Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Võlgniku pankrotiavaldus. 22.08.2014.a esitas EstClean Grupp OÜ likvideerija Pärnu Maakohtusse pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt palub likvideerija algatada EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrott. Avalduse kohaselt on EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) püsivalt maksejõuetu, ettevõttel on netovara alla seaduses sätestatud miinimumi ehk 2 500 euro, ettevõtte kohustused ületavad netovara, ettevõtte reaalne tegevus lõppes 2010.a novembris. Võlgnik on esitanud koos avaldusega vara nimekirja ja seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta.

2 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 Kohus 11.09.2014.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise pankrotihalduri aruanne. Ajutine haldur on esitanud kohtule aruande vastavalt PankrS § 22 lg 5. Ülevaade võlgniku tegevusest Äriregistri andmetel on võlgniku ärinimes/asukohas/ juhtimises / omanike ringis toimunud järgmised muudatused: 04.08.2009 tehti Harju maakohtu registriosakonnas Usaldusühing Alternatiivmetall, asukohaga Rännaku pst. 12, Tallinnas, kohta. 15.09.2009 kujundati UÜ Alternatiivmetall ümber OÜ-ks Alternatiivmetall ja selle osanikuks oli OÜ Wasp Projekt (10756319) ning juhatuse liikmeks H.R. (i.k. x). 12.10.2009.a. omandasid osaluse E.E. (ik. x) ja G.J. (ik. x), kummagi osaluse suuruseks 50 %. 16.10.2009.a. sai ühingu nimeks EstClean GruppOÜ, uueks aadressiks Maisi 15 Tallinnas ning juhatuse liikmeteks E.E. ja G.J.. 09.11.2010 sai ühingu uueks omanikuks X2art Media OÜ, registrikood 11394373. 01.12.2010 sai ühingu juhatuse liikmeks R.P. ning uueks aadressiks Pärnu mnt 55a-pk 4, Sindi Linna Pärnu maakond. 25.07.2014.a. on tehtud kanne likvideerimise ning likvideerija Philippe Hint kohta Eelneva alusel võib järeldada, et 12.10.2009.a. omandasid E.E. ja G.J. nn. riiulifirma ning 09.11.2010.a. võõrandasid selle ühingute likvideerija R.P.ga seotud äriühingule. Seega võis võlgniku reaalne majandustegevus toimida ~1 aasta jooksul (12.10.2009- 09.11.2010). Likvideerija sõnul tegutses ettevõte peamiselt 2010.a.-l aastal. Tegevusalaks oli puhastusteenuse pakkumine, vähemal määral pakuti ka ehitus- ja haljastusteenust. Tegevuskohtadeks olid Tallinnas Nõmme tee 2, Ehitajate tee 114 ja Sõpruse pst. 151. Likvideerijale teadaolevalt ettevõttel varad puudusid, töötajaid oli kuni 25 inimest. Lisaks on likvideerija märkinud, et töötas võlgniku juristina, kuid ettevõtte finantsseisust ning hiljem osade müügist tema teadlik ei olnud. Likvideerija hinnangul võis ettevõtte nõrk majandusseis olla omanike poolt tahtlikult tekitatud, kuid täpsemaid andmeid/fakte selle kohta ajutisele haldurile esitatud ei ole. CVKeskus kodueheküljelt nähtub, et võlgnik on ärinime Pealinna Puhastus nime all otsinud töötajaid. Otsingukuulutuses on märgitud, et „ Oleme kindel partner puhastusteenuste alal, kelle hinna ning kvaliteedi suhe on kindlalt paigas.” Kuulutuse täpsem avaldamise aeg ei ole teada. Kuulutuses viidatud koduleht: http://www.pealinnapuhastus.ee käesoleval ajal avatud ei ole. Internetilehel Teenus.ee on võlgnik ennast reklaaminud järgmiselt: „Oleme ettevõte, mille tegevusaladeks on puhastusteenused. Pealinna Puhastusel on märkimisväärsed 5 aastat töökogemust, et Teie keskkond säravaks ning läikivaks muuta. Usume, et Pealinna Puhastuse kõrge teenuse kvaliteet ja sobilik hind täidab oma tellijate ootused ning õigustab juba osutatud usaldust. Tegevusvaldkondadena (Brandidena) on märgitud „valvekoristus, kontori ja büroo igapäevane koristus, kojameheteenus, lumekoristus ja libedusetõrje, muruniitmine ja hekkide pügamine, akende ja fassaadide pesu, erinevate põrandate puhastus/pesu, kaitsemine, vahatamine, õlitamine, vaipkatete keemiline puhastus“. Tehtud töödena on esitatud järgmised tööd: „Marmori süvapesu ja kristalliseerimine Teostasime 120 m2 marmori süvapesu ja kristalliseerimist. Töö oli raske ja aeganõudev 3 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 tegevus. Kopli kooli suurpuhastus. Akende pesu, PVC süvapesu ja vahatamine, kivipõrandate süvapesu Nordea panga ehitusjärgne suurpuhastus akende pesu, tolmu võtt seintelt, põrandatelt, kivipõrandate süvapesu, torude puhastamine, liftide pesu jne.