Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-13-56617/23

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-56617/23
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.11.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1929

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06

Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega LKindlS § 26 lg 2 LKindlS § 3 lg 3 LKindlS § 26 lg 2 LKindlS § 3 lg 3 LS § 2 TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

If P&C Insurance AS10100168(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Ande Tänav, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-56617

Tsiviilasi

Codan Forsikring A/S Eesti filiaali hagi If P&C Insurance AS-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2014 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3401,33 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Codan Forsikring A/S Eesti filiaali apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Codan Forsikring A/S Eesti filiaal (registrikood 11299485, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Piik Kostja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 22.04.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus

23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

1.21.11.2013 otsusega jättis Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldamata Codan Forsikring A/S (Eesti filiaali kaudu, hageja) hagi If P&C Insurance AS-i (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

2.Hageja ei nõustunud Kindlustuse vaidluskomisjoni otsusega ja esitas 29.11.2013 hagi Harju Maakohtule, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3118 eurot, viivise 28.11.2013 seisuga 27,01 eurot ja alates 29.11.2013 viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla rahuldamiseni.

3.Hagiavalduse kohaselt toimus 04.07.2013 Harjumaal Lehmja külas Taevavärava 9A/9B asuvas sõidukite tehnoülevaatuspunkti hoones kahjujuhtum, mis seisnes selles, et hoonest väljasõitu alustanud sõiduk Volvo sõitis otsa hoone ülestõstetavale pooleldi avatud väravale, mis sai kahjustusi. Taevavärava tee 9A/9B asuv hoone oli kindlustatud hageja poolt. Hageja hüvitas hoone omanikule remondikulud. Kahjujuhtumis osalenud sõiduki Volvo suhtes oli liikluskindlustuslepingu sõlminud kostja. 09.10.2013 esitas hageja kostjale liikluskahju hüvitamise nõude, mida viimane ei rahuldanud, leides, et tegemist ei ole liikluskindlustusjuhtumiga.

4.Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 26 lg 2 p 1 sätestab, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga. LkindlS § 3 lg 3 p 1 kohaselt teeliiklus liikluskindlustuse seaduse tähenduses ei ole liiklus hoone sees ja sõidukis, välja arvatud hoones asuvas parklas. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 50 sätestab, et parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

5.Vältimatu on, et tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks tuleb sõiduk hoones parkida. Samuti vastab ülevaatuspunkti hoone liiklusseaduse § 2 p-s 50 sätestatud parkla definitsioonile. Seega on tegemist liikluskindlustusjuhtumiga.

6.Hageja hüvitas hoone omanikule Alpter Invest OÜ-le värava remondikulu 2410 eurot ning tasunud OÜ-le Roheline Laine kahju suuruse kindlakstegemise eest 69 eurot. Alpter Invest OÜ omavastutus oli 639 eurot. Omavastutuse väljanõudeõiguse loovutas Alpter Invest OÜ hagejale. Seega on kahju kogusuurus 3118 eurot. Lisaks võlgneb kostja seadusest tulenevat viivist 28.11.2013 seisuga 27,01 eurot. Kostja vastuväited

7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8.Kostja märkis, et kostja 22.10.2013 otsuse nr E42135553L kohaselt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse (LKindS) tähenduses. Seejuures viitas kostja LKindlS § 26 lg 2 p-le 1 ja § 3 lg 3 p-le 1. Kostja oli jätkuvalt seisukohal, et ülevaatuspunkti hoonet ei saa lugeda parklaks LS § 2 p-i 50 tähenduses. Kostja tugines ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määrusega nr 77 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord”, mille lisa 2 p-i 2 kohaselt peab ülevaatuse ruum olema läbisõidetav. Kostja leidis, et kuna ülevaatuspunkti sisenev sõiduk liigub konveieri põhimõttel ülevaataja pideva järelevalve all mööda hoones moodustatud läbisõidetavat koridori, siis ei ole ülevaatuspunkti hoone puhul tegemist parklaga, seda isegi juhul, kui sõiduki seal seisma

jätmist võiks lugeda parkimiseks LS § 2 p-i 49 tähenduses. Hoone sees toimunud kahjujuhtumi eest kannab vastutust hoone omanik.

