Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (8)

1.1.Eksar-Transoil AS esitas 06.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Metsvint vastu müügilepingutest tuleneva võla 3017 euro ja viivise 1689,83 euro saamiseks. Kohus tegi 10.03.2014. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Võlgnik tunnistas nõuet osaliselt põhinõude summas 3017 euro osas ja viivisenõude 236,88 euro osas. Võlausaldaja viivise nõudele ülejäänud osas vaidles võlgnik vastu. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 29.04.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 1.2.Tartu Maakohus otsustas 09.05.2014. a määrusega teha maksekäsu vaidlustamata nõude osas. Kohus kohustas OÜ-d Metsvint tasuma Eksar-Transoil AS-ile põhivõla katteks 3017 eurot ja viivise katteks 236,88 eurot. Lisaks kohustas kohus OÜ-d Metsvint hüvitama EksarTransoil AS-ile maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu osaliselt, summas 97,62 eurot. 1.3.Vaidlustatud nõude osas jättis kohus 14.05.2014. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale võimalus esitada oma nõue kohtule hagiavalduse vormis. 1.4.Eksar-Transoil AS esitas 26.05.2014. a kohtule hagiavalduse OÜ Metsvint vastu viivise summas 1452,95 euro nõudes.

2 (8)

selles osas on Tartu Maakohtu 09.05.2014. a määrusega tehtud kostjale maksekäsk. Kostjal on tasumata hagejale viivis summas 1452,95 eurot. Eeltoodu alusel palus hageja kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista viivisevõlg summas 1452,95 eurot. 2.2.Hageja teatas 27.08.2014. a kirjalikus seisukohas, et ei nõustu kostja vastuväidetega hagile ja jääb hagis esitatud nõude juurde. Hageja arvates ei oma käesolevas vaidluses tähtsust kostja väide selle kohta, et kõikidel hageja müügiarvetel ei ole kostja seadusliku esindaja allkirju. Kostja ei ole eitanud põhivõlgnevuse olemasolu, seega on ta kõik arved kätte saanud ning tutvunud arvetel olevate tingimustega. Hageja ei nõustu ka kostja käsitlusega, mille kohaselt on temale kinnituskirjad saadetud liiga hilja ning seetõttu ei saa kinnituskirjad muutuda lepingu tingimusteks. Poolte vahel toimisid suulised kokkulepped konkreetselt iga tehingu kohta, mõlemad pooled täitsid oma kohustusi varem nõuetekohaselt. Viivisarvete ja kinnituskirjade saatmise vajadus tekkis alates ajast, kui kostja maksekäitumine oluliselt halvemaks muutus. Hageja soovis kostjale meelde tuletada ja selgitada, millised on pooltevahelised kokkulepped, sealhulgas märkides ka viivisemäära suuruse ja viivise summa. Hageja arvates on majandus-ja kutsetegevuses mõistlik eeldada, et kui ei peeta kinni kokkulepitud maksetähtajast, tuleb maksega viivitanud poolel tasuda viivist ja selline lepingutingimus ei ole üllatuslik. Kostja on esmakordselt esitanud oma vastuväited alles tsiviilasja menetlemise käigus. Kui ta oleks soovinud nõustuda viivisemääraga 0.15% päevas, tulnuks sellele ka vastu vaielda pärast viivisarvete ja kinnituskirjade saamist. Hageja vaidles kostja väitele, et allkiri ei tähendanud nõustumist arvele märgitud viivisemääraga vastu, ning märkis, et teatud juhtudel võib arvete vastuvõtmine tähendada ka arvele märgitud tingimustega nõustumist, nt tasudes mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. hageja leidis, et käesolevalt ei ole kohaldatav kostja viidatud Riigikohtu tsiviilasjas nr.3-2-1-144-09, otsuse punktis 11 esitatud seisukoht, sest juhtumi asjaolud on esinevad. Hageja leidis, et kostja on oma tegudega pooltevahelistes tehingutes ja praktikas varasemalt tunnistanud hageja õigust kohaldada viivist 0.15% päevas, kostja on seda aktsepteerinud. Seda tõendab 28.06.2010.a viivis-intressinõue nr 1089 ja asjaolu, et kostja on nimetatud arve s.o viivise tasunud. Seega on kohut eksitavad väited, nagu oleks käesolevas asjas esitatud arvetel olev viivisemäär kostjale üllatav ning mitte kokkulepitud. Hageja märkis ka, et on hea usu ja äritava põhimõttega vastuolus, kui lepingu tingimusi soovitakse käsitleda valikuliselt. III Kostja vastuväited hagile 3.1.Kostja OÜ Metsvint vaidles 20.06.2014. a kirjalikus vastuses hageja nõudele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei eitanud, et ta tema ja hageja vahel oli müügilepingust tulenev võlasuhe. Samuti ei eita kostja ka seda, et äriühingu majanduslike raskuste tõttu ollakse arvete tasumisega viivituses. Kostja ei nõustunud aga hageja väitega selles osas, et pooled olid saavutanud suuliselt kokkuleppe arvete tasumisega viivitamisel viivisemääras 0,15 % päevas. Kostja on seisukohal, et hageja poolt viivisemäära märkimist arvele ei saa automaatselt pidada viivisekokkuleppe sõlmimiseks. Samuti ei saa lugeda kostja nõustumuseks arvel märgitud viivisemääraga pidada asjaolu, et hageja sõnul on “ kostja igal arvel kinnitanud kauba ja selle eest väljastatud arve vastuvõtmist oma allkirjaga.“ Esiteks ei nähtu hagiavaldusele lisatud kütusemüügiarvetest, et kostja oleks igal arvel kinnitanud kauba ja selle eest väljastatud arve vastuvõtmist oma allkirjaga. Kostja seaduslik esindaja on kauba kättesaamist kinnitanud ainult ühel arve-saatelehel oma allkirjaga (arve-saateleht nr 17235). Arvesaatelehelt nr 17113 ei nähtu ühegi vastuvõtja nime ega allkirja ning arve-saatelehel nr 17672

3 (8)

on kauba kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud kostja seadusliku esindaja kasuisa Jaan Tammann, kellel ei ole konkreetse äriühinguga mingit puutumust. Teiseks, ei tähenda kostja arvates allkiri arvel seda, et kostja oleks arvel märgitud viivist ja selle määra maksetingimusena aktsepteerinud. Lisaks leidis kostja, et temapoolseks nõustumuseks arvel märgitud viivisemääraga ei saa pidada ka asjaolu, et ta ei ole hilisemalt esitatud viivisarvetele ega kinnituskirjadele vastu vaielnud. Kostja arvates ei ole mõistlik eeldada, et vaikimine ja tegevusetus pärast kauba vastuvõtmist ja arvete ning kinnituskirjade saamist tähendab automaatset aktsepti arvetele kirjutatud viivisemäära osas. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega ka selles osas, mis puudutab tema poolt kostjale saadetud kinnituskirju ja nendele omistatud kostja nõustumuse tähendust. Arvestades müügilepingute sõlmimise tähtaegu ja hageja poolt kostjale saadetud kinnituskirjade tähtaegu, on ilmselge, et hageja poolt kostjale lepingu sõlmimisest rohkem kui pool aastat hiljem (esimene kinnituskiri 15.08.2013 ja teine kinnituskiri 09.10.2013) saadetud kinnituskirjad ei saa mitte kuidagi muutuda lepingu tingimusteks või dokumendiks, mis kinnitaksid lepingupoolte kokkulepet selle sisu osas. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe maksetähtaegade rikkumise korral rakendatavas viivisemääras, on kostja seisukohal, et hagejal on õigus nõuda temalt viivist üksnes seadusest tulenevas viivisemääras. Seadusest tuleneva viivisemäära alusel on kostja hageja nõuet juba maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud ja Tartu Maakohtu 09.05.2014. a kohtumäärusega on kostjalt hageja kasuks viivise katteks 236,88 eurot juba ka välja mõistetud. IV Kohtu seisukoht

4 (8)

-

-

-

-

25.06.2013. a viivis-intressinõue nr V2130 (t lk 22) arve nr 17113 ja arve nr 17235 tasumisega viivitamise eest perioodil 04.06.2013 – 25.06.2013 0,15 % tasumata summalt, kokku summas 112,76 eurot; 25.06.2013. a viivis-intressinõue nr V2130 (t lk 23) arve nr 17672 tasumisega viivitamise eest perioodil 04.06.2013 – 25.06.2013 0,15 % tasumata summalt, kokku summas 112,76 eurot; 15.08.2013. a viivis-intressinõue nr V2192 (t lk 24) arve nr 17113 ja arve nr 17235 tasumisega viivitamise eest perioodil 26.06.2013 – 15.08.2013 0,15 % tasumata summalt, kokku summas 261,41 eurot; 15.08.2013. a viivis-intressinõue nr V2192 (t lk 25) arve nr 17672 tasumisega viivitamise eest perioodil 26.06.2013 – 15.08.2013 0,15 % tasumata summalt, kokku summas 261,41 eurot.

 Hageja on 15.08.2013. a ja 09.10.2013. a saatnud kostjale kinnituskirjad arvesaatelehtede nr 17113, 17235, 17672 ning viivisarvete nr V2130, V2130, V2192 ja V2263 alusel võla ja viivise tasumiseks (t lk 30 ja 32). Kostja on kinnituskirjad vastu võtnud (t lk 21 ja 33). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud müügilepingutest tulenevalt maksekohustust nõuetekohaselt ja ei tasunud hagejale kauba eest arve-saatelehtedel ettenähtud tähtajaks. Kohus on hageja nõude arvete alusel tasumata võlgnevuse osas rahuldanud maksekäsu tegemisega 09.05.2014.a. Nimetatud määrusega on kohus välja mõistnud ka viivise summas 236.88 eurot. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumisega viivitamise eest viivist arve-saatelehtedel märgitud viivisemääras, mis on 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivisesummaks 06.03.2014. a seisuga kokku 1689,83 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on maksekäsu kiirmenetluses tunnistanud hageja nõuet viivise nõudes osaliselt- üksnes seaduses ettenähtud viivisemäära ulatuses. Hageja nõudis hagis kostjalt viivist osas, milles ei ole kostjale maksekäsku tehtud. Kostja vaidleb nõudele vastu.

5 (8)

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled on arve-saatelehtedel märgitud viivisemääras kokku leppinud või mitte. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 kohaselt on otsene tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 68 lg 4 näeb ette, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tulenev seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. 4.4.Hageja on seisukohal, et kuna kostja on arve-saatelehed vastu võtnud ja ei ole esitanud seal märgitud viivise määrale vastuväiteid, saab lugeda, et kostja on viivisemääraga nõustunud. Kostja leiab aga, et allkirja arve-saatelehtedel ei saa lugeda nõustumuseks viivisemääraga. Samuti märkis kostja vastuväidetes, et kõigil hageja arve-saatelehtedel ei ole kostja seadusliku esindaja allkirja, mistõttu ei saa lugeda, et kostja on arvetel märgitud viivisemäära tingimusega nõustunud. Kohus tegi kindlaks, et 05.02.2013. a arve-saatelehel nr 17133 (t lk 18) ei ole vastuvõtja allkirja ega kättesaamiskinnitust. 18.02.2013. a arve-saatelehel nr 17235 (t lk 19) on märgitud vastuvõtjaks Arne Veedla ja vastuvõtmist kinnitab nimetatud isiku allkiri. 21.03.2013. a arvesaateleht nr 17672 (t lk 20) on märgitud vastuvõtjaks Jaan Tammaru ja vastuvõtmist kinnitab nimetatud isiku allkiri. Äriregistri andmetel on OÜ Metsvind esindaja juhatuse liige Arne Veedla alates 21.02.2012.a. Kohus leiab, et asjaolu, et kõigil arve-saatelehtedel ei ole kostjapoolset vastuvõtmise kinnitust ja kostja seadusliku esindaja allkirja, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähendust. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta on arve-saatelehed kätte saanud ja kauba vastu võtnud. Kostja on ka tunnistanud arve-saatelehtedes esitatud põhivõla nõuet ja osaliselt viivisenõuet. Kohus on seisukohal, et üksnes poole allkirja ja vastuvõtukinnitust arve-saatelehel ei saa lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg ehk antud juhul nõustumine arve-saatelehtedel märgitud viivisemääraga. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-144-09 (p 11). Kolleegium on nimetatud lahendis leidnud, et arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. „Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arvesaatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks.“

6 (8)

Käesolevalt nähtub arvete-saatelehtedelt, et allkiri on antud vastuvõtjana ja ühetki arvest ei nähtu, et allkiri oleks antud ka mingite lepingtingimuste kokku leppimise või muutmise kohta. Hageja on leidnud, et eelviidatud riigikohtu lahend ei kuulu käesolevalt kohaldamisele, kuna poolte vahel on varasem sarnane praktika. Hageja esitas oma väite tõendamiseks kohtule tõendina 28.06.2010. a viivisarve nr V1089 (t lk 52) viivise saamiseks 28.04.2010. a arve nr 1381 alusel 11 850 krooni tasumisega viivitamise eest 0,15 % päevas, kokku summas 551,03 krooni. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on viivisarve nr V1089 summas 551,03 eurot hagejale 18.10.2010. a tasunud (t lk 53). Hageja leidis, et eeltoodud käitumine annab aluse kohaldada riigikohtu lahendis väljendatud erandit. Nimelt leidis riigikohus, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist erandjuhul, nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb Riigikohtu poolt kirjeldatud olukord. Hageja on tõendanud, et kostja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib hageja arvesaatelehel märgitud viivisemäära. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on olnud hageja klient ja on ostnud hagejalt vedelkütust. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikke müügilepinguid. Iga müügilepingu kohta on hageja väljastanud kostjale arve-saatelehe, milles on muu hulgas märgitud kauba hind, maksetähtaeg ning maksega hilinemisel viivise määr 0,15%. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et kostja on varasemalt, s.o 18.10.2010. a aktsepteerinud hageja arvel märgitud viivisemäära ja tasunud hagejale viivise täies ulatuses. Seega oli poolte vahel praktikas välja kujunenud lepingutingimused, mille kohaselt hagejal oli õigus arve tasumisega viivitamisel nõuda viivist 0,15% päevas tasumata summalt. 4.5.Hageja leidis, et kostjale saadetud viivisarved ja kinnituskirjad on käsitletavad kinnituskirjadena VÕS § 32 lg 1 tähenduses. Hageja väitel soovis ta viivisarvete ja kinnituskirjadega meelde tuletada ja selgitada, millised olid pooltevahelised kokkulepped, sealhulgas märkides ära viivise suuruse ja summa. VÕS § 32 lg 1 näeb ette, et kui leping on sõlmitud lepingupoolte majandus- või kutsetegevuses, kuid ei ole sõlmitud kirjalikus vormis ning lepingu üks pool saadab teisele lepingupoolele mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitamiseks kirjaliku dokumendi (kinnituskiri), milles sisalduvad tingimused ei erine oluliselt varem kokkulepituist või täiendavad neid ebaoluliselt, muutuvad need lepingu tingimusteks, kui teine lepingupool pärast kinnituskirja saamist viivitamata ei teata, et ta ei ole nendega nõus. Kohus tegi kindlaks, et hageja on 15.08.2013. a ja 09.10.2013. a saatnud kostjale kinnituskirjad arve-saatelehtede nr 17113, 17235, 17672 ning viivisarvete nr V2130, V2130, V2192 ja V2263 alusel võla ja viivise tasumiseks (t lk 30 ja 32). Kostja on kinnituskirjad vastu võtnud (t lk 21 ja 33). Kohtu hinnangul saab käsitleda hageja saadetud kinnituskirju kinnituskirjadena VÕS § 32 lg 1 mõistes. Kohus leiab, et kostja vastuväide kinnistuskirjade saatmisest ebamõistlikult pika aja jooksul võlgnevuse tekkimisest, ei ole asjakohane. Kohtu hinnangul on hageja saatnud kinnituskirjad, mis sisaldavad müügilepingute täitmise nõuet, sh viivisemäära tingimust, siiski mõistliku aja jooksul. Müügilepingu on sõlmitud 05.02.2013. a, 18.02.2013. a ja 21.03.2013. a. Kostja lepinguid ei täitnud. Hageja on enne kinnistuskirjade saatmist 03.06.2013. a,

7 (8)

25.06.2013. a ja 15.08.2013. a kostjale eelnimetatud arvetest tulenevad viivisarved. Alles seejärel kuna kostja jätkuvalt ei täitnud ei põhikohustust ega tasunud ka viivist, saatis hageja teatud aja pärast lisaks kinnistuskirjad. Kostja ei ole kummalgi juhul, ei viivisarvete ja kinnituskirjade saamise järel teatanud, et ta ei ole hageja märgitud viivisemääraga nõus. Kostja on esitanud viivisenõudele esmakordselt vastuväite alles 27.03.2014.a maksekäsu kiirmenetluses. Kohus leiab, et arvestades seda, et kostja on varasemalt aktsepteerinud hageja arve-saatelehel märgitud viivisemäära 0,15 % päevas ning viivise nimetatud ulatuses ka hagejale tasunud, samuti seda, et kostja ei ole viivisemäärale vastuväiteid viivitamata pärast arve-saatelehtede vastuvõtmist ja hageja kinnituskirjade saamist, saab lugeda, et hageja poolt arve-saatelehtedel ja kinnituskirjades sisalduv viivisemäär on muutunud pooltevahelise müügilepingu tingimuseks. Seega on hagejal VÕS § 113 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist kokkulepitud määras ehk 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud sellises määras 06.03.2014. a seisuga viivise suuruseks kokku 1689,83 eurot. Hageja ei nõua viivist osas, mille suhtes on kostjale Tartu Maakohtu 09.05.2014. a määrusega tehtud maksekäsk, s.o 236,88 eurot. Hageja nõuab viivist summas 1452,95 eurot. Hageja nõue on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 1452,95 eurot. V Menetluskulude jaotus 5.1.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses ja menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 5.2.Hageja võib nõuda kohtult hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.