1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXX võlgnevus 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 76% ulatuses XXX ja 24% ulatuses Krediidikaitse Grupp OÜ kanda. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kostja sõlmis 08.02.2013 XXXOÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr XXX 250 euro saamiseks. Samal päeval laenuandja kandis maksekorralduse nr H5301 alusel kostja kontole XXXXXXXXXXXX 250 eurot ning väljastas kostjale arve 43743. Vastavalt lepingule ja arvele oli kostja kohustatud laenu koos laenu intressiga laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 10.03.2013 kuupäevaks. Kostja on rikkunud lepingut, kuna on jätnud laenu koos intressiga terves osas laenuandjale tähtajaks tagastamata.
2.Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes laenulepingu punkti 9.8 sättest sõlmis laenuandja hagejaga nõude loovutamise lepingu nr XXX, mille kohaselt laenuandja loovutas 01.04.2014 kostja ja laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Vastavasisuline nõude loovutamise teade saadeti samal päeval laenuandja poolt ka kostjale.
3.Hageja saatis 01.04.2014 kostjale võlateatise XXX, millega andis kostjale täiendava tähtaja (hiljemalt 15.04.2013) võlakohustuse täitmiseks.
4.Kostja on rikkunud laenu tagastamise kokkulepet, kuna on jätnud laenu koos intressiga terves ulatuses tähtajaks tasumata.
5.Hageja tegi kõik, et asi lahendada kohtuvälisel teel, aga kostja on võlakohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Hagiavalduse kuupäeva seisuga on kostja hagejale laenulepingu alusel võlgu põhinõude 250 eurot, intressi summas 24 eurot ja viivise summas 426,40 eurot, kokku 700,40 eurot vastavalt alljärgnevale arvestusele. Põhisumma 250,00
Viivis päevas 0,32% 0,80
Viivis kokku
Viivise arvestus
426,40
10.03.201325.08.2014
Tähtaja ületanud päevi
6.Kostja on laenu kätte saanud ja on hakanud seda kasutama. Ka laenuandja on hagejale kinnitanud, et kõik lepinguga seonduvad dokumendid on arvutiprogrammi kohaselt, peale kostja laenutaotlust, saadetud laenuvõtja meilikontole XXX. Laenutaotluse esitamisel on kõik lepingutingimused saadaval laenuandja kodulehel ning taotlust ei edastata laenuandjale enne, kui laenuvõtja kinnitab elektroonilises laenutaotluses lepinguga tutvumist. Koos arvega edastatakse laenuvõtjale ka lepingudokument. Kuna kostja on oma vastuses kinnitanud arve kättesaamist, siis pidi ta ka lepingudokumendid kätte saama.
7.Kõik laenuga seotud dokumendid olid ja on kostjale kättesaadavad laenuandja iseteeninduse kodulehel, kuhu kostja saab igal ajal näha temaga seotud dokumente juhul, kui ta vaevub elektrooniliselt oma kontosse sisse logima ainult temale teadaolevate koodide abil. Kostja pole kordagi esitanud laenuandja vastu nõuet, et viimane saadaks temale lepingudokumendid. Kostja oli teadlik oma kohustustest laenuandja ees, mida kinnitavad ka laenuvõtja e-kirjad. Nimetatud kirjades kostja teatas laenuandjale, et on viimase nädala olnud väga hõivatud ja pole oma meile lugenud ning üldse isiklike asjadega tegeleda jõudnud. Kostja kirjutas „Tegelen võlaga tänase päeva jooksul ja vaatan kas saan laenu tagasi maksta või pikendan siis tagastustähtaega...“. Oma 22.03.2013 kirjas kostja on otseselt kinnitanud, et „Mul on Teie ees võlg“.
8.Kuna hageja ei ole kostjalt inkassokulude väljamõistmist nõudnud, on kostja väited inkassokulude suuruse osas käesolevas asjas asjassepuutumatud. Mis puudutab kostja küsimust, miks hageja oma nõude kohtule esitamisega enam kui aasta viivitas, siis antud juhul on seadusandja nõude maksmapanekuks andnud hagejale tähtaja kuni kolm aastat. Seega hageja pole hagi esitamisega seadusest tulenevalt viivitanud. Hageja on teinud kõik, et asi lahendada kohtuvälisel teel, aga kostja on võlakohustuse täitmisest kõrvale hoidunud.
