lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-52544/23

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 14.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-52544/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 217 lg 1, 2Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhulTsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 108 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-52544/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.05.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-52544

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

14. november 2014.a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-14-52544

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse 23 132 euro, viivise 10 656 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

50 674 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja XXXOÜ (registrikood XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Maria Teder Kostja XXXOÜ (registrikood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn

Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2014

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Maria Teder Kostja esindaja Martin Pärn

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt XXXOÜ kasuks põhivõlg 23 132 eurot ja viivis 14.11.2014 seisuga 18 567.14 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhinõude summalt 0.2% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.11.2014). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 255Vahetatavate esemete hind

2-14-52544 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.XXXOÜ (hageja) esitas 27.05.2014 maakohtule hagi XXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 23 132 euro, viivise 10 656 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2013 müügilepingu nr 2013/15-1491 raamlepinguna kõikide poolte vahel sõlmitavate üksikute tellimuste-müügilepingute suhtes. Augustis 2013.a teatas kostja, et ta on tootena välja valinud punase Tintex piirituspeitsi, mida vajas suurtes kogustes. Kostja tellimusel väljastas hageja kostjale 15.08.2013 400 liitrit, 27.08.2013 200 liitrit, 04.09.2013 400 liitrit ja 19.09.2013 1 400 liitrit punast Tintex piirituspeitsi. Kostja on jätnud tasumata 19.09.2013 arve-saatelehel nr 859015-3V3 märgitud kaupade eest 14 434 eurot, 04.10.2013 müüdud täiendava piirituspeitsi eest arve-saatelehe nr 909215-3V3 alusel 6 648 eurot ja arve-saatelehe nr 911015-3V3 alusel 2 050 eurot. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumist ning müügilepingu p 2.1.3 alusel viivist 0.2% võlgnetavalt summalt päevas. Seisuga 27.05.2014 nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 10 656 eurot ja viivist kuni põhinõude tasumiseni. Hageja on seisukohal, et piirituspeits vastas lepingutingimustele. Hageja ei andnud kostjale kinnitusi, mis oleksid vastupidised tootelehel esitatud juhistele, muuhulgas pole kostja kinnitanud, et piirituspeitsi võib kasutada katmata kujul välitingimustes. Piirituspeitsi tooteleht edastati 16.04.2013 kostja töötajale XXX e-kirja teel inglise keeles ja ka rootsi keeles. Tootelehel on kirjas, et peits tuleb alati katta. Puidu viimistlemisega tegelevate isikute jaoks on see tavateadmine, et piirituspeits on vaid vahend puidu toonimiseks ning see kaetakse alati kaitsva laki- või õlikihiga. Tellimuses ei täpsustatud, millisel eesmärgil kavatseb kostja tooteid kasutada, samuti ei olnud märgitud, et tooteid kasutatakse välitingimustes. Tootevaliku tegi kostja ise näidiste põhjal, tegutsedes oma majandustegevuses, milleks on puidutootmine ja –viimistlemine. Hageja ei saa vastutada kostja tootearenduses esinevate puuduste eest. Hagejal puudub kontroll ja teadmine, kuidas ostetud tooteid kasutatakse. Hagejale teadaolevalt pidi kostja kasutama toodet euroaluste katmiseks, hiljem selgus, et neid kasutati kastide jaoks, milles pakuti müügiks jõulutooteid. Kostja teatas piirituspeitsi sobimatusest alles 2013.a sügisel pärast enda klientidelt saadud kaebusi. Hageja leiab, et mittevastavusest teatamise mõistlik tähtaeg oli juba möödunud. Lisaks leiab hageja, et kostja kahjunõue on ebaselge, vaieldav ning tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et esemed olid kasutuskõlbmatud seetõttu, et need viimistleti hagejalt ostetud punase piirituspeitsiga. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu, sest nõue on lõppenud tasaarvestusega. Kostja tegi toote valiku lähtudes hageja kinnitusest, mille kohaselt toode katmata kujul ei määri, sobib kasutamiseks välitingimustes ja on vastupidav. Hageja esindajad ei selgitanud kostjale, et toode tuleks