“ Eelnevast nähtub, et tegevuse ajal reklaamis võlgnik end kui pikaajalise kogemusega ettevõtet, kuigi EstClean Grupp OÜ tegutses ~1 aasta. Taolise reklaami põhjuseks võib olla asjaolu, et ettevõtte omanikud ja juhatuse liikmed G.J. ja E.E. võivad olla varem samas valdkonnas tegutsenud erinevate ettevõtete kaudu. Täpsemad andmed nimetatud väite tõestuseks ajutisel halduril puuduvad. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 13.10.2010.a. otsusest töövaidlusasjas nr. 9.4-2/2522-10 nähtub, et L.L. asus OÜ-sse EstClean Grupp tööle 05.07.2010.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel teenindusjuhi ametikohale. 02.08.2010.a. esitas EstClean Grupp OÜ L.L.ele töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt öeldi leping TLS § 86 lg 1 alusel (tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates) alates 16.08.2010. 11.08.2010.a. esitas L.L. omakorda tööandjale ülesütlemisavalduse TLS 91 lg 2 alusel (Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu...) alates 11.08.2010.a. Töövaidluskomisjon tunnistas EstClean Grupp OÜ ja L.L. ́e vahelise töölepingu lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 11.08.2010.a. ning mõistis L.L. ́e kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitise 12 700 EEK (811,68 €), saamatajäänud puhkuse hüvitise 1 494,17 EEK (95,49 €), 2010.a. juulikuu saamata jäänud töötasu 12 167,40 EEK 777,64 €) ning 2010.a. augustikuu eest saamatajäänud töötasu 5 122,32 EEK (327,38 €). Töövaidluskomisjoni otsuse alusel esitas L.L. 27.10.2010 täitemenetluse avalduse 1 105,01 € nõudes ning 16.12.2010 täitemenetluse avalduse 907,17 € nõudes. 02.04.2013.a. avaldati Ametlikes Teadaannetes EstClean Grupp OÜ suhtes sundlõpetamise teade seoses majandusaasta aruannete esitamatajätmisega. Ettenähtud tähtaja jooksul teatas L.L. registripidajale oma nõudest võlgniku vastu ning selle alusel edastas registripidaja 02.10.2013.a. Pärnu Maakohtule L.L. ́e avalduse EstClean Grupp likvideerimismenetluse läbiviimiseks. L.L. ́e avalduse kohaselt lõpetas EstClean Grupp OÜ tegevuse 2010.a. sügisel, kuid avaldajale väljamõistetud summasid ei tasunud, ega ise pankrotiavaldust ei esitanud. Võlgniku esindajad ei olnud huvitatud likvideerimisest või pankrotiavalduse esitamisest. Kuna L.L. soovis saada Eesti Töötukassast ettenähtud palgahüvitist, siis taotles ta EstClean OÜ likvideerimismenetluse algatamist ning likvideerija määramist. Pärnu Maakohtu 30.05.2014.a. kohtumääruse, kohaselt ei õnnestunud kohtul dokumente postiga ega politseiasutuse kaudu võlgniku juhatuse liikmele R.P. ́le kätte toimetada, millest tulenevalt dokumendid toimetati kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Pärnu Maakohtu 30.05.2014.a. määrusega algatati OÜ EstClean OÜ likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrati Philippe Hint, kes on võlgniku endise töötajana tegelenud ka varem EstClean Grupp OÜ töötajate nõuetega. Täitemenetluse registri andmetel on lisaks L.L. ́ele veel 3 töötajat pöördunud võlgnikult saamatajäänud töötasude väljamõistmiseks töövaidluskomisjoni ning esitanud t töövaidluskomisjoni otsuste alusel täitemenetluse avaldused. 