.