9.Tegemist ei ole ülemäära suure ega hea usu põhimõttega vastuolus oleva viivisega. Kostja, rikkudes lepingut, pidi olema teadlik viivise tasumise kohustusest ning see tulenes ka laenulepingu üldtingimuste punktist 5.6.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 250 eurot, intress summas 24 eurot ja viivis 250 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
11.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja tunnistab, et on saanud ettevõttest XXXOÜ 08.02.2013 laenu 250 eurot. Hageja poolt esitatud laenulepingut nr XXX koos laenulepingu tingimustega XXX kostjale esitanud ei ole. Küll on XXXOÜ lepingu sõlmimisel esitanud hagile lisatud arve. Sellest tulenevalt ei saanud kostja olla teadlik leppetrahvidest jm kohustustest, mis laenu tagasimaksmisega hilinemise korral rakenduvad, arvel kirjas olnud viivise protsent välja arvatud. Seoses kostja isa haigestumisega ja sissetulekute vähenemisest tuleneva majandusliku olukorra halvenemisega, palus kostja XXXvõimalust laenu ositi tagastamiseks. Kahjuks pole säilinud XXXOÜ-ga peetud meilivahetust öeldu tõestamiseks, kuid ettevõtte esindaja soovitas anda nõusolek ositi maksmise võimaldamiseks laenu üleandmiseks inkassole. Kostja tundis seepeale huvi, kas sellisel juhul võlgnevus veelgi ei suurene ja sai vastuseks, et kohustus suureneb 65 euro võrra. Võla ülevõtnud Krediidikaitse Grupp OÜ nõuab aga oma 01.04.2013 meiliga saadetud võlateatises summat 558,30 eurot.
12.Krediidikaitse Grupp OÜ poolt saadetud nõude nimekirjast selgub, et tegelikult lisandunud kulud on oluliselt suuremad kui XXX poolt nimetatud 65 eurot. Kostja on sellekohast meilivahetust hagejaga pidanud ajavahemikus 01.04.2013 – 25.04.2013 ja toonud välja ka selle, et ei saa nõutava summaga nõustuda, kuna osa nõudeid ei ole kirjas ühelgi XXX poolt väljastatud dokumendil, selleks ajaks internetis üleval olevates tingimustes ega ka meili teel saadetud kirjavahetuses. Hageja nendele väidetele meilivahetuses vastu ei vaidle ja on nõus kostja sooviga asi kohtus läbi vaielda. Siinkohal jääb arusaamatuks, miks hageja oma nõude kohtule esitamisega enam kui aasta viivitas.
13.Kostja taotleb viiviste vähendamist. Kostja majanduslik olukord ei võimalda viiviseid tasuda. Kostja ülalpidamisel on 1 alaealine laps ning osaliselt ka hooldekodus elav isa.
14.Kolme viimase kuu keskmine sissetulek on kostjal 440,50 eurot, lapse toitjakaotuspension on 176,03 eurot ja peretoetus 19,18 eurot. Kokku on sissetulekud 635,71 eurot. Kostja eluasemekulud septembris olid 143,58 eurot. Talvekuudel ulatuvad kulud üle 200 euro kuus. Elektri eest tasus kostja oktoobris 51,44 eurot. Kostja tasub oma isa hooldekoduteenuste eest lisaks isa pensionile (354 eurot) 281 eurot kuus. Kulud kokku 476,02 eurot. Seega jääb kostjal enda ja lapse ülalpidamisele kuus 159,69 eurot, millest kulub vähemalt 80 eurot kuus ka transpordile. Kostja elab oma töökohast ca 30 km kaugusel, kostja laps õpib koolis.
15.Kostja arvates tuleb kohtukulud jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et tal ei ole majanduslikult võimalik võlgnevust tasuda, samuti on kostja esitanud taotluse viiviste vähendamiseks.
18.Poolte vahel puudub vaidlus küsimustes, et XXXOÜ ja kostja vahel oli 08.02.2013 sõlmitud laenuleping nr XXX 250 euro saamiseks (tlk 21-24) ja vastav summa on kostja kontole kantud (tlk 25). XXXOÜ loovutas 01.04.2014 lepingust nr XXX tulenevad nõuded kostjale. Puudub vaidlus, et kostja ei ole lepingus nr XXX alusel saadud laenu XXXOÜ-le ega kostjale tagastanud.
19.XXXOÜ ja kostja vahel oli 08.02.2013 sõlmitud laenuleping, mistõttu käesolevas asjas kuulub kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, mille kohaselt üks isik (laenuandja) kohustub laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või
asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel laenu saanud, seega on tal tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 kohustus ka see tagastada. Seoses kostja vastuväitega, et kostjale ei ole kõnealust laenulepingut edastatud, on kohus seisukohal, et puudub alus veendumuseks, et kostja pidi laenusumma saamiseks tutvuma laenu saamise tingimustega ning andma oma nõusoleku selle kohta, et on laenu saamise tingimustega kursis. Vastasel korral ei oleks XXXOÜ-l olnud alust laenusumma kostja kontole kandmiseks.
20.VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-st 2 tulenevalt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Antud juhul oli XXXOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingus kokku lepitud, et kostja on kohustatud laenu tagastama 10.03.2013. Maksetähtaeg on ära märgitud ka kostjale väljastatud arvel (tlk 26) ning kostja on kinnitanud, et nimetatud arve on ta kätte saanud. Seega ei ole kostja teadlik oma kohustusest laen hiljemalt 10.03.2013 tagastada, kuid ta ei ole seda tähtaegselt teinud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Võttes arvesse, et antud asjas puudub vaidlus, et kostja on jätnud XXXOÜ-lt laenuks saadud 250 eurot tähtaegselt tagastamata, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja nõuda. Hageja õigus nimetatud summa väljanõudmiseks XXXOÜ asemel tuleneb XXXOÜ ja hageja vahel 01.04.2014 toimunud nõude loovutamisest (tlk 27). Asjaolust, et nõue on loovutatud hagejale, on 01.04.2014 kirjaga teavitatud ka kostjat. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude põhinõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 250 eurot.
21.Hageja on esitanud ka nõude intressi summas 24 eurot väljamõistmiseks. Laenulepingus nr XXX on põhitingimustes sätestatud, et laenu intress on 24 eurot (tlk 21). VÕS § 397 lg 1 1.lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Võttes arvesse, et kostja ei ole intressisummat hagejale tasunud, kuigi tal oli selleks lepingust tulenev kohustus, tuleb ka intressisumma 24 eurot kostjalt VÕS § 76, 82 lg 2, 101 lg 1 p 6, § 397 lg 1 alusel välja mõista.
22.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet summas 250 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on kohustuse täitmisel jäänud viivitusse 10.03.2013 ja kostja nõuab viivist seisuga 25.08.2014, see tähendab, et kostja on olnud võlgnevuse tasumisel viivituses 533 päeva. Asjaolu, et kostjal on võlgnevuse tasumisega viivitusse jäämisel viivise tasumise kohustus, on märgitud ka kostjale edastatud arvel. Hageja nõuab viivist määras 0,32% päevas, mis vastab lepingus kokkulepitud intressi määrale. Võttes arvesse, et kostja on olnud viivituses 533 päeva, viivise määr on 0,32% päevas ning võlgnevuse põhisumma on 250 eurot, on hagejal õigus nõuda viivist 426,40 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud põhinõude suuruseni ning nõuab viivise väljamõistmist summas 250 eurot.
23.Kostja on esitanud avalduse viivise vähendamiseks, kuna kostja majanduslik olukord ei võimalda viiviseid tasuda (tlk 66). Kostja kinnitusel on tema ülalpidamisel 1 alaealine laps ning osaliselt ka hooldekodus elav isa. Kostja on kõnealuste väidete tõendamiseks esitanud tõendi hooldusteenuse lepingu kohta (tlk 69-71) ja arve (tlk 67), samuti palgamakse
väljavõtted selle kohta, et kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek on olnud 440,50 eurot (tlk 72-74). Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Samuti tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-24-11 p-st 17, et kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel. Nõudes viivise vähendamist, peab võlgnik tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada.
24.Kohus märgib, et viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud viivise vähendamine 50% ulatuses. Kostja on esitanud tõendid, mis kinnitavad tema rahaliste võimaluste piiratust. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb temalt välja mõistetavat viivise summat vähendada poole võrra. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist summas 250 eurot. Kuna kohus vähendab seda summat poole võrra, tuleb kostjal tasuda viiviseid summas 125 eurot.
25.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 250 eurot, intressi 24 eurot ja viiviseid 125 eurot, kokku tuleb kostjal hagejale tasuda 399 eurot.
26.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 524 eurot. Menetluskulude jaotus
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi osalisel rahuldamisel kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 399 eurot, kuid jätnud hagi rahuldamata 125 euro osas. See tähendab, et kohus rahuldab hagi 76% ulatuses. Seega tuleb lähtuvalt TsMS § 163 lg-st 1, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jätta kostja kanda menetluskulud 76% ulatuses. Hagi rahuldamata jätmise osa suhtes tuleb jätta hageja kanda menetluskulud 24% ulatuses.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.