Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-14-13146 märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Elamu Halduse AS esitas 25.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxx Pxxxxxxxxxx hooldus- ja muude teenuste eest võla ja viivise, kokku 3261,54 euro nõudes. Kohus tegi 17.04.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 02.06.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.07.2014. a esitas Jõgeva Elamu Halduse AS Tartu Maakohtule oma nõude AxxxxPxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista hooldus- ja muude teenuste eest võla summas 2994,45 eurot ja võla tasumisega viivitamise eest viivise summas 770 eurot. Kohus võttis hagi 13.08.2014. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile õigeaegselt mittevastamise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostja elukohas xxxxxxxx temale kätte 15.08.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ning hageja taotlusel on võimalik hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjale kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx reaalosana korter nr xx. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega on elamu valitsejaks valitud AS Jõgeva Elamu. Hageja on 01.02.2013. a ettevõtte üleandmise lepingu alusel saanud AS-i Jõgeva Elamu õigusjärglaseks. Elamu valitseja on osutanud kostjale korteriomandiga seotud hooldus- ja muid teenuseid. Kostja ei ole teenuste eest nõuetekohaselt tasunud. Kostja võlgnevus teenuste eest 25.07.2014. a seisuga on 2994,45 eurot. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-14-13146 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Korteriomanike üldkoosoleku otsusega on kehtestatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise määraks 20 % aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist korteriomanike koosolekuga kehtestatud määras. 25.07.2014. a seisuga on viivise suuruseks 770 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3764,45 eurot, millest moodustab 2994,45 eurot põhivõlg ja 770 eurot viivis. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on märkinud hagiavalduses oma menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõivu summas 325 eurot, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.