Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(isikukood XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX 53, Kuressaare e-post XXX)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 24. oktoobril 2013.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et XXXpoolt 05.07.2012.a. OÜ-le XXXtehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta XXXOÜ menetluskulud XXXkanda.
4.Jätta XXXmenetluskulud tema enda kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.XXX kandideeris XXXOÜ-sse võlamenetleja ametikohale.
2.Alates 06.09.2011.a. töötas XXX XXXOÜ-s jurist-võlamenetleja ametikohal.
3.Nii XXXOÜ kui ka XXXOÜ ruumid asuvad aadressil XXX, Tallinnas II korrusel.
4.05.07.2012.a. esitas XXXXXXOÜ juhatusele avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja avalduses märgitu kohaselt asus ta faktiliselt tööle hageja juurde alates 06.09.2011.a. ja kuna tööandja ei ole talle alates tööle asumisest palka maksnud, ütleb töötaja tööandjale töölepingu üles TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel alates 5. juulist 2012.a. (TVK t/l 11-12). Nimetatud avalduses palus XXXOÜ-l XXXka lõpparve talle viivitamatult välja maksta.
5.OÜ XXXXXXtöölepingu ülesütlemisavaldusega ei nõustunud ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse XXX05.07.2012.a. töölepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks.
6.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.4-2/1747 10. septembrist 2013.a. rahuldati XXXOÜ avaldus ning töövaidluskomisjoni otsusega tunnistati XXXtöölepingu ülesütlemine XXXOÜ-le 5. juulil 2012.a. tühiseks poolte vahel töölepingu puudumise tõttu.
7.XXXei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtule taotluse töövaidlus hagimenetluses läbi vaadata.
Lk (6)
Hageja nõuded ja nende põhjendused.
8.Hageja on kohtusse esitatud hagiavalduses seisukohal, et XXXei ole XXXOÜ-s kunagi töötanud, millest tulenevalt ei saanud ta ka XXXOÜ-le töölepingut üles öelda mistõttu on ka kostja poolt 05.07.2012.a. hagejale saadetud töölepingu ülesütlemise avaldus tühine. Kostja töötas hagejale teadaolevalt XXXOÜ-s, kes osutas teenuseid XXXOÜ-le ja teistele äriühingutele. Nimetatu ei muuda aga kostjat hageja töötajaks.
9.Hageja sõnul ei ole kostja hagejalt ka varem töötasu nõudnud vastupidiselt tema enda poolt väidetule. Kostja väide, et ta asus tööle 06.09.2011.a. ning ei ole senini töötasu saanud, on hageja sõnul ka ebaloogiline, sest ilmselgelt ei töötaks ükski töötaja tööandja juures 9 kuud ilma töötasuta.
10.Hageja väidetel ei ole XXXOÜ juhatuse liige XXXkunagi andnud kostjale korraldust ega ülesannet asendada hageja töötajat XXXnagu kostja ekslikult väidab. Sellist korraldust aga keegi teine peale äriühingu juhatuse liikme töötajale anda ei saanud. XXXOÜ-ga on hagejal käsundusleping, kus käsundi täitjaks on XXXOÜ.
11.Hageja esitas oma nõude tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: kostja poolt hagejale saadetud töölepingu ülesütlemise avalduse, kostja ja XXXOÜ vahel 06.09.2011.a. sõlmitud töölepingu, töövaidluskomisjoni otsuse nr 4.4-2/1746 XXXOÜ ja XXXvahelises töövaidluses, töövaidluskomisjoni otsuse nr 4.4-2/1747 XXXOÜ ja XXXvahel, XXXpoolt 09.08.2011.a. läbi CV Keskuse saadetud CV kandideerimiseks jurist-võlamenetleja ametikohale, Maksu ja Tolliameti TSD –vormid, mille kohaselt maksis XXXeest füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötukindlustus- ja kogumispensionimakseid XXXOÜ ning XXXOÜ ja XXXOÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Kostja vastuväidete kohaselt kandideeris ta hageja juurde jurist-võlamenetleja ametikohale ja 06.09.2011.a. asuski sellele ametikohale tööle. Tema tööülesanneteks oli osutada õigusabi ja täita võlamenetleja tööülesandeid, s.o. suhelda pankrotihalduritega, koostada nõudeavaldusi pankrotimenetluses, suhelda uurijatega ning vaielda tarbijakaitseametiga. Tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis XXX, kes oli hageja tegevjuht. Lisaks eelpool nimetatud tööülesannetele asendas ta ka laenuhaldur XXX. Kostja väidetel omas ta juurdepääsu hageja arvelduskontodele, milledelt ta tegi pangaülekandeid ning andis ka laenu.
13.Kostja nõustub hagejaga, et ta töötas töölepinguga OÜ-s XXX, kuid on seisukohal, et keelatud ei ole ju töötada samaaegselt mitme töölepingu alusel. Pealegi õigusabi teenuse osutamine ei kuulu XXXOÜ tegevusalade hulka ning finantsteenuste osutamiseks puudub ettevõttel ka tegevusluba. Ka ei nähtu 2011.a. majandusaasta aruandest, et XXXOÜ oleks saanud tulu õigusabi osutamisest, küll aga nähtub sealt, et tehtud on kulutusi tööjõu rendile ja kantud on juriidilisi kulusid.
14.Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja lasi ta enda juurde faktiliselt tööd tegema ja tööandja seda aktsepteeris, on tööleping poolte vahel sõlmitud. Töö tegemist tasu eest tuleb eeldada. Kui töötasu suuruses ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Lk (6)
15.Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele XXX hageja kostjale töötasu ja laenuhalduri asendamise tasu ei maksnud, ning seda alates kostja faktiliselt tööle asumise hetkest 06.09.2011.a., ütles kostja töölepingu hagejale üles tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu.
16.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: XXX allkirjaga vormistatud järelpärimised tarbijakaitseametile, täiteavaldused kohtutäituritele, nõudeavaldused pankrotihalduritele, tsiviilhagid politseile, XXXOÜ põhikirja ja 2011.a. majandusaasta aruande, XXXOÜ juhatuse liikme vastuse kostja töölepingu ülesütlemise avaldusele ja Eesti Töötukassa otsuse 12.07.2012.a. XXX töötuna arvele võtmise kohta. Kostja taotles kohtuistungil vande all üle kuulata hageja seadusliku esindaja XXXja tunnistajana XXX . Kohus rahuldas nimetatud taotlused. Kostja taotles kohtu abil välja nõuda Swedbank AS-ist, AS –st SEB Pank ja Sampo pangast andmed mis kuupäevast millise kuupäevani oli antud kostjale õigus hageja kontodelt maksete tegemiseks, kes hageja esindajana andis pangale loa lisada kostja hageja kontode kasutajate nimekirja ning millistel kuupäevadel, millisel ajavahemikul, mitu makset/ülekannet päevas ja milliste selgitusega tegi kostja makseid/ülekandeid hageja kontodelt. Kohus rahuldas ka kostja nimetatud taotluse. Kohtuotsuse põhjendused.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et: - XXXkandideeris XXXOÜ-sse tööle võlamenetleja ametikohale; - XXXtöötas alates 06.09.2011.a. XXXOÜ-s jurist-võlamenetleja ametikohal; - nii XXXOÜ kui ka XXXOÜ ruumid asuvad aadressil XXX, Tallinnas II korrusel; - 05.07.2012.a. esitas XXXXXXOÜ juhatusele avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja ja hageja vahel oli töösuhe, millest tulenevalt oleks kostja saanud hagejale töölepingu üles öelda või on kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemine tühine töösuhte puudumise tõttu.
18.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus: TLS § 1 lõikest 1, mis sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu; TLS § 87, mis sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu; TLS § 91 lg 2 p 2, mis sätestab, et töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
Lk (6)
19.Kohus, kuulanud kohtuistungil vande all ära XXXOÜ juhatuse liikme XXX, tunnistaja XXX , uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. XXXvande all antud ütlustega, tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlustega, kohtule esitatud XXX ja XXXOÜ vahel 06.09.2011.a. sõlmitud töölepinguga (t/l 32 I kd ) ja Maksu ja Tolliameti TSD – vormidega (t/l 9-20 II kd), milliste kohaselt maksis XXXeest füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötukindlustus- ja kogumispensionimakseid XXXOÜ on tõendatud, et tööleping oli XXXsõlmitud XXXOÜ-ga. Nii XXX kui ka XXX ütluste kohaselt ei töötanud XXXXXXOÜ-s nagu ta ise väidab, vaid ta täitis XXXOÜ töötajana viimati nimetatud äriühingu ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid, sest XXXOÜ pidi käsundisaajana osutama XXXOÜ-le teenuseid nimetatud äriühingute vahel 02.09.2011.a. sõlmitud käsunduslepingust (t/l 21-24 II kd) tulenevalt. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud lepingu autentsuses vaatamata sellele, et leping on esitatud kohtule koopiana. Leping on lepingupoolte juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja vastab igati käsunduslepingule esitatavatele vorminõuetele. Kui lepingul on ka lisa, nagu väidab kostja, ei muuda see lepingu kehtivust. Kohtul puudub alus kahelda ka XXXOÜ juhatuse liikme XXXja tunnistaja XXXi ütlustes. Nimetatud isikute kohtuistungil antud ütlused ei olnud vastuolus ei omavahel ega ole ka vastuolus hagiavalduses väidetuga nagu kostja ekslikult väidab. XXXja XXX andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta kelle juures XXXtöötas, kellelt ta tööülesandeid sai ja kes talle palka maksis. Samuti andsid nad kohtuistungil ütlusi selle kohta milline õigussuhe oli XXXOÜ-l XXXOÜ-ga. Nende ütlused on kooskõlas kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega.
20.Kohus on seisukohal, et kostja väidet nagu ta oleks töötanud töölepinguga XXXOÜ-s ei tõenda ka XXXi allkirjaga vormistatud järelpärimised tarbijakaitseametile, täiteavaldused kohtutäituritele, nõudeavaldused pankrotihalduritele, samuti tsiviilhagid politseile, sest nimetatud dokumendid on koostatud XXXi poolt, kes kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab töölepinguga OÜ-s XXX. Samal ajal on XXX ka XXXOÜ juhatuse liige (t/l 29 II kd).
21.Kohus leiab, et ka Swedbank AS, Danske Bank Eesti filiaali ja AS SEB Pank vastused kohtu järelpärimistele (t/l 160-180 I kd), milliste kohaselt andis XXXOÜ juhatuse liige XXX XXXnimetatud pankades XXXOÜ arvelduskontodelt ülekannete tegemise õiguse, ei tõenda kostja töötamist hageja juures töölepinguga, vaid seda, et kostja tehinguid hageja pangakontodelt perioodil 19.10.2011.a. – 20.06.2012.a. tegi, mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Kohus on seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et kostja tegi ülekandeid hageja kontolt käsundisaaja ehk XXXOÜ töötajana.
22.Kostja väide nagu ta oleks asendanud ka XXXOÜ laenuhaldur XXX, kohtuistungil tõendamist ei leidnud, sest XXXsõnul oleks korralduse XXXasendamiseks saanud anda ainult tema, kuid tema seda teinud ei ole.
23.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et XXXtöötas töölepingu alusel XXXOÜ-s, millest tulenevalt puudus tal alus hagejale tööleping üles öelda ning XXX 05.07.2012.a. XXXOÜ-le tehtud tahteavaldus töölepingu erakorraline ülesütlemine – tuleb tühiseks tunnistada poolte vahel töösuhte
Lk (6)
puudumise tõttu. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
24.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata XXXOÜ põhikirja ja 2011.a. majandusaasta aruande ning Eesti Töötukassa otsuse 12.07.2012.a. XXXtöötuna arvele võtmise kohta, sest nimetatud tõendid ei tõenda kostja poolt esitatud vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulude jaotamine.
25.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust ning asub seisukohale, et kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
26.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 3500.- eurot. Kuna hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on tegemist mittevaralise nõudega ja tsiviilasja hinnaks on 3500.- eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.