Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.11.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-7508
Tsiviilasi
TM hagi MG Investeeringud OÜ vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
157 634.15 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja TM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X, XXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja v/adv Terje Eipre Vastustaja/kostja MG Investeeringud OÜ (Piibelehe Kinnisvara OÜ üldõigusjärglane, registrikood 10494820, asukoht Mets-kapteni maja, Lohusalu küla, Keila vald, 76709 Harjumaa), esindajad v/adv-d Merilin Valdmaa ja Anneli Aab
Kohtuistungi toimumise aeg
22.10.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.03.2014 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.15.02.2013 esitas TM (hageja) Harju Maakohtule Piibelehe Kinnisvara OÜ, kelle üldõigusjärglane on MG Investeeringud OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 129 463 eurot ja viivise seisuga 15.02.2013 28 171.15 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hageja müüs 22.02.2007 müügilepinguga kostja õiguseelnejale väikelaevale Lisette Lagoon 440 kere numbriga FRCNB44188L607 paigaldatud lisavarustuse väärtusega 2 026 510 krooni. Lepingu punkti 4 järgi, kui enne müügihinna tasumist tuleb Eesti Vabariigis krooni asemel käibele euro, loetakse müügihinnaks 129 463 eurot. Vara üleandmisevastuvõtmise akt allkirjastati 22.02.2007, millisest hetkest läks vara valdus ja juhusliku hävimise riisiko hagejalt kostjale üle. Lepingu punktide 2 ja 3 järgi on ostja kohustatud tasuma müüja pangaarvele müügihinna hiljemalt 22.02.2010. Hagi esitamise seisuga on kostjapoolne müügihinna tasumise kohustus täies ulatuses täitmata. Hageja nõudis kostjalt ka viivist seadusjärgses määras, mis alates 22.02.2010 kuni hagi esitamiseni moodustab 28 171.15 eurot.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et tõendatud on, et väikelaev Lisette koos lisavarustusega on soetatud CNN Cruising Catamarans Oy-lt, kelle väljastatud arvete järgi on kostja tasunud väikelaeva eest 342 442 eurot ning hageja omakorda lisavarustuse eest 129 463 eurot. Ilma hageja poolt soetatud varustuseta ei oleks väikelaev Lisette olnud meresõidukõlbulik. Vara valdus on vastavalt 22.02.2007 allkirjastatud aktile hagejalt kostjale üle läinud. Hageja kinnitas, et kostja seaduslik esindaja PB oli vaidlusalusest lepingust teadlik, hageja esitas PB-le kõik lepinguga seotud vajalikud andmed ja dokumendid. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Nõude aluseks olev leping on fiktiivne. Hageja ja Piibelehe Kinnisvara OÜ vahel ei ole kunagi vastavasisulisi vastastikke tahteavaldusi vahetatud. Samuti ei ole hageja Piibelehe Kinnisvara OÜ-le kunagi üle andnud müügilepingu lisas nimetatud lisavarustust. Hageja väidetav tehing ei ole kajastatud Piibelehe Kinnisvara OÜ raamatupidamises ega äriühingu 2007. aasta ega üheski järgnevas majandusaasta aruandes. Kostja sai esmakordselt väidetavast lepingust teada
hagiavaldusest. Võttes arvesse, et hageja on väidetavat lepingut sõlmides olnud nii müüja kui ostja esindaja, on tehingu tegemine olnud suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele.
5.Vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks oli vaja osanike nõusolekut. Kuna Piibelehe Kinnisvara OÜ ainuosanik MG Investeeringud OÜ ei ole kunagi vastavat nõusolekut andnud, samuti ei ole Piibelehe Kinnisvara OÜ ainuosanik tehingut tagantjärele heaks kiitnud ega kavatse seda teha, on leping tühine. Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks oleva lepingu kehtivust. Esimese astme kohtu otsus
6.31.03.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus tühistas asjas 19.02.2013 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
7.Kohtule on esitatud 22.02.2007 müügileping (t I kd lk 5-6), mille kohaselt hageja müüs kostjale kostja omandis olnud väikelaevale Lisette Lagoon 440 kere numbriga FRCNB44188L607 paigaldatud lepingu punktis 1 nimetatud lisavarustuse väärtusega 2 026 510 krooni. Lepingu punkt 4 täpsustab, et kui enne müügihinna tasumist tuleb Eesti Vabariigis krooni asemel käibele euro, loetakse müügihinnaks 129 463 eurot. Pooltevahelise müügilepingu punkti 4 järgi vormistatakse vara üleandmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Kohtule on esitatud poolte 22.02.2007 allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise akt (t I kd lk 7-8). Müügilepingu punktide 2 ja 3 järgi on ostja kohustatud tasuma müüja pangaarvele nr 17000593461 Nordea pangas müügihinna 129 463 eurot hiljemalt 22.02.2010. Pooled ei vaidle, et kostja 22.02.2007 müügilepingu alusel tasunud ei ole.
8.Kostja esitas hagile vastuväite, et 22.02.2007 leping on näilik ja seetõttu tühine. Kuna näiliku tehingu puhul puudub tehingu tegijatel tegelik tahe tehingut teha ja nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust nagu tehing oleks tehtud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lõige 1), siis tuleb kohtul välja selgitada, mida 22.02.2007 müügilepingu sõlmimisega sooviti.
9.Pooled ei vaidle, et väikelaev Lisette on soetatud CCN Cruising Catamarans Oy-lt ning Piibelehe Kinnisvara OÜ-le on CCN Cruising Catamarans Oy väljastanud 10.01.2007 arve nr 70001 summas 342 442 eurot (t II kd lk 40). Vaidlust ei ole, et välismaksekorralduste kohaselt on Piibelehe Kinnisvara OÜ tasunud CCN Cruising Catamarans Oy-le 06.07.2006 ettemaksu 86 202 eurot (t II kd lk 41) ja 22.01.2007 ülejäänud 256 242 eurot (t II kd lk 42). Pooled ei vaidle, et hageja on soetanud väikelaeva Lisette Lagoon lisavarustuse CCN Cruising Catamarans Oy-lt maksumusega 129 463 eurot ning hagejale on CCN Cruising Catamarans Oy poolt 10.01.2007 väljastatud arve nr 70002 summas 124 336 eurot (t II kd lk 43-46) ja arve nr 70003 summas 5127 eurot (t II kd lk 47-48). Vaidlust ei ole, et välismaksekorralduse kohaselt on hageja tasunud 22.01.2007 CCN Cruising Catamarans Oy-le arve nr 70002 summas 124 336 eurot, selgitusega lisavarustus (t II kd lk 49), ning arve nr 70003 summas 5127 eurot, selgitusega lisavarustus (t II kd lk 50).
10.Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud väikelaeva Lisette müüja CCN Cruising Catamarans Oy poolt väljastatud kinnitusega väikelaeva kogumaksumuse kohta (t II kd lk 197-198), et väikelaev ise maksis 342 442 eurot ning väikelaeva varustus 129 463 eurot. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et kostja soetas väikelaeva CCN Cruising Catamarans Oy-lt koos lisavarustusega.
11.Asja lahendamisel ei oma tähtsust poolte väited ja tõendid (t I kd lk 88-105, t II kd lk 82103, 192-196) selle kohta, kas kostjal olid rahalised võimalused väikelaeva lisavarustuse soetamiseks. Vaidlust ei ole, et väikelaeva lisavarustust kostja eraldi CCN Cruising
Catamarans Oy-lt ostnud ei ole. Kostja ei vaidlusta lisavarustuse paiknemist väikelaeval Lisette. Kostja hinnangul tuleb aga eristada vara füüsilist paiknemist laeval ning vara üleandmist kostjale müügilepingu alusel.
12.Kohus leidis, et hageja on veenvalt tõendanud, et väikelaeva lisavarustus on vastavalt 22.02.2007 allkirjastatud aktile hagejalt kostjale üle antud (t I kd lk 7-8, t II kd lk 51-58). Kohus nõustus kostjaga, et lisavarustuse üleandmist kostjale ei saa tõendada Balti Merekaatrid AS 14.02.2008 hindamisakt (t I kd lk 127-129). Küll võib nimetatud hindamisaktist ja tunnistaja TK ütlustest järeldada, et väikelaeval paiknes lisavarustus hindamisakti koostamise ajal. Selle üle pooled ei vaidle, et laeval lisavarustus oli olemas. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ja kohus ei hinnanud poolte väiteid ja tõendeid (t I kd lk 9-14, t II kd lk 20) selle kohta, missugust väikelaeva Lisette lisavarustust, mis asjaoludel ja kui kõrgelt hinnati. Asjaolu, et 22.02.2007 müügilepingu punkti 5 kohaselt, kus pooled leppisid kokku, et lisavarustuse omandiõigus läheb kostjale üle alles müügihinna laekumise hetkest müüja, so hageja, kontole, kuid hagejale ei ole ühtegi makset tehtud, ei lükka ümber 22.02.2007 aktis kokku lepitut, et hageja on Piibelehe Kinnisvara OÜ-le üle andnud müügilepingus kokkulepitud vara vastavalt akti nimekirjale. Kostja väide, et müügilepingu sõlmimise hetkel oli väikelaev Lisette kostja omandis ning ka mistahes varustus, mis viidatud laeval oli, kuulus laeva juurde ja seega kostja omandisse, ei tekita iseenesest omandiõigust lisavarustusele. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et hageja ostjana on üle andnud, so teinud võimalikuks väikelaevale paigaldatud varustuse omandi ülemineku ostjale, kusjuures ostja on nimetatud varustuse vastu võtnud, mistõttu müüjal on tekkinud kohustus tasuda ostuhind rahas.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 22.02.2007 müügilepingut sõlmides on hageja olnud nii müüja kui ostja esindaja. Samas kohus ei nõustunud kostjaga, et sõlmides lepingut juriidilise isiku esindajana iseenda kui füüsilise isikuga oleks nimetatud tehing olnud suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Kostja ei ole tõendanud, missugust tagajärge, kui mitte müügilepingu sõlmimist, 22.02.2007 lepinguga pooled soovisid või missuguse õigusnäivuse tekitamisele ning mille jaoks oli tehing suunatud. Asjaolu, et hageja on väidetavalt varjanud tehingut kostja osanike ja hilisema juhatuse liikmete eest ega ole juhtinud kostja juhatuse ega osanike tähelepanu sellele, et raamatupidamisdokumentides ei ole kajastatud 22.02.2007 müügilepingut, ei luba kohtul järeldada, et leping ei olnud suunatud õiguslike tagajärgede saavutamisele.
14.Pooled ei vaidle, et müügitehing ei ole kajastatud kostja raamatupidamises ega äriühingu 2007. majandusaasta (t I kd lk 88-105) ega järgnevate majandusaastate aruannetes. Samas kohtu arvates asjaolust, et tehingut ei ole kajastatud majandusaasta aruannetes, ei saa automaatselt järeldada, et tehingut ei ole sõlmitud. Kohtu arvates ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, mis asjaoludel ei ole tehingut kajastatud Piibelehe Kinnisvara OÜ raamatupidamisdokumentides. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja on kostjat teavitanud 22.02.2007 sõlmitud müügilepingust. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjat teavitanud ega nõudnud lepingu täitmist. Asjaolust, et kompromissiläbirääkimistes tsiviilasjas nr 2-09-36302, milles kostja ei olnud menetlusosaline, ei mainitud käesoleva vaidluse esemeks olevat lepingut, ei saa kohtu arvates järeldada, et sellist lepingut ei ole olemas (t II kd lk 14-19). Pooled ei vaidle, et Piibelehe Kinnisvara OÜ juhatuse liige alates 27.06.2008 PB on väikelaeva Lisette pardal korduvalt erinevatele reisidele suundunud (t II kd lk 59-65). Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja väidetes, et PB sai teada hageja kavatsusest lisavarustus hiljem äriühingule edasi müüa alles hageja poolt esitatud hagiavaldusest. Hageja vastupidist tõendanud ei ole.
15.Seega hageja ei ole tõendanud, et 22.02.2007 müügilepingu puhul oleks tegemist näiliku tehinguga.
16.Vaidlust ei ole, et hageja oli kostja juhatuses alates 03.10.2001 kuni 19.10.2008, olles kuni 26.06.2008 ainukene juhatuse liige, ning alates 27.06.2008 oli kostja teiseks juhatuse liikmeks PB (t I kd lk 83-87). Vaidlust ei ole, et kuna Piibelehe Kinnisvaral OÜ-l ei olnud nõukogu, siis pidi äriseadustiku (ÄS) § 181 lõike 3 järgi tehingu tegemise ning lepingu sõlmimisega nõustuma Piibelehe Kinnisvara OÜ ainuosanikuks olev MG Investeeringud OÜ (t II kd lk 21-23). Kostja väitel ei ole Piibelehe Kinnisvara OÜ ainuosanik tehingu tegemiseks nõusolekut andnud ega tehingut tagantjärele heaks kiitnud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli 22.02.2007 müügilepingu sõlmimiseks Piibelehe Kinnisvara OÜ ainuosaniku nõusolek. Kohtu arvates ei saa lugeda nõusolekut tõendatuks fotodega, et MG Investeeringud OÜ juhatuse liige PB on viibinud väikelaeva pardal. Asjaolu, et MG Investeeringud OÜ juhatuse liige on viibinud väikelaeva Lisette pardal, ei tõenda MG Investeeringud OÜ tahteavaldust nõusoleku andmiseks sõlmida 22.02.2007 müügitehing konkreetsetel tingimustel. Kuna hageja ei tõendanud, et ainuosanik oleks hagejale kui juhatuse liikmele andnud nõusoleku iseendaga lepingu sõlmimiseks, on leping tühine.
17.Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hagi rahuldamata, sest tühise müügilepingu alusel ei saa tekkida kostjal ostuhinna tasumise kohustust. Kohus ei hinnanud kostja väiteid ega Postimehe artiklit hageja varasema tegevuse osas ebaõige info avaldamise ja selle uurimise kohta, sest sel ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust (t II kd lk 127-128). Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada, või alternatiivselt, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel õigusnormi ja andnud asjas tähtsust omavatele asjaoludele ebaõige hinnangu.
19.Vaatamata sellele, et maakohus on paljud 22.02.2007 väikelaeva Lisette lisavarustuse müügilepinguga seotud asjaolud tuvastanud õigesti, on kohus jätnud mitmed asjas tähtsust omavad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ning andnud tähtsust omavatele asjaoludele ebaõige hinnangu. Hageja ei nõustu kohtu üllatusliku järeldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et 22.02.2007 müügitehinguks puudus OÜ Piibelehe Kinnisvara omaniku nõusolek ning seega ei saa tühise müügilepingu alusel tekkida kostjal ostuhinna tasumise kohustust. Selleks, et maakohus oleks saanud teha käesolevas asjas tuvastatud asjaolude alusel järelduse 22.02.2007 müügitehingu tühisuse kohta, oleks kohus pidanud üheselt tuvastama, et nimetatud tehing ei ole tehtud osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel (ÄS § 181 lõike 3 teine lause). Maakohtu otsusest ei tulene, et kohus oleks sätestatud eelduse esinemist või selle puudumist hinnanud, mistõttu on rikutud otsuse põhjendamise kohustust. Maakohus on küll esitatud tõendite alusel tuvastanud väikelaeva lisavarustuse hinna 129 463 eurot (t II kd lk 197-198), kuid ei ole edasistes põhjendustes lisavarustuse turuhinna küsimust, ning asjaolu, kas tehingut võib siiski lugeda tehtuks igapäevases majandustegevuses, käsitlenud.
20.Hageja hinnangul ei saa pidada 22.02.2007 väikelaeva Lisette lisavarustuse müügilepingu sõlmimist igapäevasest majandustegevusest väljuvaks tehinguks järgmistel maakohus tuvastamist leidnud põhjustel: 1) väikelaev soetati CCN Cruising Catamarans Oy-lt hinnaga 342 442 eurot ning võeti Piibelehe Kinnisvara OÜ bilanssi; 2) väikelaev soetati Piibelehe Kinnisvara OÜ poolt lisavarustuseta selliselt, et väikelaeva kasutamine lisavarustust soetamata ei olnud võimalik, sh puudusid purjed, akud, diiselküttesüsteem, päästeparv, jm olulised meresõiduks vajalikud elemendid. Eelnevast tulenevalt soetas osaühing põhivara
(väikelaeva) hinnaga 342 442 eurot sellises valmiduses, kus soetatud varal puudus kasutamist võimaldav lisavarustus. Sellises olukorras ei saa põhivara kasutamiseks vajaliku lisavarustuse ostmist hinnaga 129 463 eurot, mis vastab turuhinnale ning mis moodustab kõigest 37,8% põhivara väärtusest, pidada igapäevasest majandustegevusest väljuvaks tehinguks. Sätestatud eelduste esinemise korral on tehingu tühisus välistatud. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
22.Kolleegium, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb lahendi põhjendusi osas, mis puudutab ÄS § 181 lõikes 3 sätestatud erandi tõendamatust käesolevas vaidluses. Selles osas ei ole maakohus täitnud vajalikus mahus TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust ja eelmenetluse ülesandeid, kuid ringkonnakohus saab ise rikkumise kõrvaldada. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti ei tuvastanud kolleegium muus osas menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.
23.Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel asjakohaselt ÄS § 181 lõiget 3, mille kohaselt on osaühingu ja tema juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui sellega ei nõustu osanikud või nõukogu. Erandina toob seadus ära vaid tehingu, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Seega on asjakohane apellandi seisukoht, et nimetatud sätte alusel ei saa võtta lõplikku seisukohta konkreetse tehingu tühisuse kohta ilma, et osaniku nõusoleku puudumise korral kontrollitaks, kas tegemist oli äriühingu igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguga ja juhul, kui oli, siis kas see oli tehtud kauba või teenuse turuhinna alusel. Maakohus tuvastas vaidlusaluse tehingu tegemiseks osaniku nõusoleku vajaduse ja ka vajaliku nõusoleku puudumise, kuid otsuse põhjendused ei sisalda maakohtu järeldusi tehingu väljumise kohta äriühingu igapäevasest majandustegevusest. Seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne ja rakendatavast seadusest tuleneva tõendamiskoormuse selgitamine eelmenetluse ülesanne (TsMS § 392 lõike 1 punkt 3, § 438 lõige 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud hagejale õigust tuua esile ja tõendada ÄS § 181 lõike 3 alusel asjaolu, et vaidlusalune tehing oli tehtud kostja igapäevases majandustegevuses kauba turuhinna alusel. Seega saab ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 3 punkti 2 alusel anda seisukoha apellatsioonkaebuses esitatud hageja väidetele tehingu tegemise kohta kostja igapäevases majandustegevuses.
24.Kolleegium leiab, et tehingut kostja omandis olnud väikelaeva varustuse ostmiseks ei saa pidada ÄS § 181 lõike 3 järgi tehinguks kostja igapäevases majandustegevuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-72-13 (punkt 16) selgitanud, et osanike nõusolekut mittevajavaks igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguks võib olla eelkõige äriühingu põhitegevusega seotud tehing, millega äriühing osutab oma juhtorgani liikmele äriühingu jaoks sama teenust, mida ta osutab tavapäraselt ka teistele isikutele. Seega saaks käesolevas asjas lugeda vaidlusalust ostutehingut toimunuks kostja igapäevases majandustegevuses, kui sarnaseid väikelaevade varustuse ostu-müügi tehinguid oleks kostja igapäevaselt (tavapäraselt) teinud ka teiste isikutega. Nimetatud asjaolu maakohtus kogutud tõenditega tõendamist ei leidnud ja ringkonnakohtus hageja täiendavate tõendite vastuvõtmist ei taotlenud. Maakohtus kogutud tõenditega on tõendatud, et tegemist oli ühekordse tehinguga, millega juhatuse liige müüs äriühingu põhivara hulka kuuluvale väikelaevale
varustuse olukorras, kus sama varustus oli kostja kasutuses (ehk laeval olemas) juba selle soetamisest alates. Hageja ei toonud esile, et tegemist oleks olnud ühega paljudest sarnastest tehingutest kostja igapäevases majandustegevuses. Hageja on seisukohal, et tehing tuleb lugeda tehtuks kostja igapäevases majandustegevuses, kuna tegemist oli varustuse, ilma milleta ei olnud võimalik laeva kasutada, ostmisega põhivara hulka kuuluvale väikelaevale ja varustus moodustas laeva enda väärtusest kõigest 37,8%. Kolleegium sellega ei nõustu. Varustus oli laeval olemas ja laeva sai koos sellega kasutada ka enne vaidlusaluse tehingu sõlmimist. Vastavalt 2007. majandusaasta aruandele (t I kd lk 88-105) oli kostja põhitegevusalaks teede ehitus ja hooldus ning kinnisvara ost-müük ja haldamine, samuti pakuti vähesel määral transpordi-, kaevamise jmt teenuseid. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et samalaadseid laeva varustuse müügitehinguid oleks kostja tol ajal sõlminud ka teiste isikutega. Kui tegemist ei olnud kostja igapäevases majandustegevuses tehtud tehinguga, ei ole vajalik tuvastada, kas see oli tehtud turuhinna alusel või mitte.
25.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 30.04.2014 apellatsioonkaebus ei sisalda väiteid, millega oleks vaidlustatud maakohtu järeldust osaniku nõusoleku puudumise kohta. Seega jätab kolleegium tähelepanuta ringkonnakohtu 22.10.2014 istungil apellandi esindaja poolt esile toodud osaniku väidetava suulise nõusoleku olemasolu tehingu tegemisele. TsMS § 634 lõike 1 kohaselt võib apellant kaebust muuta ja täiendada, mh laiendada otsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, kuni apellatsioonitähtaja lõpuni.
26.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.