2-14-52544 täiendavalt üle lakkida. Kostja teatas hagejale enne toote tellimist, et peitsiga kaetavaid esemeid hakatakse kasutama välitingimustes. Pärast toote kasutamist selgus, et see määrib. Kostja leiab, et ka hageja ei teadnud, et peits tuleb millegagi katta, sest esimest korda teavitas hageja sellest kostjat 07.12.2013. Ostetud peits ei olnud ebakvaliteetne vaid seda tulnuks millegagi katta, et vältida kaetud pinna määrimist. Seega täitis kostja oma kauba ülevaatamise kohustuse ning veendus selles, et ostetud piirituspeits oli valitud värvuse, kogusega ning kostja poolt soovitud firma toodang. Tootenäidised koheselt ei määrinud. Kostja informeeris hagejat piirituspeitsi puudustest 25.10.2013, kui kostja kliendid olid esitanud pretensioonid, et peitsitud tooted määrivad. Teavitamine ei ole toimunud hilinenult. Kostja leiab, et pooltevaheline müügileping sisaldab tüüptingimusi ning seega on tühine lepingu p 2.1.8, mis sätestab teavitamise tähtaja kaks kuud arvates kauba üleandmise päevast. Tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, sest sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest ja antakse ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks. Kostja kliendid välismaalt saatsid kostjale defektsed tooted tagasi, kostja pidi puudused kõrvaldama ja saatma need uuesti Rootsi. Kostjale tekkis kahju 84 404.89 eurot, millega hageja nõue kostja vastu tasaarvestati. Kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Poolte vahel on 13.03.2013 sõlmitud müügileping nr 2013/15-1491 (tl 7-9); • Kostja ostis hagejalt suurtes kogustes punase tooniga Tintex piirituspeitsi; • Kostja on jätnud hagejale tasumata 19.09.2013 arve-saatelehe nr 859015-3V3 alusel 14 434 eurot, 04.10.2013 arve-saatelehe nr 909215-3V3 alusel 6 648 eurot ja 04.10.2013 arve-saatelehe nr 911015-3V3 alusel 2 050 eurot (tl 10-12); • Kostja kasutas piirituspeitsi oma toodetel katmata kujul ning 25.10.2013 teavitas hagejat sellest, et peitsiga kaetud tooted määrivad. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist summas 23 132 eurot. Kostja leiab, et hageja on müügilepingut rikkunud, tekitanud sellega kostjale kahju 84 404.89 eurot ning kostja tasaarvestab selle nõude hageja nõudega.
4.Esmalt kvalifitseerib kohus pooltevahelise õigussuhte. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
5.Kostja tugineb oma vastuväites asjaolule, et hageja on rikkunud müügilepingut sellega, et ei teavitanud kostjat, et toode katmata kujul määrib ning kostja lähtus toote valikul hageja väitest, et peitsi kasutamisel saavutatakse tulemus, mille korral toode ei määri, see on vastupidav ning kasutatav välitingimustes. Kostja leiab, et hagejapoolse lepingurikkumise tagajärjel tekkis kostjale kahju 84 404.89 eurot. VÕS § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

2-14-52544 Käesolevas asjas puudub vaidlus tasaarvestuse formaalsete eelduste täitmise üle ning kohtul tuleb tuvastada tasaarvestuse materiaalsed eeldused, ehk kas kostjal on kahjuhüvitamise nõue hageja vastu.

6.VÕS § 217 sätestab, millal müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kohtu hinnangul oli pooltel kokkulepe asja omaduste kohta ning seetõttu ei kohaldu VÕS § 217 lg 2 p 2 säte. Ka hageja on kinnitanud, et peits vastas koguse, kvaliteedi ja tooni osas kokkulepitud tingimustele (vt kostja 17.10.2014 menetlusdokument, tl 146). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüjana on täitnud teavitamise kohustuse, et peitsi ei saa kasutada katmata kujul. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustega on pooled soovinud oma väiteid tõendada, ennekõike seda, millist teavet pooled teineteisele toote valikuprotsessis ja kasutamise osas avaldasid. Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX ütlused eluliselt usutavamad, mistõttu saab tema ütluste alusel lugeda tõendatuks, et hageja ei teadnud, milliseid tooteid kostja peitsiga viimistlema hakkab. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt teadis ta kuni septembrini, st probleemi ilmnemiseni, et viimistletakse euroaluseid (tl 187). Samuti ei ole usutav XXX avaldatu, et kostja avaldas hagejale, et toode peab olema vastupidav ning kasutatav välitingimustes. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ei saanud toote niiskuskindlusest juttu olla, sest piirituspeits ei sobi ka koos lakiga viimistlemisel välitingimustes kasutamiseks (tl 188). Seega poleks sellise informatsiooni teadmisel hageja kostjale selliseid tooteid pakkunud. Eeltoodud asjaolu seab tunnistaja XXX ütlused kahtluse alla. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt ta küsis, milline lakk peitsile peale pannakse ning XXX vastas, et lakki ei kasutata (tl 186). Lisaks sellele tuleb arvestada, et kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuses professionaalina, mistõttu saab piisavaks teavitamiseks lugeda ka seda, et hageja saatis kostjale võõrkeelsed (rootsi- ja inglise keelne) tootelehed (tl 136). Nimetatud tootelehel on informatsioon, et peitsi ei kasutata iseseisvalt, peab alati olema kaetud (inglise keelne tl 60-61, tõlge tl 62-63, rootsi keelne tl 137-138, tõlge tl 139).
7.Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et ka hageja ise ei teadnud, et peitsi peab alati katma. Kostja hinnangul on see tõendatud elektronkirjadega, kus hageja pole märkinud, et probleemiks on peitsi katmata jätmine (tl 48, 151). Kohtu hinnangul ei saa seda väidet võtta tõsiselt. Esmalt on tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et ta küsis laki kasutamise kohta (tl 186). Lisaks sellele on esitanud hageja asjatundja arvamuse, et piirituspeits on puidutoonimise vahend ning lõppviimistlusena kaetakse peitsitud pinnad kaitsva laki- või õlikihiga, mis tagab vastupidavuse ja kulumiskindluse (tl 140). Kohtu hinnangul tuleb arvestada, millises situatsioonis XXX sellise elektronkirja kirjutas. XXX ütluste kohaselt on elektronkiri kirjutatud siis, kui probleem oli juba ilmnenud ja XXX käis talle probleemset toodet näitamas. XXX teadis, et lakki nad kasutada ei soovinud (tl 186, 187). XXX on selgitanud, et talle näidatud toode oli täiesti toonist väljas ja määriv, mis võis tekkida sellest, et piirituspeits oli segatud läbi kraaniveega (tl 186). Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et XXX, kes on töötanud hageja juures 16 aastat ja omab eriteadmisi peitsidest, peitsi vajalikust katmisest kostjat ei teavitanud.

2-14-52544

8.VÕS § 255 sätestab kahju hüvitamise nõude sisu. Selle sätte järgi võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et hageja teavitas kostjat peitsi katmise vajalikkusest ning kostja eiras seda nõuet teadlikult. Hageja teavitas kostjat peitsi kasutamisest nii suuliselt kui ka võõrkeelsete tootelehtedega. Kuna tegemist ei ole tarbijale müügiga, siis kohtu hinnangul saab hagejapoolset teavitust lugeda piisavaks ning hageja ei vastuta kostjale tekkinud kahju eest. Kuna kohus ei ole tuvastanud hagejapoolset lepingu rikkumist (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1), siis kohus ei hinda teisi kahjuhüvitamise nõude eeldusi ega tõendeid. Seega ei ole hageja nõue tasaarvestusega lõppenud ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 208 lg 1 ja müügilepingu p 2.1.2 alusel välja mõista 23 132 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt viivist. Viivisenõude aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja müügilepingu p 2.1.3, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale maksetähtaja eiramisel viivist 0.2 % päevas. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitatud, nõue on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele. Seisuga 27.05.2014 on viivisenõude suurus 10 656 eurot. Käesoleva otsuse tegemise seisuga lisandub viivis (23 132 x 0.2 % x päeva) 7 911.14 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja tulevikku suunatud viivisenõue TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Meeli Kaur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja