Kohtulahend

27.05.2014 esitas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista menetluskuluna õigusabikulu summas 800 eurot. Kohtutäiturivastuväited Kohtutäitur vaidles nimetatud taotlusele vastu. Nii kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel kui ka kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on avaldaja RM end esindanud ise. Seega ei ole avaldajal tekkinud ka õigusabikulusid. Hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud absoluutselt piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Pealegi ei olnud antud juhul tegemist keeruka vaidlusega ning avaldaja näol on tegemist kogenud juristiga. RM nõuab temale endale kuuluva õigusbüroo poolt koostatud arve alusel talle väidetavate õigusabikulude hüvitamist. Puudub kindlus nii väljastatud arve põhjendatuses kui ka seotuses käesoleva kohtumenetlusega. Avaldajale kuuluva õigusbüroo juristi ehk sisuliselt avaldaja töötaja hinnaks on märgitud 100 eurot tunnis. TsMS § 175 lg 2 kohaselt pole lubatud menetluskuludena nõuda avaldaja töötaja töötasu kulude hüvitamist. Ebaselge on arvel märgitud juristi KK kvalifikatsioon, haridus ja töökogemus, millest tulenevalt oleks võimalik objektiivselt hinnata väidetavalt osutatud teenuse hinna põhjendatust. Kaebaja seab kahtluse alla juristi kompetentsuse, kuna tal on väidetavalt kulunud menetlusdokumentidega tutvumiseks või nende koostamiseks ülemääraselt aega. Arusaamatuks jääb arve real nr 3 märgitud teenus – vastuse andmine kohtule 26.02.2014 (2h). Maakohtu määrus Maakohus rahuldas RM avalduse osaliselt ja mõistis kohtutäiturilt välja RM kasuks menetluskulud 400 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus RM avalduse rahuldamata ( TsMS § 138 lg , § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel). Antud juhul on avaldajaks RM ja nagu nähtub kohtule esitatud avaldusest, siis on avaldaja eest tasunud avalduse esitamisel riigilõivu Law Office Storm & Mets OÜ (I köide t/l 19) ja õigusbüroo teenuse kasutamine nähtub ka kohtule esitatud avaldusest (I köide t/l 2). Kohtule avaldaja poolt esitatud arvest nr 018 (II köide t/l 4) nähtub, et avaldajale on õigusabiteenust osutanud jurist KK ja teenust on osutatud kirjalike menetlusdokumentide koostamiseks tsiviilasjas 214-2562. Asjaolu, et avaldaja on ise allkirjastanud kohtule esitatud menetlusdokumendid, ei tähenda seda, et isik ei ole menetlusdokumentide koostamiseks kasutanud õigusabiteenust. Õigusabiteenuse kasutamisel ei oma ka tähtsust asjaolu, et avaldaja ise omab õigusteadmisi. Samuti on kohtutäituri väited esitatud arve alusel osundatud õigusabikulude usaldusväärsuse kohta paljasõnalised. Samas ei ole avaldaja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud õigusabikuluks on aeg, mis on kulunud kaebuse koostamisele ja kohtusse esitamisele, so 4 tundi. Põhjendatud ei ole avaldaja esindaja ajakulu, mis on tekkinud kohtutäituri vastusega tutvumisel ja vastuse koostamisega kohtutäituri seisukohale. Kohus ei ole avaldajalt küsinud kohtutäituri 13.02.2014 esitatud seisukohale avaldajapoolset vastust. Avaldaja omaalgatuslikult kohtule esitanud seisukohale kulutatud ajakulu ei kuulu kohtutäiturilt väljamõistmisele.

2(4)

Kohtutäitur avaldaja esindaja tunnitasumäära suurusele vastu ei ole vaielnud. Avaldaja esindaja tunnitasumäär 100 eurot ei ole liigselt suur ja on põhjendatud. Määruskaebus Kohtutäitur palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus avalduse osaliselt rahuldas ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Käesolevas menetluses on avaldaja osalenud menetlustes isiklikult. Asjaolu, et RM on esitanud kohtule allkirjastamata arve nr 018, mille kohaselt on väidetava õigusabiteenuse osutajaks avaldajale kuuluva õigusbüroo (Storm & Mets Law Office) jurist, ei tõenda iseenesest ei õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist ega ka lepingulise esindaja olemasolu. Määrusest jääb arusaamatuks, millel põhineb kohtu veendumus lepingulise esindaja olemasolu faktis. Esindusõigust ei tõenda ka asjaolu, et RM-le kuuluv advokaadibüroo on tasunud riigilõivu kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel. Õigusbüroo teenuse kasutamine ei nähtu kohtule esitatud avaldusest. Avalduses on avaldajaks RM isiklikult ning seda sõltumata sellest, et avalaja nime juurde on lisatud talle kuuluva advokaadibüroo nimi. Juristi abi kasutamine avalduse koostamiseks ei ole käsitletav ei kohtukuluna TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes ega ka vajaliku kohtuvälise kuluna TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada (RKTKm 3-2-1-80-11 p 20, 22-23). Jurist KK pole osalenud kohtumenetluses avaldaja lepingulise esindajana, mistõttu puudub alus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Kohus pole kontrollinud, kas väidetavat õigusabiteenust osutanud jurist üldse vastaks lepingulisele esindajale esitatud nõuetele TsMS § 218 lg 1 mõttes. Kohus pole hagita menetluses seotud poolte esitatud seisukohtade või põhjendustega, mistõttu pole uurimispõhimõttega kooskõlas määruses toodud lakooniline järeldus tunnitasu põhjendatuks lugemise kohta. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 ja §-ga 659 tühistada. Ka juriidilist kvalifikatsiooni omav isik võib võtta endale menetluses esindaja ja ei ole kohustatud esindama end kohtumenetluses ise. Avaldajat võib esindada ka õigusbüroo jurist, kus avaldaja töötab või mille osanik ta on. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetluse käigus oleks avaldaja kasutanud lepingulist esindajat. Maakohtule esitatud kaebuse on RM allkirjastanud ise. Avalduses puudub viide asjaolule, et avaldajat esindab menetluses esindaja (TsMS § 363 lg 3). Selline viide peaks olema esindajat identifitseerida võimaldav. Kuigi isik võib sõlmida õigusabilepingu advokaadi- või juristibürooga, ei saa esindaja TsMS § 218 lg 1 p-de 1-6 mõttes olla äriühing. Seetõttu ei saa viiteks esindajale pidada õigusbüroo nime avaldaja nime taga ja selle aadressi, kui avaldaja esitab selle enda aadressina. Ühestki RM poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist ei nähtu lepingulise esindaja osalus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada ka sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-156-10). Kohtutäitur ei pidanud ette nägema, et menetluses osaleb esindaja, kes koostab menetlusdokumendid. Seega puudub alus maakohtu menetluses kantud õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt. 3(4)

Põhjendatud on kaebaja tähelepanek, et kui esindaja nimeliselt menetlusdokumentidest ei nähtu, siis puudub kohtul ja vastaspoolel võimalus kontrollida, kas esindaja näol on tegemist TsMS § 218 lg 1 nõuetele vastava isikuga. Kuna esindajat menetluses ei nähtu, ei ole vaja kontrollida õigusabiteenuse kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 järgi. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja RM menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.

Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.