Maakohtu otsus

9.22.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

10.Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusaluse õnnetuse näol on tegemist liikluskindlustusjuhtumiga. LkindlS § 26 lg 2 p 1 järgi on liikluskahjuga tegemist siis, kui kahju tekitati teeliikluses. LkindlS § 3 lg 3 p 1 kohaselt ei ole teeliiklus liiklus hoone sees ja sõidukis, välja arvatud hoones asuvas parklas. LS § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Vastavalt LS § 2 p 50 on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad.

11.Kohtu hinnangul ilmneb ehitise plaanist (t lk 24) ja ülevaatusruumi fotodest (t lk 32 ja 66), et ülevaatusruum ei ole ehituslikult ega liikluskorralduslikult kujundatud alaks, mille moodustavad parkimiskohad. Ehitise plaanist ja ruumi fotodest selgub, et tegemist on läbisõidetava ruumiga, mille mõlemas otsas on väravad. Ruumis asuvad ülevaatustehnika (sealhulgas piduristend ja lõtkutester). Sõidukid saavad ruumis liikuda ja parkida üksnes üksteise järel. Kuigi ruumis saab parkida, saab seda teha ainult ülevaatustoimingute läbiviimiseks. Seal puuduvad ehituslikult või liikluskorralduslikult tähistatud parkimiskohad. Iga ruum, kus saab parkida, ei ole veel parkla LS § 2 p 50 tähenduses.

12.Kohus leidis, et kuna kahjujuhtum toimus hoones, mis ei ole parkla, siis ei ole vaidlusaluse kahju näol tegemist liikluskahjuga ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

13.21.05.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud otsese liikluskahju summas 3118 eurot ja viivised summas 283,33 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

14.Hageja leiab, et maakohus eksis LS § 2 p-s 50 toodud parkla mõiste rakendamisel. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole ülevaatusruum ehituslikult kujundatud alaks, mille moodustavad parkimiskohad. Hageja esitas kohtus väite, et ehituslik kujundamine on muu hulgas ka hoone ehitamine, sh hoone raudbetoonpõranda valamine. Algselt oli sellel asukohal tegemist põlluga, mis kujundati hoone ehitamisega alaks, kus pargitakse sõidukeid, et teostada neile tehnilist ülevaatust. Ehitusseaduse § 2 lg 6 p-le 1 ja § 2 lgle 1 viidates märgib hageja, et ehituslikult kujundatud ala ei ole võimalik saavutada muul moel, kui ehitades. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et ülevaatusruum on ehitatud.

15.Samuti viitas hageja LS § 2 p-s 50 sätestatud parkla legaaldefinitsioonile ja märkis, et parkla legaaldefinitsioon sisaldab alternatiive ehituslikult kujundatud ala või liikluskorralduslikult kujundatud ala. Vastavalt seaduse sättele ei ole vajalik mõlema tingimuse samaaegne esinemine. See tähendab, et kui on olemas ehituslikult kujundatud ala, siis ei pea samaaegselt olema liikluskorralduslikult kujundatud ala ja vastupidi. Seoses kohtu leituga, et ülevaatuse ruumis puuduvad ehituslikult või liikluskorralduslikult tähistatud parkimiskohad, märkis hageja, et seadusest ei tulene sellist nõuet, et parkimiskohad peavad olema tähistatud. Parkimiskohtade tähistamine on liikluskorralduslik võte, mis saavutatakse parkimiskohtade mahajoonimisega. Seadus lubab alternatiivselt ka ehituslikult kujundatud ala. Näiteks asfalteeritud plats

korterelamu ees on ehituslikult kujundatud ala (rajatis), millel pargitakse sõidukeid. Samuti ei ole parkla definitsioonist tulenevalt oluline, kas parkla on läbisõidetav või mitte, kas parkla ees asuvad väravad või mitte.

16.Hoones oli ehituslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja hoones oli parkimiskohti rohkem kui ühele sõidukile. Hoone plaanilt on näha, et ülevaatusruumi põrandapindala on 170,8 m2. On tõene, et sellise pindalaga alale mahub parkima rohkem kui üks sõiduk. Järelikult on täidetud kõik LS § 2 p 50 toodud nõuded, et ülevaatusruum vastaks parkla tunnustele: olemas oli ehituslikult kujundatud ala, parkimiskohad (st parkimiskohti oli rohkem kui üks) ja olemas olid ka parkimiskohti ühendavad teeosad.

