Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Urmas XXX (Eesti Korteriühistute Liit, Sakala 23a, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Ärakuulamine
30.09.2014
Ärakuulamisel osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Urmas XXX Kostja XXX
KÜ XXXhagi XXX(XXX) vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXX majandamiskulude võlg perioodil 2013.a jaanuar kuni 2014.a mai summas 1 582,33 (üks tuhat viissada kaheksakümmend kaks eurot ja 33 senti) eurot KÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista XXX menetluskulud 91% ulatuses KÜ XXX kasuks ja KÜ-lt XXX menetluskulud 9% ulatuses XXX kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva
2-14-13840 jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (edaspidi korter nr 9) (tl 24). Hageja tegeleb elamu haldamisega ja kostja on korteriühistu liige.
2.27.03.2014 esitas hageja kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 1 528,98 euro saamiseks. 06.06.2014 määrusega on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond vastuväite esitamise tõttu andnud asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.
3.25.06.2014 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. 18.07.2014 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse perioodist 2013.a jaanuar kuni 2014.a mai summas 1 732,97 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises KOS § 8 lg 1, KÜS § 5 lg 1, § 151 lg 1 ja 2, VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1.
5.Hageja märgib, et: • elektriküttele üleminek ei vabasta kostjat kohustustest ühistu ees; • kostja ei ole kooskõlastanud kütteliigi muudatust teiste korteriomanikega; • hageja põhikiri ega üldkoosoleku otsused ei võimalda kostjale majandamiskulude tasumise osas erandeid; • 24.03.2013 üldkoosoleku otsusega on otsustatud, et kostja peab kandma küttekulusid täies ulatuses. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: • ehitas korteri elektriküttele ümber 1996.a; • ametlikku luba ehitamiseks ei olnud; • üldkoosolekutel on kostja saanud hagejaga kokkuleppele, et maksab kütte eest 25% ulatuses ja hiljem muudeti see 10%-le; • kostja ei pea maksma selle teenuse eest, mida kostja ei saa; • maksis ampritasu majas kõige rohkem. Kohtu põhjendused
2-14-13840
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Ärakuulamine toimus 30.09.2014.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
1.Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS), korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (tl 24). Hageja tegeleb elamu haldamisega ja kostja on korteriühistu liige. Hageja on esitanud kostjale majandamis- ja kommunaalkulu arveid korteri nr 9 eest, mh arveid kütte eest tasumiseks (tl 56-71). Puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole perioodil 2013.a jaanuar kuni 2014.a mai tasunud hageja poolt esitatud majandamiskulude arveid (tl 56-71) ulatuses, milles hageja neid esitas.
2-14-13840
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal oli kohustus tasuda kütte eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele täies ulatuses.
15.Hageja põhikirja punkti 19.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma korteriühistuseadusest, ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ning käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Punkti 19.2. kohaselt on liige kohustatud tasuma regulaarselt a) üldelektri eest vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korteriomandi arvule; b) vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt liikme poolt esitatud näidu alusel; c) prügiveo eest vastavalt inimeste arvu järgi ühistus; d) halduskulu eest vastavalt korteriomandi 1 m2 kohta; e) laenu tagasimaksete eest vastavalt korteriomandi 1 m2 kohta; f) reservfondi eest korteriomandi 1m2 kohta; g) kindlustuse eest vastavalt korteriomandi 1m2 kohta; h) kütte eest vastavalt eelmisel kuul tarbitud kütteõli tarnija poolt esitatud arvele kinnistusraamatusse kantud korteriomandi reaalosa suuruse 1m2 kohta; i) hoolduskulude eest korteriomandi 1m2 kohta (tl 30-31). Kohus märgib, et kostjal on KÜS § 151 lg-st 1, KOS § 13 lg-st 1 ja hageja põhikirjast tulenev kohustus kanda kaasomandi majandamise kulutusi võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Küte on käsitatav vajaliku majandamiskuluna, mille tasumises peab kostja hageja liikmena osalema. Puudub vaidlus, et kostja ehitas 1996.a talle kuuluva korteri nr 9 ümber elektriküttele, nähtub ka korteri ülevaatuse aktist (tl 131-136), ning tal puudus selleks teiste korteriomanike nõusolek. Hageja juhatuse 13.01.2013 koosoleku protokolli nr 5 päevakorrapunktist 2 nähtub, et juhatus otsustas teha kindlaks, mis alustel on korter nr 9 ühendatud lahti keskküttesüsteemist ja teha ettepanek taastada endine keskküttesüsteem (tl 159-160). 22.01.2013 kostjale edastatud järelepärimises on hageja soovinud kostjalt kinnitust, mis alustel on korter nr 9 lahti ühendatud maja keskküttesüsteemist (tl 115). 05.02.2013 edastas hageja juhatus kostjale pöördumise, milles teatas, et kostja on kohustatud ennistama endise olukorra 25.03.2013 (tl 116). Hageja 24.03.2013 üldkoosoleku otsusega otsustati kehtestada alates 24.03.2013 korteri nr 9 omanikule keskkütte üldkulude koefitsendiks 100% ja mitte tasumise korral pöörduda ühistu juhtkonnal kohtusse (tl 161-164). Kostja märkis ärakuulamisel, et ei ole viimati nimetatud otsuseid vaidlustanud. Kostja selgitas, et tasus kütte eest algselt 25% ja seejärel 10% vastavalt kokkuleppele juhatusega. Hageja möönis ärakuulamisel, et kostjale on võimaldatud tasuda kütte eest 25% ja 10% ulatuses. Vastavat asjaolu tõendavad ka varasemate aastate üüriteatised (tl 140-145). Kohus leiab, et kuigi kostjale võimaldati tasuda teatud aastate jooksul kütte eest vähem, otsustati hageja 24.03.2013 üldkoosoleku otsusega, et alates 24.03.2013 tuleb kostjal tasuda kütte eest 100%. Üldkoosolekute täitmine on kostjale kui hageja liikmele kohustuslik. Kohus märgib, et Riigikohus on 31.01.2014 otsuse nr 3-2-1-166-13 punktis 10 leidnud, et korteris radiaatori eemaldamisest hoolimata tuleb KOS § 13 lg 1, KÜS § 151 lg 1 ja korteriühistu põhikirja järgi tasuda kütteteenuse eest vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele. Nimetatut ei mõjuta kolleegiumi hinnangul ka see, millistel asjaoludel korterist radiaator eemaldati. Ka hageja põhikirja punktist 19.2 h) tuleneb, et kütte eest ei tulnud tasuda mitte tarbimise järgi, vaid korteriomandi reaalosa suuruse järgi, so 1m2 kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja oli õigustatud kuni 23.03.2013 tasuma kütte eest 10% ulatuses ning alates 24.03.2013 tuli kostjal tasuda kütte eest 100% ulatuses. Kostja on märkinud, et on pidanud tasuma rohkem ampritasu elektriküttele ülemineku eest. Kohus märgib, et vastavad väited on tõendamata. Kostja ja hageja poolt kohtule esitatud üüriteatistelt/arvetelt nähtub, et korterite nr 7, 11, 12 ja kostja korteri nr 9 eest on tulnud 2013.a septembri- ja oktoobrikuus ning 2014.a jaaniarukuus tasuda ampritasu 2 eurot (tl 63-64, tl 120-122). Kohus leiab, et isegi kui kostjal tuli tasuda suuremat ampritasu, pidi kostja elektriküttele üleminekul arvestama, et tema kulutused elektrile võivad kasvada seoses elektri suurenenud tarbimisega. Elektriküttele üle minek oli kostja vaba valik. Lisaks märgib kohus, et ühes korteris küttesüsteemi muutmine ja eraldamine end kogu maja keskküttesüsteemist viib kogu maja küttesüsteemi tasakaalust välja. Eelneva tõttu on oluline, et vastavaks tegevuseks oleks teiste korteriomanike nõusolek. Kostja on märkinud, et vastavat nõusolekut tal ei olnud.
2-14-13840
16.Hageja nõuab kostjalt majandamiskulude võlgnevust perioodi 2013.a jaanuar kuni 2014.a mai eest summas 1 732,97 eurot (tl 49-50). Hageja ei ole kohtule esitanud 2013.a jaanuarikuu majandamiskulude arvet, vaatamata sellele, et kohus kohustas 26.06.2014 määrusega hagejat esitama kõiki neid arveid, milliste alusel on kostja võlgnevus tekkinud (tl 43-44). Hageja on kohtule esitanud arved perioodist 2013.a veebruar kuni 2014.a mai (tl 56-71). Kuivõrd hageja ei ole 2013.a jaanuarikuu kohta majandamiskulu arvet esitanud, ei ole hageja nõue vastavas ulatuses tõendatud ning kontrollitav. Hageja poolt välja toodud nõude kujunemise tabelist (tl 49) ja 2013.a veebruarikuu üüriteatisest/arvest (tl 56) nähtub, et kostjal on võlg summas 104,56 eurot eelmis(t)est arve(te)st. Kuivõrd kohtule ei ole võla tekkimise osas summas 104,56 eurot tõendeid esitatud, jätab kohus nimetatud summa ulatuses kostjalt väidetava majandamiskulude võla välja mõistmata. 2013.a veebruarikuu üüriteatiselt nähtub, et kokku tuli 2013.a veebruarikuu eest kostjal tasuda 228,63 eurot, millest küte moodustas 47,72 eurot ja viivis 0,31 eurot (tl 56). 2013.a märtsikuu eest tuli tasuda 253,62 eurot, millest küte moodustas 56,70 eurot ja viivis 0,4 eurot (tl 57). Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et hageja viiviseid ei nõua (tl 53) ja see nähtub ka hageja parandatud nõude arvestuskäigust (tl 49-50). Kohus leidis eelnevalt, et kostjal oli õigus tasuda kütte eest kuni 23.03.2013 vähem 10% ulatuses. Seega tuli kostjal 2013.a veebruarikuu arvest (tl 56) tasuda vähendatud ulatuses 185,37 eurot, so 228,63-(47,72x90%)-0,31 ja 2013.a märtsikuu arvest (tl 57) tasuda 215,36 eurot, so 253,62-(56,70/31x23x90%)-0,4, millest 56,70 eurot on kogu kuu küte, 31 on märtsikuu päevade arv ja 23 on märtsikuu päevade arv, mille eest kostja oli õigustatud tasuma 10% ulatuses. Seega pidi kostja kokku 2013.a veebruari- ja märtsikuu majandamiskulu arvete eest tasuma 400,73 eurot, so 185,37+215,36. Kohus leiab, et alates 2013.a aprillikuust kuni 2014.a maikuuni oli kostja kohustatud tasuma hageja poolt esitatud majandamiskulu arved (tl 58-71) täies ulatuses, välja arvatud viivisenõue, kuna hageja on märkinud, et ta viiviseid ei nõua (tl 53). Seega tuli kostjal tasuda 2013.a aprillikuu eest 178,26 eurot, so 178,89-0,63 (tl 58), 2013.a maikuu eest 134,07 eurot, so 134,58-0,51 (tl 59), 2013.a juunikuu eest 132,03 eurot, so 132,81-0,78 (tl 60), 2013.a juulikuu eest 142,62 eurot, so 143,41-0,79 (tl 61), 2013.a augustikuu eest 147,96 eurot, so 148,80-0,84 (tl 62), 2013.a septembrikuu eest 223,91 eurot, so 225,58-1,67 (tl 63), 2013.a oktoobrikuu eest 221,33 eurot, so 223,36-2,03 (tl 64), 2013.a novembrikuu eest 273,13 eurot, so 276,02-2,89 (tl 65), 2013.a detsembrikuu eest 333,97 eurot, so 338,50-4,53 (tl 66), 2014.a jaanuarikuu eest 410,49 eurot, so 416,78-6,29 (tl 67), 2014.a veebruarikuu eest 296,81 eurot, so 303,89-7,08 (tl 68), 2014.a märtsikuu eest 335,57 eurot, so 344,53-8,96 (tl 69), 2014.a aprillikuu eest 223,31 eurot, so 232,79-9,48 (tl 70) ja 2014.a maikuu eest 169,73 eurot, so 180,09-10,36 (tl 71). Seega kokku tuli kostjal tasuda 2013.a aprillikuust kuni 2014.a maikuuni majandamiskulude arvete eest 3 223,19 eurot. Lisades sellele 2013.a veebruari- ja märtsikuu arved, tuli kostjal seega kokku vaidlusalusel perioodil tasuda 3 623,92 eurot, so 400,73 + 3 223,19. Vastavalt hageja arvestusele (tl 49-50), on kostja tasunud 2013.a veebruari kuni 2014.a maikuu arvete eest kokku 2 041,59 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks majandamiskulude arveid tasunud suuremas ulatuses, kui hageja nõude arvestuskäigul on näidatud. Seega on kostja tasunud vähem 1 582,33 eurot, so 3 623,92-2 041,59 ning see summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 582,36 eurot.
Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda.
2-14-13840 Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.