Credit Invest OÜ hagi MR vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.augusti 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Credit Invest OÜ (registrikood 11344270), lepinguline esindaja Talvo Rüütelmaa Kostja: MR (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.augusti 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Credit Invest OÜ avaldus 29.08.2014 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.
Harju Maakohus rahuldas 12.12.2013 otsusega Credit Invest OÜ hagi MR vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.05.2014 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 15.07.2014.
2.Hageja esitas 28.07.2014 maakohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud suurusega 1300 eurot, millest riigilõiv määruskaebuse esitamisel on 50 eurot ja õigusabikulud 1250 eurot. Hageja esitas kohtule õigusabi osutamise eest talle Nord Law Conference MTÜ poolt esitatud arved, maksekorraldused ja konto väljavõtte arvete tasumise kohta. Vastavalt õigusabiarvele nr 2012-6 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kostja
taotlusega tutvumine, hagiavalduse ja kohtualluvuse muutmiseks taotluse koostamine, kokku 200 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 2013-1 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: määruskaebuse koostamine, kokku 150 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 2013-4 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: taotlusega tutvumine ja vastuse koostamine, kokku 250 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 2013-11 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kohtus toimikuga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine, kokku 350 eurot (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt õigusabiarvele nr 2014-2 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: tutvumine apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine, kokku 300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tervikuna rahuldamata.
4.Vastuväidete kohaselt on riigilõiv 50 eurot kostja poolt hagejale juba vabatahtlikult tasutud. Hageja esindaja Talvo Rüütelmaa poolt ei ole koostatud, allkirjastatud ega esitatud toimikusse ühtegi tõendit ega dokumenti. Kõik hageja menetlusdokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja poolt. Samuti ei nähtu maakohtu ja ringkonnakohtu otsusest, et hagejal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Seetõttu tuleb jätta MTÜ Nord Law Conference arved tähelepanuta kui asjasse mittepuutuvad ja asjakohatud. Tõenäoliselt on tegemist fiktiivsete arvetega. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud suurusega 375 eurot.
6.Hageja tasus 18.02.2013 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Määruskaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 14 järgi tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Kui kaebus esitati elektrooniliselt www.etoimik.ee kaudu, siis aga 25 eurot. Hageja on käesoleval juhul õigustatud nõudma riigilõivu hüvitamist üksnes 25 euro ulatuses.
7.Arvestades käesoleva asja keerukust ja töömahukust ning asjaolu, et õigusteenuste tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund, on tunnitasumäär 100 eurot mõistlik ja käesoleva asja keerukusega tasakaalus.
8.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asjaolu, et kohtuotsuste pealdistes ei ole ekslikult hageja lepingulist esindajat märgitud, ei tähenda seda, et hagejal ei olnud menetluses esindajat, kelle kulud kuuluksid hüvitamisele.
9.Õigusabikulud arvete nr 2012-6 summas 200 eurot, nr 2013-1 summas 150 eurot, nr 2013-4 summas 250 eurot ja nr 2014-2 järgi ei kuulu hüvitamisele, kuna hagejat esindas nendel arvetel märgitud menetlustoimingute tegemisel seaduslik esindaja FH.
10.Vastavalt õigusabiarvele nr 2013-11 teostas hageja esindaja järgnevad toimingud: kohtus toimikuga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kohtuistungil osalemine, kokku 350 eurot (ei sisalda käibemaksu). Käesoleva asja toimiku teadetelehelt nähtub, et T. Rüütelmaa käis toimikuga tutvumas 23.10.2013. Seejuures on II toimiku teadetelehele kirjutatud, et kostja on hageja esindaja T. Rüütelmaa poolt saadetud dokumendid kätte saanud. Ka osales T. Rüütelmaa nii 17.09.2013 toimunud istungil, mis kestis 5 minutit kui ka 24.10.2014 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1,5 tundi. Toimikusse on lisatud ka T. Rüütelmaale hageja poolt 29.11.2013 ja 09.09.2013 väljastatud volikirjad hageja esindamiseks, samuti T. Rüütelmaa haridust tõendav dokument. Kostja poolt eelnimetatud toimingute ajakulu hüvitamine on õigustatud,
kuna kostja oli alates 17.09.2013 hageja lepingulise esindaja olemasolust teadlik. Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele arve nr 2013-11 alusel taotletud summa 350 eurot.
11.Muud kostja poolt esile toodud asjaolud ja põhjendused ei saa olla aluseks kostjalt väljamõistetava menetluskulu vähendamiseks. Määruskaebus
12.Kostja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega mõisteti temalt välja õigusabikulud 350 eurot ja jätta hageja menetluskulude taotlus selles osas rahuldamata.
13.Hageja taotles kohtukulude kindlaksmääramist, kuid kohus määras kindlaks menetluskulud. Hageja kandis kohtukulusid riigilõivu tasumisel summas 50 eurot, mis on hageja poolt tasutud.
14.TsMS § 442 lg 2 p 8 järgi märgitakse otsusesse menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed. Harju Maakohtu otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et hagejal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Kohtuotsuse parandamist ja täiendamist hageja ei taotlenud. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitas hageja, et ei pea vajalikuks esimese astme kohtuotsuses esindaja märkimist, sest Credit Invest OÜ-d esindas kohtuistungil juhatuse liige FH ning tema on kohtuotsuses märgitud. Kuna hageja on selgelt väljendanud seisukohta, et hageja juhatuse liikme isiklikul osalemisel kohtuistungil ei ole lepingulise esindaja osalemine ning kohtuotsuses märkimine vajalik, ei ole lepingulise esindaja kulud käesoleval juhul põhjendatud ega ka vajalikud.
15.Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-115-13 tehtud kohtumääruses lähtunud keskmisest advokaadi tunnitasust 108 eurot 32 senti. T. Rüütelmaa ei ole advokaat, vaid Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja põhipalgaga 19 237,57 eurot aastas ehk 8,90 eurot tund. Ta viibis kohtuistungitel Tallinna linna poolt tasustatud töö ajal ning on ilmselt saanud selle aja eest ka Tallinna linnalt töötasu. Tõendeid selle kohta, et T. Rüütelmaa töösuhe linnavalitsusega oli kohtuistungite ajaks peatunud ja seetõttu peaks esindaja saamata jäänud töötasu hüvitama kostja, ei ole hageja esitanud. Arvestades Tallinna linnavalitsuse avalikustatud palgaandmeid, sai kostja ette näha vastaspoole võimalikke menetluskulusid lepingulise esindaja kuluna maksimaalselt tunnitasuga 8 eurot 90 senti.
16.Asjaolu, kas hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja või mitte, peab olema vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu ettenähtav. Kuivõrd lepinguline esindaja osalemine kohtuotsustest ei nähtu, siis vastaspoole esindajakulud nõutud advokaadi tunnitasumääraga ei saanud olla ettenähtavad. Vastus määruskaebusele
17.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub kostjalt välja mõista selle menetlemise kulud 120 eurot. Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so kostjalt õigusabikulude 350 euro väljamõistmise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja taotles 28.07.2014 avalduses menetluskulude kindlaksmääramist 1300 euro suuruses ja selle kostjalt väljamõistmist. Menetluskulud hõlmavad TsMS § 138 lg 1 järgi nii kohtukulusid kui ka kohtuväliseid kulusid, sealhulgas nii riigilõivu kui ka õigusabikulusid. Seega ei ole õige määruskaebuse väide, nagu oleks hageja taotlenud üksnes kohtukulude kindlaksmääramist.
22.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus andnud. Kohus käsitles menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja selgitas määruses piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja selleks kulunud aega. Asja materjalist nähtub hageja lepingulise esindaja T. Rüütelmaa osalemine asja menetlemisel maakohtu poolt tuvastatud ulatuses. Asjaolu, et kohtuotsustes ei märgitud lepingulise esindaja nime ja hageja ei taotlenud selles osas kohtuotsuste parandamist, ei anna alust õigusabikulude täies ulatuses välja mõistmata jätmiseks, nagu leiab ekslikult kostja. Hageja ei märkinud vastuses apellatsioonkaebusele seda, et lepingulise esindaja osalemine kohtuistungil ei olnud vajalik.
24.TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla ka muu isik, kes vastab nimetatud sättes märgitud nõuetele. Maakohus on nende nõuete täitmist kontrollinud. Õigusabi osutas T. Rüütelmaa MTÜ Nord Law Conference kaudu. Õigusabikulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ei oma tähtsust tema töötamine Tallinna Transpordiametis, tema palga suurus ega asjaolu, kas ta osutas käesolevas tsiviilasjas õigusabi töö- või töövälisel ajal. Hageja esindamine ei seostu T.Rüütelmaa töökohustuste täitmisega, mistõttu on alusetu võrdsustada tema töötasu, sh tunnitasu lepingulise esindaja tunnitasuga. Seetõttu on alusetu ka kostja väide, nagu oleks ta saanud ette näha lepingulise esindaja kulusid tunnitasuga 8,90 eurot. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
25.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
26.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, mistõttu tuleb hageja sellekohane avaldus jätta rahuldamata.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.