17.Õige ei ole ja esitatud tõenditel ei põhine kohtu järeldus, et sõidukid saavad ruumis liikuda ja parkida üksnes üksteise järel. Hageja on hagiavalduses esitanud argumendi, et sõiduk on vastavalt LS § 2 p 73 toodud definitsioonile teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul. Vastavalt sellele definitsioonile on sõidukiks ka jalgratas ja mootorratas. Mootorrattad saavad ruumis liikuda kõrvuti, üks ühel ja teine teiselpool kanalit. Samuti mahuvad mootorrattad läbi 4 m laiuse värava kõrvuti sõites. Samuti ei ole lähtudes LS § 2 p-s 50 toodud definitsioonist oluline, kuidas saavad sõidukid parklas liikuda. Seadus ei keela sõidukite parkimiskohtade moodustamist üksteise järel.

18.Kohus järeldas õigesti, et ruumis saab parkida. Poolte poolt esitatud tõenditest ei järeldu, et parkida saab ainult ülevaatustoimingute läbiviimiseks. Kohus ei põhjenda, kuidas sellisele järeldusele jõutakse. Tegemist on juriidilisele isikule kuuluva ruumiga ja selles ruumis ei ole keelatud parkida muul otstarbel kui ülevaatustoimingute läbimine. Väidet, et parkida saab ainult ülevaatustoimingute läbiviimiseks, ei ole ka kostja esitanud ega tõendanud. LS § 2 p 50 kohaselt ei oma tähtsust, mis eesmärgil sõidukeid pargitakse. Kui sõidukid on pargitud ülevaatustoimingute läbiviimiseks, ei tulene seadusest, et tegemist ei oleks parklaga. Sõiduk tuleb parkida ka näiteks olukorras, kui sõidukil on vaja vahetada purunenud rehv. Samuti olukorras, kus sõidukit pestakse või remonditakse, on tegemist sõiduki parkimisega.

19.Kohus on jätnud põhjendamata hageja poolt pakutud seadusandja tahte tõlgenduse. Hageja leiab, et seadusandja tahtele ei vasta olukord, et liikluskindlustus ei kehtiks tehnoülevaatuse ruumides. Seadusandja on vastavat tahet väljendanud ka uues LKindlSs (jõustub 01.10.2014), milles on jäetud ära segadust tekitav säte, et teeliiklus ei ole liiklus hoone sees (...), välja arvatud hoones asuvas parklas.

20.Kahjujuhtum toimus hoones, milles oli parkla. Järelikult on tegemist liikluskahjuga vastavalt LKindlS § 26 lg 2 p 1 ja kahju tekitati teeliikluses vastavalt LKindlS § 3 lg 3 p 1, kuna liiklusõnnetus toimus parklas. Vastus apellatsioonkaebusele

21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht

22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 22.04.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

23.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

24.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.

25.Kolleegium nõustub, et tehnoülevaatuse hoones sõidukiga hoone uksele otsasõidust tekkiv kahju ei ole juhtunu ajal kehtinud LkindlS 26 lg 2 p 1, § 3 lg 3 p 1 ning LS § 2 p-de 49 ja 50 koostoime järgi hüvitatav ja seetõttu on kohus jätnud hagi õigesti rahuldamata. Tegemist ei ole teeliikluses tekkinud kahjuga ja seetõttu ei olnud juhtunu toimumise ajal kehtinud seaduse järgi seadusandja tahe seda liiki kahju liikluskindlustusega katta. Õige on maakohtu järeldus, et asjaolu, et sõiduk jäetakse tehnoülevaatuse hoones ülevaatustoimingute läbiviimiseks seisma enamasti kauemaks, kui tarvis sõitjate peale- või maha minekuks või veose laadimiseks, samuti asjaolu, et ülevaatuse alale mahub üksteise järele seisma rohkem, kui üks sõiduk, ei muuda tehnoülevaatuse ala ega hoonet liikluskorralduslikult või ehituslikult kujundatud parklaks. Kaebuse viited täna kehtiva LkindlS redaktsioonile ei ole asjakohased, kuna kohaldada tuleb kahjujuhtumi ajal kehtinud seadust.

26.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja