2-14-265/32 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.Angeli Caduci OÜ (hageja) esitas 06.01.2014 Harju Maakohtusse hagiavalduse Agropower OÜ (kostja I) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja KO (kostja II) vastu käenduskohustuse täitmiseks. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 4011 eurot 64 senti, viivis 4011 eurot 64 senti ja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, suurusega 0,5% päevas põhinõudelt 4011 eurot 64 senti kuni põhinõude täitmiseni. 02.08.2010 sõlmisid SSDD Varahaldus OÜ ja kostja I veoauto Scania (reg.märk 395MNC) ja järelhaagise Säiliõrakenne (reg.märk 886DA) rendilepingu ajavahemikul 02.08.2010 kuni 02.02.2011. Lepingu p 2.1 alusel kohustus kostja I tasuma renti 1000 krooni (63,91 eurot) ööpäevas veoauto ja järelhaagise kasutamise eest. Vastavalt lepingu p-le 2.3 arvestati renti kalendrikuu tegelike päevade eest ja rendisumma 184 päeva eest kokku oli 184 000 krooni (11 759,74 eurot). Kostja I tasus kokku SSDD Varahaldus OÜ-le 7748 eurot 10 senti. Tasumata rendisumma on 4011 eurot 64 senti. 02.08.2010 sõlmisid SSDD Varahaldus OÜ ja kostja II käenduslepingu, mille p 1.2 järgi vastutas kostja II SSDD Varahaldus OÜ ees rendilepingu täitmise eest solidaarselt kostjaga I, kuid mitte suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma 550 000 krooni (35 151 eurot 41 senti). Käenduslepingu p 4.1 kohaselt jõustus leping sõlmimise momendist ja kehtis kuni kostja I ja/või kostja II poolt laenulepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. 14.05.2013 loovutas SSDD Varahaldus OÜ 02.08.2010 sõlmitud rendilepingust tuleneva nõude kostja I vastu koos kõrvalnõuetega Romanberg OÜ-le, kes tasus 06.08.2013 selle mitterahalise sissemaksena hageja osakapitaliks. Seisuga 17.12.2013 oli kostjatel hagejale tasumata rendisumma 4011 eurot 64 senti ja lepingust tulenev viivis 21 041 eurot 04 senti. 17.12.2013 loovutas hageja kui nõude omanik viivisnõudest 3500 eurot MK-le. Hageja esitas 17.12.2013 kostjatele teate nõude loovutamisest ja maksenõude ning teatas, et kostjatel tuleb talle tasuda võlgnevuse põhisumma 4011 eurot 64 senti ja viivisenõue 17 541 eurot 4 senti hiljemalt 31.12.2013. 17.12.2013 edastas hageja kostjatele teated nõude loovutamisest ja maksenõude. Vastavalt rendilepingu p-le 8.4 ja käenduslepingu p-le 3.3 loetakse teade kättesaaduks, kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga lepingupoole poolt lepingus näidatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. Kostjad ei ole hagi esitamise seisuga kirja vastu võtnud. Kostjate vastus

hakanud kulgema hiljem kui 01.01.2011, seega on kõikvõimalikud hageja nõuded aegunud 31.12.2013 seisuga. Hageja nõue on alusetu. SSDD Varahaldus OÜ ja kostja I muutsid poolte kokkuleppel rendilepingu tingimusi 03.08.2010. Uute tingimuste kohaselt muudeti 1000-kroonise päevarendi maksmise kohustuse pikkuseks 2 kuud algusega 02.08.2010. Seega lõppes kalendripäevade järgi rendimaksmise kohustus 02.10.2010. Edasine rent lepiti poolte vahel kokku jooksvalt vastavalt rendiobjekti reaalsetele kasutuspäevadele. Seda tõendab ka SSDD Varahaldus OÜ käitumine rendiperioodi jooksul, kus ta väljastas arveid kostjaga I kokkulepitud rendipäevade järgi, mitte kalendripäevade alusel ning peale rendilepingu lõpetamist ei ole SSDD Varahaldus OÜ kostjatele nõuet esitanud. SSDD Varahaldus OÜ-l ei olnud kostja I vastu nõudeid, mida ta oleks saanud loovutada