Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

29.09.2014 seisuga saldo on 348,12 eurot; arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXX , millisel 29.09.2014 seisuga rahalised vahendid puuduvad. Kontode käsutamisõigust omavad XXX(isikukood XXX), XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX ). Arvelduskontod on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 26.09.2014. Kohustused panga ees puuduvad. Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Versobank AS-is, AS-is LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, ASis Bigbank, Eesti Krediidipank AS-is, AS-is Citadele banka Eesti filiaal ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Ajutise halduri päringule ei ole 06.10.2014 seisuga vastanud AS SEB Pank. Krediidipanga Liisingu AS-is, AS-is Swedbank Liising, AS-is Pohjola Finance Estonia, Nordea Finance Estonia AS-is, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, ALG Liisingu AS-is ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis võlgnik liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmetel 26.09.2014 seisuga võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alal 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Võlgniku nimele on varasemalt olnud registreeritud järgnev sõiduk: reg. märk XXX , järelhaagis, AMOR. esmane registreerimine 2013. 22.08.2014 on toimunud omanikuvahetus ja uueks omanikuks on sisse kantud XXX OÜ. Ajutisele haldurile on teadmata, millistel tingimustel sõiduk on võõrandatud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 29.09.2014 vastuse kohaselt võlgnik väärtpaberikontot ei oma, mistõttu ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Samuti ei ole võlgnik õigustatud isikuks kolmandate isikutele kuuluva kinnisvara suhtes. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikul kehtivad ja kehtetud seoses teiste äriühingutega puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava materjali kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puutub. Võlgniku 30.09.2014 bilansi kohaselt on võlgnikul vara 85 175,64 eurot, millest enamus on nõuded ostjate vastu, mis võlgniku esindaja sõnul on ebatõenäoliselt laekuvad.. Võlgniku 30.09.2014 bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 86 594,15 eurot järgnevalt: maksuvõlad 13 754,55 eurot; võlad tarnijatele 56 656,15 eurot; palgaarvelduste ja haigushüvitiste võlg 594,0 eurot; võlad aruandvale isikule XXX 1358,63 eurot; võlad aruandvale isikule XXX1450 eurot; lühiajalised laenud XXX 7259,60 eurot; muud lühiajalised kohustused 920 eurot. Maksu- ja Tolliamet 02.10.2014 vastuse kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 13 365,91 eurot, mis koosneb käibemaksuvõlgnevusest 13 345,62 eurot ja erijuhtude tulumaksust 20,29 eurot. Maksuvõlgnevusele lisandub arvestuslik intress 02.10.2014 seisuga 82,80 eurot. Kokku on võlgnikul kohustus Maksu- ja Tolliameti ees 13 448,7 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt võlgniku suhtes 30.09.2014 seisuga täitemenetluse registris andmed puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 86 594,15 eurot. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib võlgniku varade koosseis haldurile esitatud raamatupidamise aruannetes olla osaliselt ekslik ja võlgniku tegelik varade maht võib-olla bilansis kajastatust oluliselt väiksem. Lõpliku finantsanalüüsi koostamine eeldab haldurile täiendava teabe ja dokumentatsiooni esitamist võlgniku juhatuse poolt. Ajutisel halduri esialgsel hinnangul võivad käesolevas menetluses esineda tagasivõitmise võimalused, kuid lõpliku seisukoha tagasivõitmise osas saab haldur anda siis, kui on saanud tutvuda kõigi võlgniku raamatupidamise dokumentidega. Võlgniku juhatus on haldurile esitanud raamatupidamise dokumendid käesoleva aruande esitamise päevaks (s.o 06.10.2014). Ajutise halduri esialgsel hinnangul võivad tagasivõitmise võimalused esineda eelkõige võlgniku hiljuti võõrandatud põhivara osas. Maanteeameti päringu vastuse kohaselt on 14.08.2014 toimunud omaniku vahetus võlgnikule kuulunud sõiduki, järelhaagis AMOR (reg.nr XXX ) suhtes (uueks omanikuks on XXX OÜ, mis registreeritud samale aadressile võlgnikuga). Lisaks on haldurile esitatud andmetel 25.08.2014 võõrandatud põhivaraks olnud kolm tsekiprinterit EPSON, Arvuti HP DC 7900 ja LCD Philips. Ajutisele haldurile ei ole käesolevaks hetkeks teada, kuidas on põhivara müügist saadud rahalisi vahendeid kasutatud, kuid võlgniku juhatuse andmetel on võlgniku maksejõuetus ilmnenud 20.08.2014. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus võlgnik on

kahjustanud võlausaldajate huve, tehes tehinguid olukorras, kus võlgniku maksejõuetus on juba ilmselge ja kahjustades selliselt võlausaldajate huve. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole perspektiivikas, sest võlgniku tegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud, ning tegevuse jätkamiseks vajalik kapital. Tervendamine eeldaks olulist investeeringut. Võlgnik ei ole ise avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise järele. Ajutine haldur peab vajalikuks rõhutada, et võlgniku 30.09.2014.a bilansi kohaselt on võlgnikul vara kokku 85 175,64 eurot, millest nõudeid ostjate vastu 85 175,64 eurot. Nimetatud summad on võlgniku juhatuse liikme poolt haldurile antud selgituste kohaselt ebatõenäolisel laekuvad. Ajutise halduri hinnangul võrreldes võlgniku müügikäivet, kohustusi jms. andmeid on tegemist väga suure summaga ja haldur on seisukohal, et nimetatud nõuete sissenõutavus vajab täiendavast uurimist. Eelkõige vajab selgitamist asjaolu, et isikud, kellel on võlgniku ees täitmata kohustused on registreeritud võlgnikuga samal aadressil (Jõe tn 9, Tallinn). Samuti vajab selgitamist võlgniku poolt võõrandatud põhivara küsimus. Ajutise halduri täiendava ettekande kohaselt: 20.10.2014 esitas võlgniku juhatuse liige XXX vastuse ajutise halduri poolt võlgnikule 15.10.2014 saadetud täiendavale teabenõudele ning esitas täiendavaid võlgniku raamatupidamist kajastavaid lisadokumente. Ajutise halduri jaoks oli eelkõige küsitav asjaolu, miks lasi võlgnik võlausaldajana tekkida nii suurtel kohustustel (kokku 85 175,64 eurot, suurimad võlgnikud OÜ XXX ja OÜ XXX ) ning milliseid nõuete tagamise võimalusi ja sissenõudmismenetlusi on võlgniku juhatus rakendanud, et nimetatud suuremahuliste nõuete laekumist tagada. Ajutisele haldurile antud selgitused on üsna üldsõnalised, kuid võlgniku esindaja viitab eelkõige asjaolule, et varasematel aastatel on võlgniku ja nimetatud võlausaldajate koostöö sujunud ja võlgade tasumisel probleeme ei esinenud. Samuti olevat võlgniku juhatuse liige küsinud võlausaldajate esindajatelt lisatagatisi (käendus) nõuete tagamiseks, kuid sellest olevat viimased keeldunud. Samas ei ole halduri esitatud dokumente vastavasisuliste läbirääkimiste pidamise kohta. Võlgniku esindaja on edastanud ajutisele haldurile võlgniku ees täitmata kohustusi omavate isikute kontaktid (OÜ XXX ja OÜ XXX ), millede esindajatega on ajutine haldur üritanud kontakti saada. Ajutine haldur on mitmel korral üritanud saada kontakti telefoni teel, kuid see ei ole õnnestunud ja saatnud nõuded selgituste saamiseks elektronposti kaudu, kuid sisulisi vastuseid haldur ei ole saanud. Info kogumist raskendab ka asjaolu, et võlausaldajate esindajad on võlgniku edastatud informatsiooni kohaselt Saksamaa kodanikud ning ei suhtle eesti- ega inglise keeles. Kumbki eelpool nimetatud äriühingutest ei ole esitanud registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, seega on halduril keeruline hinnata nimetatud nõuete sissenõudmise perspektiivikust. Lisaks on võlgnik 2014 augustis võõrandanud põhivara (järelhaagis, 3 tsekiprinterit EPSON, arvuti HP DC 7900 ja LCD Philips). 2014 augustis oli ajutise halduri hinnangul võlgnik juba maksejõuetu ja põhivara müük sellises olukorras ei ole olnud õigustatud, kuna ühe võlausaldaja eelistamine maksejõuetus olukorras kahjustab teiste võlausaldajate huve. Võlgniku esindaja vastused nimetatud tehingutega seonduvas on üldsõnalised ja ajutisel halduril ei ole käesolevaks hetkeks ammendavat informatsiooni kas ja kuidas on põhivara müügist saadud vahendeid kasutatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti ei ole haldurile teada nimetatud vara seisukord, kuid võlgniku esindaja väidete kohaselt on haagis vigastatud ja printerid ning arvutid pikaajaliselt kasutuses olnud, mistõttu võivad esemed olla väheväärtuslikud. Kokkuvõtvalt on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara nõuete näol 85 175,64 eurot, kuid nõuete sissenõutavus on kaheldav ja seotud oluliste kulutustega, mille jaoks pankrotimenetluses vara puudub. Samuti võivad esineda menetluses tagasivõitmise võimalused 2014 võõrandatud põhivara osas, kuid on tõenäoline, et nimetatud vara on väheväärtuslik ja saadav tulu ei pruugi katta tehtud kulutusi. Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks

deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige XXX, isikukood XXX. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 86 594,15 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara nõuete näol 85 175,64 eurot, kuid nõuete sissenõutavus on kaheldav ja seotud oluliste kulutustega, mille jaoks pankrotimenetluses vara puudub. Samuti võivad esineda menetluses tagasivõitmise võimalused 2014 võõrandatud põhivara osas, kuid on tõenäoline, et nimetatud vara on väheväärtuslik ja saadav tulu ei pruugi katta tehtud kulutusi. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 28.10.2014. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 10.11.2014. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks XXX(ik XXX). PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1680 eurot + käibemaks 336 eurot, kokku 2016. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise halduri tasust 397 eurot tuleb välja mõista riigi vahenditest ning tasu 1619 eurot võlgniku juhatuse liikmetelt juhindudes TsMS § 146 lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.