5.Rahuldada osaliselt Korteriühistu XXX(registrikood XXX) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks menetluskulud 562,50 (viissada kuuskümmend kaks koma viiskümmend) eurot.
7.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Korteriühistu XXX(registrikood XXX) kasuks viivis menetluskulude 562,50 (viissada kuuskümmend kaks koma viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
8.Jätta rahuldamata Korteriühistu XXX(registrikood XXX) avaldus menetluskulude 322,50 (kolmsada kakskümmend kaks koma viiskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja XXX(XXX, isikukood XXX) väljamõistmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Korteriühistu XXX(hageja) esitas 20.02.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu. Kohus võttis 26.02.2013 määrusega hagi menetlusse. Hageja esitas 14.08.2014 hagist loobumise avalduse. Hageja põhjendas hagist loobumist sellega, et 28.07.2014 maksis kostja hagejale 1586,30 eurot 09.07.2014 arve alusel. Sellega on kostja rahuldanud hageja nõuded seisuga 12.11.2013 täies ulatuses ja pärast 13.11.2013 tekkinud võlad. Hageja taotles menetluskulude kostja kanda jätmist ja kostjalt väljamõistmist (II kd, tl-d 84-85).
2.Kostja vastas hagist loobumise avaldusele. Kostja sooviks arve nr 14/06/025 tasumisel oli tasuda kommunaalkulude eest, mitte luua hagejale alust tsiviilasja lõpetamiseks. Arvel ei olnud märgitud ega eristatud, et osa tasumisele kuuluvast summast on käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeks. Kostja tasus heas usus hageja esitatud arve kogu ulatuses ega eeldanud, et kommunaalarve tasumine toob kaasa tsiviilasja lõpetamise. Kostja vaidleb endiselt hageja nõudele vastu. Menetluskulude jätmine kostja kanda ei ole TsMS § 168 lg 5 alusel põhjendatud (II kd, tl-d 102-104). Kostja vaidleb vastu hageja menetluskulude kindlaksmääramisele hageja taotletud ulatuses (II kd, tld 112-114).
3.Hageja esitas hagist loobumise avalduses taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt menetluskulude 885 eurot väljamõistmiseks. Avaldus sisaldas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kohtukuluks tasutud riigilõiv 150 eurot ja kohtuväliseks kuluks kulutused õigusabile 735 eurot (II kd, tl 85). Avaldusele oli lisatud hageja tööaja arvestus (II kd, tl 88). Arvestuse kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust järgmiselt: - 05.12.2012 maksekäsu avalduse koostamine ja kohtusse esitamine, kogus 1 tk, tasu suurus 20 eurot, summa 20 eurot; - 20.02.2013 hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine, kogus 2 tundi, tunnitasu suurus 75 eurot, summa 150 eurot; - 26.03.2013 kostja 15.03.2013 vastuse analüüs ja hageja seisukohad kostja vastusele, kogus 2,5 tundi, tunnitasu suurus 75 eurot, summa 187,50 eurot; - 14.05.2013 kostja 16.04.2013 vastuse analüüs ja hageja seisukohad, kogus 1,5 tundi, tunnitasu suurus 75 eurot, summa 112,50 eurot; - 13.11.2013 haginõude täpsustamine ja suurendamine, kogus 3 tundi, tunnitasu suurus 75 eurot, summa 225 eurot; - 14.08.2014 taotlus hagist loobumise kohta, kogus 0,5 eurot, tunnitasu suurus 80 eurot, summa 40 eurot.
4.Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja ei ole põhjendatud. Kostja ei nõustu hagi koostamise ja esitamise ajakuluga 2 tundi. Hagi on lihtsa sisuga ja koostatud kahel lehel, mistõttu ei saanud hagi koostamisele ja selle kohtusse saatmisele kuluda üle ühe tunni. 26.03.2013 ja 14.05.2013 on hagejal kulunud kostja vastuste analüüsile ja seisukohtade koostamisele kokku 4 tundi.
Kohus ei ole hagejat kohustanud kostja 15.03.2013 ja 16.04.2013 vastuste suhtes seisukohti esitama. Seega ei ole hageja 26.03.2013 ja 14.05.2013 seisukohtade koostamise kulu näol menetluskuluga, mille hüvitamine peaks jääma kostja kanda. Hagi täiendamine ei saa olla menetluskulu, mille hüvitamine saaks jääda kostja kanda. Hageja on kinnitanud hagi täpsustuses, et on eksinud nõude arvestamisel. Kohus ei ole kohustanud hagejat hagi täiendama. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu kulule 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulule 20 eurot, hagist loobumise kulule 40 eurot ning hagi koostamise ja kohtule esitamise kulule ühe tunni ulatuses 37,50 eurot (II kd, tl-d 112114). II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse (II kd, tl-d 84-85). TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus on edastanud avalduse kostjale vastamiseks. Kostja on hagist loobumise avaldusele vastanud. Kostja vastusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust keelduda hagist loobumise vastuvõtmisest. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja põhjendab hagist loobumist nõude täitmisega kostja poolt. Kostja ei vaidle vastu väitele, et ta on tasunud hagejale raha. Samas leiab kostja, et ta on tasunud heas usus hageja esitatud arve kogu ulatuses ning ei eeldanud, et
kommunaalarve tasumine toob kaasa tsiviilasja lõpetamise. Kostja vaidleb endiselt hageja nõudele vastu. Hageja esitas kohtule hagiavalduse majandamiskulude võlgnevuse 1065,95 eurot tasumiseks ja põhinõudelt 923,32 eurot arvestatud viivise nõudes. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja 14/06\025 arvele oli märgitud võlgnevus 1491,46 eurot ning arve summa kokku oli 1586,30 eurot. Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et kostja nimetatud summas arve tasus. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on kostja teinud hagejale makse raha tasumise nõude täitmiseks, misjärel on hageja lugenud hagi esemeks oleva nõude täidetuks. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, millest nähtuks sellise raha tasumise kohustuse täitmine kostja poolt, mille täitmist hageja hagis ei ole nõudnud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda. Kui kostja leiab, et ta on teinud hagejale makse kohustuse täitmiseks, mida ei ole olemas, on kostjal võimalik esitada hageja vastu nõue alusetult saadu tagastamiseks. Kostja makse aluseks oleva kohustuse olemasolu või puudumine on asjaolu, mida ei saa kohus tuvastada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Seetõttu ei ole tegemist asjaoluga, mis annaks alust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.
7.TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja ja selgitanud oma menetluskulude koosseisu. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud vastuväited. Kostja ei ole kohtule esitanud omapoolset menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seetõttu peab kohus lepingulise esindaja poolt teenuse osutamiseks kulunud aja ja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust hindama ka osas, millele kostja vastu vaielnud ei ole. Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse kohta vastuväite. Kohus kontrollib hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
8.Hageja kohtukulude hüvitamise nõue. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot, hagiavalduse esitamisel 55 eurot ning nõude suurendamisel 50 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu kulule 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja loobus hagist, mistõttu on tal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Selles osas ei saa lugeda tasutud riigilõivu tervikuna hageja menetluskuludeks. Kohus on seisukohal,
et eeltoodust tulenevalt on hageja kohtukulude suuruseks 75 eurot, mis on pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude suuruse 75 eurot.
9.Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulule summas 20 eurot, mis on tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ja kohtule esitamisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja võtnud õigeks hageja menetluskulude hüvitamise nõude 20 euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude suuruse 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest.
10.Hagiavalduse koostamise ja esitamise ajakuluks on hageja avaldanud 2 tundi. Kostja on leidnud, et hagi on lihtsa sisuga ja koostatud kahel lehel, mistõttu ei saanud hagi koostamisele ja selle kohtusse saatmisele kuluda üle ühe tunni. Kohtule esitati hagi sisulise tekstiga kolmel leheküljel (I kd, tl-d 21-23). Seetõttu leiab kohus, et hagi ei ole mahukas. Hagi esemeks on hageja majandamiskulude nõue kostja vastu, mille aluseks on majandamiskulude mittetasumine kostja poolt. Hagiavaldus ei ole kohtu hinnangul selle eset ja alust arvestades õiguslikult keerukas. Sellise hagiavalduse koostamine eeldab andmete kogumist ja võlgnevuse suuruse väljaselgitamist. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi koostamisele kulunud kaks tundi ei ole põhjendamatu ja mittevajalik ajakulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulu suuruse 150 eurot hagiavalduse koostamise eest (2 tundi * 75 eurot = 150 eurot).
11.Kostja 15.03.2013 vastuse analüüsi ja sellele vastamise ajakuluks avaldas hageja 2,5 tundi. Kostja on leidnud, et kuivõrd kohus ei ole hagejat kohustanud kostja vastusele vastama, ei ole tegemist menetluskuluga, mille hüvitamine peaks jääma kostja kanda. TsMS § 396 sätestab, et kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides. Kohus andis hagejale tähtaja kostja vastuse kohta seisukoha esitamiseks kuni 27.03.2013 (I kd, tl 71). Hageja esitas seisukoha 26.03.2013 menetlusdokumendi kolmel leheküljel (I kd, tl-d 72-74). Kohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine ja esitamine oli vajalik, sest kohus nõudis hagejalt seisukohta. Hageja lepinguline esindaja on pidanud menetlusdokumendi koostamiseks analüüsima hageja juhatuse liikme esindusõiguse olemasolu ning hageja üldkoosolekute protokolle. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivusega seonduv on õiguslikult keerukas. Seetõttu leiab kohus, et ajakulu 2,5 tundi 26.03.2014 menetlusdokumendi koostamiseks on kohtu hinnangul mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulu suuruse 187,50 eurot 26.03.2014 menetlusdokumendi koostamise eest (2,5 tundi * 75 eurot = 187,50 eurot).
12.Kostja 14.05.2013 vastuse analüüsi ja hageja seisukohtade esitamise ajakuluks avaldas hageja 1,5 tundi. Kostja on leidnud, et kuivõrd kohus ei ole hagejat kohustanud kostja vastusele vastama, ei ole tegemist menetluskuluga, mille hüvitamine peaks jääma kostja kanda. Kohus ei ole nõudnud hagejalt kostja 14.05.2013 vastuse kohta kirjalikku arvamust. Seetõttu on kohus seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kostja vastusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus hageja ei olnud kohustatud kostja vastusele vastama. Kohus loeb põhjendamatuks ja mittevajalikuks hageja ajakulu 1,5 tundi, mis tekkis kostja 14.05.2013 vastusele vastamisega.
13.Hagiavalduse täpsustamise ja nõude täiendamise ajakuluks on hageja avaldanud kolm tundi. Kostja on leidnud, et hagi täiendamine ei saa olla menetluskulud, mille hüvitamine saaks jääda kostja kanda. Hageja on kinnitanud hagi täpsustuses, et on eksinud nõude arvestamisel. Kohus ei ole kohustanud hagejat hagi täiendama. Hageja esitas nõude täpsustamiseks ja suurendamiseks 13.11.2013 menetlusdokumendi viiel leheküljel (II kd, tl-d 34-38). Hagi aluseks olevate asjaolude kordamine ja täpsustamine sisaldub
menetlusdokumendi kolmel lehel (II kd, tl-d 34-36). Avaldus nõude suurendamiseks sisaldub menetlusdokumendi kahel lehel (II kd, tl-d 36-37). Kohus ei ole nõudnud hagejalt hagiavalduse täpsustamist. Kui hageja on jätnud hagiavalduses välja toomata asjaolud, ei ole põhjendatud nende asjaolude hilisema väljatoomisega kaasnevate kulude kostja kanda jätmine. Kohus loeb põhjendamatuks ja mittevajalikuks hageja ajakulu seonduvalt haginõude täpsustamisega. Nõude suurendamine on hageja õigus, mis ei sõltu kohtu antud loast. Toiming on tehtud enne eelmenetluse lõppemist. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on hageja ajakulu, mis on tekkinud seoses nõude suurendamisega. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik 2/5 ulatuses, millele vastab 1,2 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulu suuruse 90 eurot 13.11.2013 menetlusdokumendi koostamise eest (1,2 tundi*75 eurot = 90 eurot).
14.Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulule summas 40 eurot, mis on tekkinud seoses hagis loobumise avalduse esitamisega. Eeltoodust tulenevalt on kostja võtnud õigeks hageja menetluskulude hüvitamise nõude 40 euro ulatuses. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulu 40 eurot hagist loobumise avalduse koostamise eest (0,5 tundi * 80 eurot = 40 eurot).
15.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on õigusabikulude kalkulatsioonist nähtuvalt 75 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on tööühiku hind põhjendatud ja vajalik. Kostja on võtnud õigeks hageja menetluskulude hüvitamise nõude maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagist loobumise avaldusega seonduvas osas. Seetõttu ei hinda kohus maksekäsu kiirmenetluse koostamise maksumuse põhjendatust ja vajalikkust (avalduse koostamise tükihind oli 20 eurot) ning hageja esindaja tunnitasu 80 eurot põhjendatust ja vajalikkust (tunnitasu avalduse koostamise ajal oli 80 eurot).
16.Eeltoodust tulenevalt määras kohus kindlaks hageja menetluskulud 562,50 euro ulatuses. Kohus mõistab menetluskulu 562,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles kohtult menetluskulude kindlaksmääramist summas 885 eurot. Kohus rahuldas taotluse 562,50 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude 322,50 eurot kindlaks määramiseks ja kostjalt välja mõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.