või mis oleks sissenõutavaks muutunud. Seetõttu on tühine ka SSDD Varahaldus OÜ poolne nõude loovutamine Romanberg OÜ-le. SSDD Varahaldus OÜ ega ka Romanberg OÜ ei ole kostjale I nõude loovutamisest teavitanud. Hageja ei ole esitanud nõude loovutamist tõendavaid dokumente. Nõue oli tõendamata. Nõude loovutamise lepingud olid ilmselt võltsitud ja tehtud ajal, millal SSDD Varahaldus OÜ oli lõpetatud, see oli peale 22.05.2013 ning endisel juhatuse liikmel ei olnud seadusliku alust nõude loovutamise lepingut sõlmida. SSDD Varahaldus OÜ endine juhatuse liige SK oli Romanberg OÜ juhatuse liikme MK abikaasa. MK ei olnud esitanud SSDD Varahaldus OÜ pankrotihaldurile raamatupidamisdokumente, mis kajastaks mistahes nõudeid või loovutatud nõudeid kostja I vastu. Hageja esitas tõendina 15.04.2013 koostatud SSDD Varahaldus OÜ nõude Romanberg OÜle loovutamise lepingu. See leping oli ilmsete võltsimistunnustega. Leping koostati 15.04.2013, see oli samal päeval, millal kohus tegi määruse Romanberg OÜ registrist kustutamiseks ja 26 päeva peale kohtu poolt 20.03.2013 tehtud SSDD Varahaldus OÜ registrist kustutamise määrust. Kostjale teadaolevalt viibis Romanberg OÜ juhatuse liige MK 15.04.2013 Tallinna vanglas ja ei saanud sel kuupäeval lepingut allkirjastada. Maakohtu otsus

väljastamist, arve tasumisega viivitamisel oli kreeditoril õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumata summalt; p 2.5 kohaselt algas rendiperiood 02.08.2010 ja lõppes 02.02.2011. SSDD Varahaldus OÜ esitas kostjale järgmised arved I: 10.09.2010 arve nr. 100002, selgitusega rent vastavalt lepingule 01.09. - 10.09., summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 21.10.2010 arve nr. 100008, selgitusega rent vastavalt lepingule 11. - 20.10.2010, summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 22.11.2010 arve nr. 100011, selgitusega rent vastavalt lepingule 11. - 20.11.2010, summas 10 000 krooni (639,12 eurot); 31.12.2010 arve nr. 100016, selgitusega rent vastavalt lepingule 01. - 07.01.2011, summas 7000 krooni (447,38 eurot). Maksekorraldustest nähtuvalt tasus kostja I SSDD Varahaldus OÜ-le arvete alusel ajavahemikul 14.09.2010 kuni 11.01.2011 rendimakseid kokku 7748 eurot 10 senti. Tasumata rendisumma kuni lepingu tähtaja lõppemiseni 02.02.2011 oli 4011 eurot 64 senti. MK 03.08.2010 e-kiri kostjale II ei saa olla rendilepingu muutmise aluseks. Nimetatud ekirjast nähtus, et MK arvates peaks olema kokkulepe järgmine: „Auto hind tasutakse 2 kuu pärast. 2 kuu rent 1000 krooni päev, algus 2.08.“ Sellisest sõnastusest ei ole võimalik välja lugeda MK tahet, et kalendripäevade järgi rendimaksmise kohustus lõppes 02.10.2010 ja edasine rent lepiti poolte vahel kokku jooksvalt vastavalt rendiobjekti reaalsetele kasutuspäevadele. 02.08.2010 rendileping sõlmiti kirjalikus vormis. Rendilepingu p 9.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingut võis muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Kokkulepped muus vormis ei ole pooltele täitmiseks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei vasta MK 03.08.2010 e-kiri oma sisu ega ka vormi poolest rendilepingu muutmise tingimustele, mistõttu poolte vahel ei ole muudetud 02.08.2010 sõlmitud rendilepingut. Ainuüksi asjaolu, et üks pool ei ole esitanud lepingus kokkulepitud nõuetekohaseid arveid, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgse kohustuse täitmisest ehk rendimaksete tasumisest. Arve esitamisel võis lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei olnud võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selguks alles arve koostamisel. Pooled leppisid rendilepingu p-s 2.1 kokku, et kostja I tasub SSDD Varahaldus OÜ-le renti 1000 krooni ööpäevas lepinguesemete kasutamise eest ning vastavalt rendilepingu p-le 2.3 arvestati renti kalendrikuu tegelike päevade eest. Seega oli kostjatel võimalik igakuist rendimakse suurust hinnata ja makse tasuda arvet saamata. Kostjad ei tõendanud, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine nendepoolse kohustuse täitmist. Rendilepingu p 2.5 kohaselt algas rendiperiood 02.08.2010 ja lõppes 02.02.2011. SSDD Varahaldus OÜ 28.01.2011 e-kirjast kostjale II nähtub, et SSDD Varahaldus OÜ teada lõpetati leping suuliselt 07.01.2011. SSDD Varahaldus OÜ 31.12.2010 arvest nr 10016 nähtus, et kostjale I esitati arve selgitusega „rent vastavalt lepingule 01.-07.01.2011 summas 7000 krooni (447,38 eurot). SEB Panga siseriikliku laekumise teatisest nr 40 nähtub, et kostja I tasus 11.01.2011 SSDD Varahaldus OÜ kontole 590 eurot arvete eest. SSDD Varahaldus OÜ 18.01.2011 e-kirjast kostjale I ja JJ-le tuleneb, et SSDD Varahaldus OÜ esitas palve esitada adressaatidel taotlus, milles paluti lõpetada rendiperiood alates 08.01.2011. Samas e-kirjas teatatakse, et soovitakse vormistada auto korrektset üleandmisvastuvõtmis akti. 22.04.2014 toimunud kohtuistungil andis tunnistaja JJ ütlusi selle kohta, et ta oli teadlik pooltevahelisest veoauto rendilepingust, kuna hageja oli tema sõber ja kostja II tema vend. Ta avaldas, et tema teada oli hageja ja kostja II vahel rendisuhe 2010 suvest kuni 2010 lõpuni või 2011 jaanuarini. Jaanuaris 2011 rendisuhe lõpetati ja tema andmetel tagastati auto ka 2011 jaanuaris. Ise ta otseselt rendilepingu sõlmimise ja auto üleandmise4

vastuvõtmise juures ei viibinud, kuid nendest sündmustest oli ta teadlik seetõttu, et jagas sel ajal MK-ga kontorit ja jutuajamised ning lepingute sõlmimised toimusid vahel seal. Tõendid lepingu lõppemise kokkuleppe ja aja osas on vastuolulised, mistõttu ei ole tõendatud, et rendileping oleks lõppenud enne 02.02.2011, s.o enne lepingus sätestatud lõppemise kuupäeva. Hageja nõue oli aegunud osaliselt. Kuna poolte vahel oli rendilepinguga kokku lepitud perioodilised rendimakse kohustused, mille kohaselt maksmine pidi toimuma 3 korda kuus iga 10.-ndal, 20.-ndal ja kuu viimasel päeval, siis rendilepingu p-s 2 sätestatud rendimaksete näol on tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 tähenduses. TsÜS § 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise regulatsioonist tulenevalt olid aegunud kõik need nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 2010, kuna nende nõuete aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks, s.o 01.01.2011 ja lõppes TsÜS § 146 lg 1 alusel 31.12.2013, seega enne hagi esitamist kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on hageja 2010 sissenõutavaks muutunud nõuded aegunud. Aegunud ei ole need hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks alates 2011, sest nende nõuete aegumistähtaeg algas 01.01.2012 ja lõppes 31.12.2014. Kuivõrd hageja esitas hagi kohtusse 06.01.2014, siis ei ole rendiperioodi 21.12.2010 kuni 02.02.2011 eest esitatud nõuded 44 päeva eest. SSDD Varahaldus OÜ esitas 31.12.2010 kostjale I arve nr 100016, selgitusega rent vastavalt lepingule 01.-07.01.2011, summas 7000 krooni (447,38 eurot), mille kostja I tasus 11.01.2011 SSDD Varahaldus OÜ kontole summas 590 eurot, märkides selgitusse arvete eest. Seega tasus kostja I SSDD Varahaldus OÜ 31.12.2010 esitatud arve nr. 100016 alusel rendimakse perioodi eest 01.-07.01.2011, so 7 päeva eest. Sellest tulenevalt ei tasunud kostja I alates 21.12.2010 kuni 02.02.2011 rendimakseid kokku 37 päeva eest ning kostjatel on hagejale tasumata 37 000 krooni (2364,73 eurot). 14.05.2013 nõude loovutamise leping on kehtiv, loovutamine on võlgniku suhtes toimunud ning võlausaldaja on teatanud võlgnikule ehk kostjatele, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Kostjate väide, et nõude loovutamise leping on võltsitud, on paljasõnaline, tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. 18.01.2011 e-kiri, mille saatis SSDD Varahaldus OÜ kostjale II ja JJ-le, ei tõenda nõude loovutamist. Kostja vastupidine käsitlus on alusetu. VÕS § 145 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastutavad kostjad solidaarselt kohustuse rikkumise korral hageja ees täies ulatuses. Kuivõrd kostja II on rendilepingust tulenevate kohustuste käendajaks ja rendilepingust tuleneva nõude loovutamine hagejale on toimunud, siis on hagejale loovutatud ka 02.08.2010 käenduslepingust tulenev nõue kostja II suhtes. Apellatsioonkaebus

osalenud rendilepingu muutmise kirjavahetuses, s.o rendilepingu muutmiseks ei ole Tamtik OÜ kui ühe lepingupoole nõusolekut. Pooled ei ole menetluses nimetatud asjaolule tuginenud, samuti ei ole kohus antud küsimusele menetluse käigus poolte tähelepanu juhtinud. Samuti leidis kohus, et kostjatel on rent maksmata perioodi 21.12.2010 31.12.2010 eest, kuid seda asjaolu menetluses ei arutatud. Kostjad tasusid nimetatud perioodi eest renti. Maakohus omistas kostjatele seisukohti, mida nad ei ole esitanud, muuhulgas hageja poolt arvete mitteesitamise ja kostjate rendimakse tasumise kohustuse ning lepinguesemete hagejale üleandmise kohta. Samuti on kohus viidanud rendilepingu ülesütlemise normidele, kuigi pooled ei ole tuginenud lepingu lõppemisele ülesütlemise tõttu, vaid poolte kokkuleppele. Kohus on vastuolus hageja esitatud arvestusega asunud seisukohale, et kostja I tasus hagejale kokku 7748 eurot 10 senti, kuigi hageja arvestuse kohaselt tasus ta 8387 eurot 22 senti. Seetõttu on ekslik kohtu arvestatud tasumata rendi summa. Kohus hindas valesti, et MK 03.08.2010 e-kiri ei vasta oma sisu ega vormi poolest rendilepingu muutmise tingimustele. Hageja eriõiguseellane SSDD Varahaldus OÜ oli nõus lepingu muutmisega suulises vormis ja selle kinnitamisega e-kirja teel. Pooled käitusid ka 03.08.2010 e-kirjas toodud tingimuste kohaselt, sest SSDD Varahaldus OÜ ei ole nõudnud kostjalt I rendi tasumist ajavahemiku eest, mil kostja I rendiobjekti kasutada ei saanud ning rendiobjekti kasutamise aja eest esitas SSDD Varahaldus OÜ arveid erinevalt kalendripäevade põhisest arvestusest. Samuti ei kajastu SSDD Varahaldus OÜ raamatupidamises hagi aluseks olevaid väidetavaid kostja I poolt tasumata nõudeid. Hageja esitatud tabel kajastab kõiki nõudeid, mille täitmist SSDD Varahaldus OÜ kostjalt I ootas ning mille kostja ka täitis. Kostjad said SSDD Varahaldus OÜ käitumisest aru, et ta loobus kalendripäevade järgsetest nõuetest. SSDD Varahaldus OÜ ja hageja käitumine on hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus, kuna SSDD Varahaldus OÜ ei teavitanud rendiperioodi algusest kuni hagi esitamiseni kostjaid sellest, et soovib kostjalt I rendimakse tasumist ka selle perioodi eest, mille kohta arvet ei esitatud. Hageja soovib kasutada viivisnõuet tulu teenimiseks, venitades nõude esitamisega 3 aastat. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul on üldtuntud tava, et rendileandja koostab ja esitab rentnikule arve, mille alusel toimub tasumine. SSDD Varahaldus OÜ ei koostanud ega esitanud kostjale I arveid nende perioodide eest, milliste eest ta hagi alusel maksmist nõuab, mis on aga vastuolus tava ja praktikaga. Arvete mittekoostamine ja esitamine on selge signaal, et SSDD Varahaldus OÜ oma nõudest loobus. Lepingu lõpetamise osas hindas kohus ebaõigesti SSDD Varahaldus OÜ e-kirja lepingu lõpetamise teatena. Tegemist oli SSDD Varahaldus OÜ omaksvõtuga lepingu lõpetamisest teadlik olemise kohta. Tamtik OÜ lepingu lõpetamist ei vaidlustanud ning Tamtik OÜ-ga seonduv ei olnud ka kohtuistungitel aruteluks. SSDD Varahaldus OÜ nõustus lepingu lõpetamisega suulise kokkuleppe vormis. Kohus on jätnud arvestamata, et SSDD Varahaldus OÜ osales lepingus kui kreeditor, kes tavapäraselt valmistab ette lepingud ja nendega seotud muudatused. SSDD Varahaldus OÜ-l ei olnud mingit alust nõuda kostjalt I peale lepingu lõppemist taotlust lepingu lõpetamise kohta. Lepingu lõppemine 07.01.2011 on tõendatud ka tunnistaja ütlustega. Hageja teatised nõude loovutamisest ei ole kostjale I lepingukohaselt edastatud ja nõude loovutamine on ebaseaduslik, sest hageja edastas teatise lepingus toodust

6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude kostjate vastu aegumise tõttu rahuldamata ja selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus vaatab otsuse läbi osas, milles hagi kostjate vastu rahuldati, ehk põhivõla 2364 euro 73 sendi ja samas suuruses viivise ning edasiulatuva viivise nõudes kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus, kuulanud istungil ära poolte seletused ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et SSDD Varahaldus OÜ ja kostja I olid sõlminud veoauto ja järelhaagise rendilepingu tähtajaga 02.08.2010 kuni 02.02.2011. Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi käendas kostja II kuni summas 35 151 eurot 41 senti (550 000 krooni). Rendilepingu p-s 2.4 lepiti kokku, et renti makstakse arve alusel kolm korda kuus iga 10.ndal, 20.-ndal ja kuu viimasel päeval. Lepingu p-s 9.1 leppisid lepingupooled kokku, et lepingut võib muuta poolte kokkuleppel kirjalikus vormis. Hageja oli saanud hagis esitatud nõude kostjate vastu pärast korduvaid nõude loovutamisi. Hageja tugines võlgnevuse sissenõudmiseks asjaolule, et leping poolte vahel kehtis kuni 02.02.2011 ja kostjatel oli võlg 4011 eurot 64 senti, mille tasumisega oli kostjatel võlgnevus alates 02.02.2011. Kostjate vastuväitel puudus hagejal nõue, kuna leping oli lõppenud enne lepingus kokku lepitud tähtaega ja kostja I on kreeditori SSDD Varahaldus OÜ ees oma kohustused täitnud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kui pooled olid kirjalikus vormis sõlmitud lepingus kokku leppinud, et seda muudetakse ainult kokkuleppel kirjalikus vormis, ei saa lepingu muutmist (lõppemist) tõendada teiste tõenditega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1171-11 juhtinud tähelepanu VÕS § 13 lg-le 3, mille kohaselt kui lepingus on ette nähtud, et seda muudetakse või lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingu pool sellele tugineda, kui teine pool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Seega tuleb käesolevas vaidluses tuvastada, kas kostja võis SSDD Varahaldus OÜ käitumisest ja toimunud kirjavahetusest aru saada, et viimane oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis kui lepingu p-s 9.1 kokkulepitud vormistamisega. Kostjad väitsid, et leping oli lõpetatud ennetähtaegselt ja kreeditor SSDD Varahaldus OÜ oli nõus lepingu muutmisega. Kuna hageja ei nõustunud kostjate väidetega

lepingu lõppemisest 07.01.2011 lepingupoolte kokkuleppel, tuli kostjatel oma väiteid tõendada kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1. Seadusega ei ole kooskõlas kostjate apellatsioonkaebuses avaldatud väide, mille kohaselt 06.02.2014 hagist osalise loobumise korral, mille kohus 20.06.2014 määrusega vastu võttis, tuleks lugeda kostjate väited hageja poolt omaksvõetuks ja vastuväidete tõendamise vajadus tal puudub. Ringkonnakohus leiab, et kostjad olid oma vastuväiteid tõendanud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Hageja esitas poolte vahel toimunud kirjavahetuse, mille kohaselt avaldas SSDD Varahaldus OÜ kreeditorina, et neile oli teada, et suuliselt oli kokku lepitud lõpetada leping ja et nende teada lõpetati leping 07.01.2011 (I kd, lk 60). Samasisuline kiri oli kostjatele saadetud ka eelnevalt palvega esitada taotlus lepingu lõpetamiseks alates 08.01.2011. Soovi lõpetada leping kokkuleppel ennetähtaegselt kinnitab ka asjaolu, et viimane arve nr 100016 oli väljastatud 31.12.2010 selgitusega „rent vastavalt lepingule 01.-07.01.2011 summale 7000 krooni (I kd, lk 195). Nimetatud arve kostjad tasusid. Vastavalt rendilepingu p-le 2.4 kohustus kostja I tasuma SSDD Varahaldus OÜ-le renti arvete alusel ja rendilepingust tulenevad arved muutusid sissenõutavaks peale SSDD Varahalduse OÜ poolt arvete esitamist. Pooled ei tuginenud menetluses sellele, et lepingut oli muudetud ja et kostjal tekkis kohustus tasuda renti ilma arvet saamata, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Maakohtu otsuses sisalduv seisukoht ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega ega lepingupoolte käitumisega. Et pooled lõpetasid kokkuleppel rendilepingu enne lepingutähtaja saabumist, kinnitab ka asjaolu, et rendilepingu objektiks olnud sõiduk tagastati 2011 jaanuaris. Nimetatud asjaolu tõendas 22.04.2014 kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja J.Järvik (I kd, lk 200-201) ja selle üle pooled menetluses ei vaielnud. Hageja ei ole vaielnud vastu ka kostjate väitele selle kohta, et kostjalt I ei nõutud renti aja eest, mil ta rendiobjekti ei kasutanud. Kostja väidete õigsuses ei ole ringkonnakohtul alust kahelda, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta oleks peale 31.12.2010 arve nr 100016 esitamist ajavahemiku eest 01.-07.01.2011 veel kostjale I arveid esitanud ja et kostja oleks peale selle päeva sõidukit kasutanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, mille kohaselt poolte käitumisest ei nähtunud soovi kõrvale kalduda lepingus kokku lepitud vorminõudest lepingu lõpetamise tähtaja osas. Ringkonnakohtu hinnangul lõppes rendileping 07.01.2011 lepingupoolte kokkuleppel ning kostjad on täitnud oma lepingulised kohustused tasuda vastavalt esitatud arvetele renti. Eeltoodut kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hagejal puudub 02.08.2010 rendilepingu täitmisest tulenev nõue kostjate vastu. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata.