Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest Reet Relvik’ule (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 euro.
1 (5)
2-14-52818
5.Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 01. detsembril 2014 kell 10.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas (Rohuaia 8, Rakvere) ja kohustada Erkki Sepp’a isiklikult ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule trahvi ja/või sundtoomise hoiatusel, pärast 20.11.2014 vähi viibimise korral toimetada Erkki Sepp üldkoosolekule politsei kaasabil.
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3, 5 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks registriosakonnale ja pankrotivõlgnikule teadmiseks.
ning
Viru
Maakohtu
8.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.04. juunil 2014 esitas Erkki Sepp Viru Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgnik on alates 2008. aastast maksejõuetu, millest alates pole võlgnik ka leidnud töökohta. Võlgnikul on üks laps, kellele on määratud elatis. Võlgnik viibib xxxx ja tal ei ole mingisugust sissetulekut. Vabanedes puudub tal elu- ja töökoht.
2.Võlgnik palus kuulutada välja tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
MENETLUSE KÄIK
3.11.06.2014 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ja võlgnikule määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohtualluvuse valiku põhistamiseks, avalduse põhistamiseks ja riigilõivu tasumiseks.
4.30. juunil 2014 esitas võlgnik maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta. Võlgnik teatas, et esitas avalduse Viru Maakohtule, kuna tema viimane elukoht oli xxxx. Tegemist oli üürikorteriga ja üürileping on lõpetatud. Võlgniku ajutiseks kontaktaadressiks saab olema xxxx, mis on tema vanemate korter. Vabanedes kavatseb ta elada xxxx. Võlgnik teatas, et tekkinud olukorras ainult pankrot päästab teda.
5.Viru Maakohtu 07.07.2014 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
2 (5)
2-14-52818
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.26. septembril 2014 esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatus võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Liiklusregistri aktiivses andmebaasis võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Erkki Sepp’a nimele on avatud arvelduskonto xxxx SEB Pank AS-is, mille jääk on 48.30 eurot. Tema nimele avatud ka kontod Swedbank AS-is, Krediidipank AS-is, LHV Pangas ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis, millede saldod on 0 euro. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel ühtegi väärtpaberit. Erkki Sepp’a nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 363,625 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Võlgnik viibib xxxx ning ei tööta. Muud vara võlgnikul ei ole.
7.Võlgnikul maksuvõlg puudub. Kohtutäiturite juures on täitmisel 29 sissenõuet ja sissenõudeid on kokku 39 642.08 eurot. Suurim võlausaldaja on Citadele Leasing ja Factoring OÜ nõudega 19 472.32 eurot. Sundtäitmisel on erinevad Eesti Vabariigi nõuded, mis tulenevad õigusvastastest tegudest ning sundtäitmisel on ka erinevad eraisikute ja äriühingute nõuded, milliste tekkimise alused ja aeg ei nähtu, kuid need asjaolud selguvad pankrotimenetluse käigus. Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus.
8.Haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2008.a. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on põhjendamatute kohustuste võtmisega ja õigusvastase käitumisega kahjude tekitamine. Esialgselt ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. KarS § 384 ettenähtud kuriteokoosseisuga seonduv võib täiendavalt selguda pankrotimenetluse käigus. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
9.Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 11 sätted. PankrS § 1, § 13 ja § 31 alusel palus ajutine haldur kuulutada välja füüsilise isiku Erkki Sepp’a pankrot.
KOHTUISTUNG
10.Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde ja palus kuuluta välja tema pankrot. Võlgniku selgituste kohaselt tahab ta oma elu muuta. Ta on noor mees ja tal on olemas töötahe. Võlgnik lubas, et ei riku pankrotimenetluses kohustusi.
11.Ajutine haldur jäi aruande juurde. Halduri selgituste kohaselt tuleb edasises menetluses välja selgitada, millistest kohustustest võlgnik ei vabane. Kohustustest vabastamise menetluses võib võlgnikult vande võtta. Ajutine haldur nõustus pankrotihalduriks nimetamisega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et puudub seaduslik alus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks.
3 (5)
2-14-52818 Pankroti väljakuulutamine
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
14.Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 39 642.08 eurot ulatuses. Kohustused kasvavad viiviste arvelt. Võlgnikul on räha SEB Pank AS-is asuval arvelduskontol, mille jääk on 48.30 eurot. Muu vara võlgnikul ei ole. Seega sisuliselt võlgniku kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Samas käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur veel tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
15.Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 01.12.2014 kell 10.00. Ajutise halduri tasu
16.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
17.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
18.Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel 4 (5)
2-14-52818 kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 447.37 eurot, s.o 63.91 eurot tunnis. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Kohus määrab ajutisele haldurile pankrotiavara (võlgniku arvel oleva raha) arvelt 48.30 eurot. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 30.09.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 07.11.2014. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud.
19.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt.
1.Parandada Viru Maakohtu 12.11.2014 kohtumääruses pankrotiasjas nr 2-14-52818 esinenud viga ja lugeda kohtumääruse resolutsiooni punkt 4 õigeks järgmises sõnastuses: 4. Rahuldada ajutise halduri taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest Reet Relvik’ule (arveldusarve nr 10502008206006 AS-is SEB Pank) ajutise pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot.