Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-40975
Tsiviilasi
Credit Invest OÜ hagi X Xi vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X Xi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Credit Invest OÜ (registrikood 11344270, asukoht Ahtri 6, Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige X X Kostja X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.12.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X Xi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.05.07.2012 esitas X X Credit Invest OÜ juhatusele avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja avalduses märgitu kohaselt asus ta faktiliselt tööle hageja juurde alates 06.09.2011 ja kuna tööandja ei ole talle alates tööle asumisest palka maksnud, ütles töötaja töölepingu üles TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel alates 05.07.2012. Avalduses palus X X OÜ-l Credit Invest ka lõpparve talle viivitamatult välja maksta.
2.OÜ Credit Invest töölepingu ülesütlemisavaldusega ei nõustunud ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4.4-2/1747 rahuldas komisjon Credit Invest OÜ avalduse. X X esitas 11.10.2012 avalduse Harju Maakohtusse Credit Invest OÜ poolt Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Alates 06.09.2011 töötas X X Krediidikaitse Grupp OÜ-s xxxxxxxxxxxxx ametikohal. Nii Credit Invest OÜ kui ka Krediidikaitse Grupp OÜ ruumid asuvad aadressil Ahtri 6, Tallinnas II korrusel. Krediidikaitse Grupp OÜ osutas teenuseid Credit Invest OÜ-le ja teistele äriühingutele käsunduslepingu alusel, mis ei muuda aga kostjat hageja töötajaks. Kostja ei nõudnud hagejalt ka varem töötasu vastupidiselt tema enda poolt väidetule. Kostja väide, et ta asus tööle 06.09.2011 ning ei ole senini töötasu saanud, on ka ebaloogiline, sest ilmselgelt ei töötaks ükski töötaja tööandja juures 9 kuud ilma töötasuta. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja kandideeris hageja juurde jurist-võlamenetleja ametikohale ja 06.09.2011 asus tööle. Tema tööülesanneteks oli osutada õigusabi ja täita võlamenetleja tööülesandeid, s.o suhelda pankrotihalduritega, koostada nõudeavaldusi pankrotimenetluses, suhelda uurijatega ning vaielda tarbijakaitseametiga. Tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis X X, kes oli hageja tegevjuht. Lisaks eelpool nimetatud tööülesannetele asendas ta ka laenuhaldur X Xt. Kostja väidetel omas ta juurdepääsu hageja arvelduskontodele, millelt ta tegi pangaülekandeid ning andis ka laenu.
4.Kostja töötas töölepinguga OÜ-s Krediidikaitse Grupp, kuid leidis, et keelatud ei ole töötada samaaegselt mitme töölepingu alusel. Pealegi õigusabi teenuse osutamine ei kuulu Krediidikaitse Grupp OÜ tegevusalade hulka ning finantsteenuste osutamiseks puudub ettevõttel ka tegevusluba. Ka ei nähtu 2011.a majandusaasta aruandest, et
Krediidikaitse Grupp OÜ oleks saanud tulu õigusabi osutamisest, küll aga nähtub sealt, et tehtud on kulutusi tööjõu rendile ja kantud on juriidilisi kulusid.
5.Kuivõrd hageja lasi kostja enda juurde faktiliselt tööd tegema ja tööandja seda aktsepteeris, on tööleping poolte vahel sõlmitud. Töö tegemist tasu eest tuleb eeldada. Kui töötasu suuruses ei ole kokku lepitud, on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuna vaatamata korduvatele meeldetuletustele X Xile hageja kostjale töötasu ja laenuhalduri asendamise tasu ei maksnud, ning seda alates kostja faktiliselt tööle asumise hetkest 06.09.2011, ütles kostja töölepingu hagejale üles tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Esimese astme kohtu otsus
6.12.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus tuvastas, et kostja poolt 05.07.2012 töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja ja hageja vahel oli töösuhe, millest tulenevalt oleks kostja saanud hagejale töölepingu üles öelda. Kohus juhindus TLS § 1 lg-st 1, §-st 87 ja § 91 lg 2 p-st 2.
8.Kohus leidis, et vande all kuulatud Credit Invest OÜ juhatuse liikme X X ja tunnistaja X Xi ütlustega, X Xi ja Krediidikaitse Grupp OÜ vahel 06.09.2011 sõlmitud töölepinguga ja Maksu ja Tolliameti TSD – vormidega, mille kohaselt maksis X Xi eest füüsilise isiku tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötukindlustus- ja kogumispensionimakseid Krediidikaitse Grupp OÜ, leidis tõendamist, et tööleping oli X Xil sõlmitud Krediidikaitse Grupp OÜ-ga. Nii X X kui ka X Xi ütluste kohaselt ei töötanud X X Credit Invest OÜ-s, nagu ta ise väidab, vaid ta täitis Krediidikaitse Grupp OÜ töötajana viimati nimetatud äriühingu ja hageja vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid, sest Krediidikaitse Grupp OÜ pidi käsundisaajana osutama Credit Invest OÜ-le teenuseid nimetatud äriühingute vahel 02.09.2011 sõlmitud käsunduslepingust tulenevalt. Kohtul puudus alus kahelda nimetatud lepingu autentsuses, vaatamata sellele, et leping on esitatud koopiana. Leping on lepingupoolte juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja vastab igati käsunduslepingule esitatavatele vorminõuetele. Kui lepingul on ka lisa, nagu väitis kostja, ei muuda see lepingu kehtivust.
9.Kohtul puudus alus kahelda Credit Invest OÜ juhatuse liikme X X ja tunnistaja X Xi ütlustes, mis ei olnud vastuolus ei omavahel ega hagiavalduses väidetuga. X X ja X X andsid kohtuistungil ütlusi selle kohta, kelle juures X X töötas, kellelt ta tööülesandeid sai ja kes talle palka maksis. Samuti andsid nad kohtuistungil ütlusi selle kohta, milline õigussuhe oli Credit Invest OÜ-l Krediidikaitse Grupp OÜ-ga. Nende ütlused on kooskõlas kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega.
10.Kohus leidis, et kostja väidet, nagu ta oleks töötanud töölepinguga Credit Invest OÜ-s, ei tõenda ka X Xi allkirjaga vormistatud järelpärimised tarbijakaitseametile, täiteavaldused kohtutäituritele, nõudeavaldused pankrotihalduritele, samuti tsiviilhagid politseile, sest nimetatud dokumendid on koostatud X Xi poolt, kes kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab töölepinguga OÜ-s Credit Invest. Samal ajal on X X ka Krediidikaitse Grupp OÜ juhatuse liige.
11.Swedbank AS, Danske Bank Eesti filiaali ja AS SEB Pank vastused kohtu järelpärimistele, mille kohaselt andis Credit Invest OÜ juhatuse liige X X X Xile nimetatud pankades Credit Invest OÜ arvelduskontodelt ülekannete tegemise õiguse, ei tõenda kostja töötamist hageja juures töölepinguga, vaid seda, et kostja tegi tehinguid hageja pangakontodelt perioodil 19.10.2011 – 20.06.2012, mille üle poolte vahel vaidlus puudus. Kohus leidis, et tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse,
et kostja tegi ülekandeid hageja kontolt käsundisaaja ehk Krediidikaitse Grupp OÜ töötajana.
12.Kostja väide, nagu ta oleks asendanud ka Credit Invest OÜ laenuhaldur X Xt, tõendamist ei leidnud, sest X X sõnul oleks korralduse X X asendamiseks saanud anda ainult tema, kuid tema seda teinud ei ole.
13.Kõige eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist, et X X töötas töölepingu alusel Credit Invest OÜ-s, millest tulenevalt puudus tal alus hagejale tööleping üles öelda ning X Xi 05.07.2012 Credit Invest OÜ-le tehtud tahteavaldus - töölepingu erakorraline ülesütlemine – tuleb tühiseks tunnistada poolte vahel töösuhte puudumise tõttu. Apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Kohus on valesti tõendeid hinnanud, jätnud töövaidluskomisjoni toimikus ja tsiviilasja toimikus sisalduvad tõendid valikuliselt hindamata ja põhjendamatult jätnud kostja esitatud tõendid kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
16.Kohus on jätnud põhjendamata ja hindamata tunnistajate X X ja X Xi vastuolulised ütlused, mille kohaselt F. X väitis, et kostjal ei olnud õigust anda Credit Investi nimel kontodelt laenu ning tema selleks õiguseid andnud ei ole, kui, siis võis anda selleks loa X X või V. X. Tunnistaja V. X aga väidab, et ta ei tea, milliste tehingute tegemiseks oli Krediidikaitse Grupi töötajana M. Xil ligipääs Credit Invest OÜ pangakontodele. M. Xi tegevused olid Krediidikaitse Grupi teenused Credit Investile. Teenuste hulka kuulus ka laenude andmine ja M. X asendamine. Kostja küsimusele, millest tulenes Krediidikaitse Grupi töötaja kohustus laenuhaldurit asendada, vastas tunnistaja, et kohustus tulenes Krediikaitse Grupiga sõlmitud töölepingust.
17.Tunnistajate ütluseid hinnates ei ole võimalik üheselt jõuda järeldusele, nagu M. X oleks täitnud Credit Investi ja Krediidikaitse Grupi vahelist käsunduslepingut. Väidetavalt ei olnud ei Credit Invest ega ka Krediidikaitse Grupp laenude väljastamiseks M. Xile õiguseid andnud, külla aga oli Credit Invest teenusena Krediidkaitse Grupilt (kus oli vaid 2 lepingulist töötajat) sellesisulise teenuse sisse ostnud. Apellandile jääb mõistmatuks, kuidas saanuks võimalikuks teenuse osutamine ilma, et M. Xile Credit Investi kontodelt laenude andmiseks õiguseid poleks antud.
18.Vande all ülekuulatud isikute ütlused ei ühti hagis kirjeldatud asjaoludega ega ka töövaidluskomisjoni istungil ütlusi andnud tunnistaja X X ütlustega. Kohus on jätnud töövaidluskomisjoni toimikus sisalduvad tõendid hindamata.
19.Kohus on põhjendamatult jätnud kostja esitatud tõendid Krediidikaitse Grupp OÜ põhikirja ja 2011.a majandusaasta aruande ning Eesti Töötukassa otsuse 12.07.2012 X Xi töötuna arvele võtmise kohta otsuse tegemisel arvestamata.
20.Kostja poolt esitatud Krediidikaitse Grupp OÜ põhikirjast tulenevalt ei kuulu ei õigusabi teenuse osutamine finantsteenuse või tarbimislaenude andmine Krediidikaitse Grupp OÜ põhikirjajärgsete tegevusalade hulka ning finantsteenuste osutamiseks puudub ettevõttel tegevusluba, tegemist võib olla ebaseadusliku majandustegevusega. Ka ei nähtu Krediidikaitse Grupp OÜ majandusaasta aruandest, et ettevõte oleks saanud tulu õigusabi osutamisest, küll aga nähtub, et ettevõte on teinud kulutusi tööjõurendile ja kandnud juriidilisi kulusid ehk tegelikkuses peaks selle aruande järgi tööjõudu tasu eest rendile andma ja õigusteenust sisse ostma, mitte aga inkasso ja kiirlaenu andmise teenust käsunduslepingu alusel osutama.
21.Kohtuotsuses kirjeldatud olukorra puhul, kus sama inkassofirma, mis tegeleb valdavat Credit Invest OÜ laenude sissenõudmisega, ise korraldab kiirlaenude andmist, mille
siis loovutab sisuliselt iseendale ehk Krediidikaitse Grupp OÜ-le, kes nõuab sisse laenusumma koos loovutamiskulude ja viivistega, võib tegemist olla kuriteo tunnustele vastava teoga.
22.Kohus ei ole põhjendanud, millele tugineb kohtu järeldus selle kohta, et vormistatud järelpärimised tarbijakaitseametile, täiteavaldused kohtutäituritele, nõudeavaldused pankrotihalduritele, samuti tsiviilhagid politseile, on koostatud X Xi poolt. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab X X Credit Investis programmihaldajana ja bürootööd ei ole ta kunagi juhtinud ega oma esindusõigust. Tunnistajate ütluste kohaselt juhib Credit Investi seaduslik esindaja X X.
23.Tunnistajana ülekuulatud X Xi ütluste kohaselt tulenes kostja poolt X X asendamise kohustus kostja ja Krediidikaitse Grupp OÜ vahelisest töölepingust. Credit Investi laenuhalduri asendamise kohustus ei ole kuidagi seotud ega hõlmatud töölepinguga, mis oli sõlmitud kostjal Krediidikaitse Grupp OÜ-ga. Kuivõrd X Xil puudus X X ütluste kohaselt õigus laenuhaldurile asendaja määramiseks, siis sellesisulise korralduse andmine ei saanud kuuluda seaduslike korralduste hulka.
24.Kuigi alates 03.09.2012 Töövaidluskomisjonis asja arutamisest on Credit Invest OÜ-d esindanud Talvo Rüütelmaa läbi juriidilise isiku (Nord Law Conference mittetulundusühing) on Credit Invest OÜ lepingulise esindajana esinenud volikirja alusel Talvo Rüütelmaa, kuid kohtuotsuses on kohus märkinud vaid Credit Invest OÜ seadusliku esindaja X X. Apellant palub kohtuotsusesse märkida ka Credit Investit esindanud lepinguline esindaja nimeliselt. Vastustaja seisukoht
25.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud niisugust olulist menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt, mille tõttu peaks asja saatma uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on tõendeid piisavalt hinnanud.
28.Tunnistajate X X ja X Xi ütlused ei ole vastuolulised. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et kostjal ei olnud õigust Credit Invest OÜ nimel laenude andmist otsustada ning selle alusel laenumakseid teostada. Kostjal oli laenumaksete tehnilise teostamise õigus ning seda tegi ta Krediidikaitse Grupp OÜ töötajana Krediidikaitse Grupp OÜ ja Credit Invest OÜ vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel.
29.Credit Invest OÜ ja Krediidikaitse Grupp OÜ kuulusid ühele omanikule, tegelesid ühiselt laenude andmise ja sissenõudmisega, nende põhikirjajärgsed tegevused ja omavaheline tööjaotus ei ole käesolevas vaidluses asjassepuutuv.
30.Asjas on tuvastatud, et kostja töötas vaidlusalusel perioodil töölepingu alusel Krediidikaitse xxxxxxxxxx ametikohal, sai tööülesandeid üksnes Credit Invest OÜ juhatuse liikmelt X Xilt, allus Krediidikaitse Grupp OÜ juhtimisele ja kontrollile, töötas tööaja piires, kasutades tööandja ruume ja töövahendeid ning sai selle eest ka
töölepingujärgset tasu. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid sama töö eest topelt tasu saamist erinevatelt tööandjatelt. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.