22.08.2014.a. esitas likvideerija OÜ EstClean Grupp (likvideerimisel) pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt lõppes ettevõtte tegevus 19.11.2010.a., mil see müüdi maksejõuetute firmade kokkuostjale R.P. ́le. Likvideerija andmetel puudus ettevõttel raamatupidamine ning 4 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 ettevõtte omanikud ja juhatuse liikmed E.E. ja G.J. võtsid ettevõttest raha välja ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, tegid muid ettevõtlusega mitteseotud oste ning ülekandeid ning tõenäoliselt esitasid Maksu- ja Tolliametile valeandmeid. Nimetatud väiteid kinnitavaid tõendeid ei ole likvideerija ajutisele haldurile esitanud. Ettevõtte varade väärtuseks on avalduse kohaselt 0€ ning kohustuste suuruseks 23 446,60 €. Maksejõuetuse põhjuseks peab likvideerija väga halba äriplaani, hooletut firma rahadega ümberkäimist, nende osaliselt erahuvides kasutamist ning tegevuse planeerimatust. Likvideerija väidab kindlalt , et tegu on juhatuse liikmete raske hooletusega, kuid ilmnevad ka tahtluse ja kuriteo tunnused (raha omastamine, raamatupidamise puudumine, pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine). Pärnu Maakohtu 11.09.2014.a. määrusega võeti võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ning nimetati ajutine haldur. Võlgniku vara ja kohustuste väljaselgitamiseks esitas ajutine haldur päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, liisinguettevõtetele, samuti „Andmete esitamise nõude“ võlgniku likvideerijale. Likvideerija vastuses ajutisele haldurile on märgitud, et äriühingul puudub vara, väärtpaberid, äriühingu kassas ja kontodel puuduvad teadaolevalt rahalised vahendid, puuduvad andmed laenude, liisingute, käendus- ja garantiikohustuste, ostuvõlgade, rendi/üürilepingute ning muude jooksvaid kohustusi tekitavate lepingute olemasolu kohta. Likvideerijal puuduvad andmed ettevõtte valduses oleva teistele isikutele kuuluvat vara ning teistelt isikutelt tagasinõutava vara osas. Likvideerija poolt pankrotiavaldusega koos esitatud likvideerimisbilansi kohaselt on võlgniku varade hulgas kajastatud nõue omanike vastu summas 2 684 €. Likvideerija selgituse kohaselt rahalist osakapitali sissemakset ei tehtud ja sellest tulenevalt on võlgnikul nõue endiste ja/või praeguste omanike vastu summas 2 684 eurot. Osakapitali tasumine oleks antud juhul pidanud toimuma usaldusühingu ümberkujundamisel osaühinguks, st. hiljemalt 15.09.2009, kui omanikuks oli OÜ Wasp Project. Ilma tõendatud osakapitali olemasoluta ei oleks registripidaja uut kannet teinud. Praktika kohaselt ei tehta ühingute ümberkujundamisel osakapitali rahalist sissemakset siis, kui bilansi kohaselt on ümberkujundatava ühingu bilansist näha osakapitali suuruses vabade vahendite olemasolu. Sellisel juhul loetakse seda mitterahaliseks sissemakseks ning see ei eelda audiitori hinnangut. Ajutisel halduril puuduvad andmed UÜ Alternatiivmetall ümberkujundamise bilansi kohta, kuid äriregistri kannetest ettevõtte osakpitali sissemakse puudumist ei kajastu. Eelnevast lähtuvalt on ajutine haldur asunud seisukohale, et likvideerimisbilansis kajastatud nõue osakapitali tasumiseks ei ole põhjendatud ning selle alusel ei ole võimalik omanike vastu nõuet esitada. Ajutisele haldurile esitatud päringuvastustest nähtub, et võlgniku(l) - omanduses ei ole ega ole olnud sõidukeid - omanduses ei ole ega ole olnud kinnisasju - puuduvad seoses teiste äriühingutega - varale ei ole seatud kommertspante - pole registripidajale esitanud ühtegi majandusaasta aruannet - suhtes on 6-e erineva kohtutäituri menetluses 6 võlausaldaja avalduste alusel avatud 8 täitetoimikut - on avatud kontod 2-s pangas: a) konto nr. EE60101022105523016 SEB Pank AS-is , saldo 0,00 € b) konto nr. EE53 4204278668979000 Eesti Krediipank AS-is, saldo 0,15 € Võlgniku võlad ja varad 5 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur on esitanud/teostanud päringud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, registriosakonnale, maanteeametile, täitemenetluse registrile ning Maksu- ja Tolliametile, samuti Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste filiaalidele ning suurematele liisinguettevõtetele. Ajutise halduri päringule vastanud isikute nimekiri on esitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete/varade/kohustuste puudumist kinnitavaid teatisi ei ole käesolevale aruandele lisatud (p.2.18.), vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. Võlgniku võlad ja kohustused kokku: 23 083,99 € Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 18 317,96 € Sh. 9 441,97 € maksuvõlg ja 8 875,99 € arvestuslik intress. Maksuvõlg on tekkinud alates 21.12.2009.a. ning suureneb igapäevaselt juurdearvestatavate intresside võrra ~5,7 € /kuus Elion Ettevõtted AS 504,38 € T.L. ( töövaidluskomisjoni 13.09.2010 otsus) 920,00 € L.L. ( töövaidluskomisjoni 13.10.2010 otsus) 1 459,72 € (menetluses on kohtutäiturile laekunud 716,19 €) Lääne Elu OÜ (Pärnu Maakohtu 14.12.2011 määrus ts. asjas 2-11-49731) 77,62 € K.P. ( töövaidluskomisjoni 17.11.2010 otsus) 287,60 € M.L. ( töövaidluskomisjoni otsus) 214,74 € Kohtutäitur Rannar Liitmaa nõue 166,88 € Kohtutäitur Mati Roode nõue (varem kohtutäitur Veiko Kaasik ) 366,67 € Kohtutäitur Elin Vilippus ́e nõue kokku 426,96 € Kohtutäitur Rocki Albert ́i nõue 64,76 € Kohtutäitur Igor Prigoda nõue 118,76 € Kohtutäitur Kaire Põlts ́i nõue 107,02 € AS Eesti Krediidpank teenustasud (konto hooldustasu) 50,92 € * võlgnevustele lisanduvad töötajate nõuete väljamaksmisel arvestatavad maksud Võlgniku varad Võlgnik igasugune vara teadaolevalt puudub

kokku:

0,00 € 0,00 €

Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 23 083,99 € suuruses summas. Võlgniku teadaolevad varad puuduvad. Lähtudes eelnevast haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku reaalne majandustegevus on lõppenud 2010.a. novembris ning täitemenetlustes ei ole 2-3- aasta jooksul suudetud nõudeid täita. Võlgnikul puudub vara ning tegevus, mille arvelt kohustusi täita. Ajutise halduri arvamus tagasivõitmise võimaluste kohta Likvideerija sõnul on võlgnik juhatuse liikmeid teinud nii sularahas, kui ülekannetega tehinguid, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega. Arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril puudub võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon, siis puuduvad andmed, kas eelnimetatud tehingud on tehtud võlgniku huvides ning kas nende puhul võivad esineda tagasivõitmise või tagasinõudmise alused.

6 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 Tagasinõutav vara Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Ajutisel pankrotihalduril puuduvad piisavad andmed EstClean GruppOÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse tekkimise aluste lõplikuks väljaselgitamiseks. Likvideerija seisukohtadele tuginedes võib EstClean OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks olla halb äriplaan, tegevuse planeerimatus ning ettevõtte rahaliste vahendite ebamõistlik kasutamine. Ettevõtte vahendite erahuvides kasutamise kohta ajtisele haldurile tõendeid ei ole esitatud. Puuduvad piisavad andmed järelduse tegemiseks selles, kas ettevõtte ~1-aastase reaalse tegutsemise katkemise põhjuseks oli selleaegsete juhatuse liikmete tahtlus või hooletus. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda 09.11 2010.a., kui ettevõtte osalus võõrandati R.P.ga seotud OÜ-le X2art Media OÜ-le. Tulenevalt PankrS § 22 lg 5 esitab ajutine haldur aruandes arvamuse selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Karistusseadustik sätestab muu hulgas järgmised äriühingutega seotud süüteod ja pankrotining täitemenetlusalased süüteod: § 3811. Raamatupidamise kohustuse rikkumine Raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. § 3851. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamise seaduse § 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud muu hulgas korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, samuti koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses ja õigusaktides sätestatud korras. Nimetatud kohustusi tuleb täita ka juhul, kui ettevõtte tegevus on peatunud/lõppenud. ÄS 180 lg 51 kehtestab ettevõtte juhatuse liikmetele pankrotiavalduse esitamise tähtaja, mis on 20 päeva jooksul pärast maksejõuetuse ilmnemist.

7 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 Käesoleval juhul leiab ajutine haldur, et EstClean GruppOÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu, kuna endiste juhatuse liikmete E.E. ja G.J. ́e tegevuses võib esineda KarS §-des 381 1 lg 1(raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja 3851 (pankrotiavalduse esitamata jätmine) ning endise juhatuse liikme R.P. tegevuses võib esineda KarS §-des 381 1 lg 1(raamatupidamise kohustuse rikkumine) ja 3851 (pankrotiavalduse esitamata jätmine) märgitud teo tunnused. Likvideerija väidetel ei ole E.E. ja G.J. kajastanud ettevõtte tegevust raamatupidamise seaduses ettenähtud korras, samuti olevat nad kasutanud ettevõtte vahendeid isiklikes huvides ning esitanud Maksu-ja Tolliametile ebaõigeid andmeid ning ei ole esitanud 2009.a. majandusaasta aruannet, millega nad on rikkunud raamatupidamise kohustust ning põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. Juhul, kui ettevõtte maksejõuetus tekkis varem, kui 2010.a. novembris, oleksid nad pidanud esitama ettevõtte suhtes võlgniku pankrotiavalduse ja võivad seetõttu olla rikkunud pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustust. R.P. juhatuse liikmeks saades oli ettevõte tõenäoliselt juba makseõuetu. R.P. oli juhatuse liige ajavahemikul 01.12.2010- 25.07.2014, kuid ei esitanud selle aja jooksul registripidajale ühtegi majandusaasta aruannet, millega rikkus raamatupidamise kohustust. Samuti ei esitanud ta ettevõtte suhtes võlgniku pankrotiavaldust, rikkudes sellega pankrotiavalduse esitamise kohustust. Käesolevaks juhul puuduvad ajutisel halduril piisavad tõendid väitmaks, et EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on endiste juhatuse liikmete E.E., G.J. ́e ja/või R.P. raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, millest tulenevalt on ajutise halduri praeguse arvamuse kohaselt pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Samas on tuvastatav, et võlgniku juhatuse liikmed E.E., G.J. ́e ja R.P. on oluliselt rikkunud raamatupidamise korraldamise ning pankrotiavalduse esitamise kohustust. Samuti on vajalik kontrollida, kas E.E. ja G.J. on oma kohustuste tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumisega põhjustanud ettevõtte maksejõuetuse. Eelnevast lähtuvalt teeb ajutine haldur Pankrotiseaduse § 28 lg 1 alusel kohtule ettepaneku teatada prokuratuurile või politseile E.E. ja G.J. ́e poolt KarS §-des 381 1 lg 1, § 384 ja 3851 märgitud tunnustel teo toimepanemisest ja R.P. poolt KarS §-des 381 1 lg 1ja 3851 märgitud tunnustel teo toimepanemisest. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Ajutise halduri hinnangul ei ole EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) tervendamine võimalik, kuna tegevus on lõppenud ~4 aastat tagasi ning puuduvad varad ja võimalused võlgnevuste tasumiseks. Töötajad Likvideerija sõnul töötas ettevõttes 2010-l aastal kuni 25 töötajat. Käesoleval ajal on teada, et vähemalt 4-lja töötaja suhtes on tehtud töövaidluskomisjoni otsus töölepingust tulenevate nõuete hüvitamiseks ning et need nõuded on käesoleval ajal kas osaliselt või tervikuna täitmata. Teadaolevate ja dokumentaalselt tõendatud töötajate nõuete osas tuleb halduril esitada avaldus Eesti Töötukassale. Kokkuvõtteks

8 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlad on suuremad , kui 23 000 €, ning kasvavad igapäevaselt viiviste võrra (nt. MTA intress on ~ 5 €/ päevas). Ettevõttel puuduvad igasugused teadaolevad varad. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. EstClean GruppOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, ajutisele haldurile kättesaadavatel andmetel puuduvad turuväärtust omavad varad ja pole selget ( tõendatud) alust nõude esitamiseks juhtorgani liikmete vastu. Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas : Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimentluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . Ülaltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §1 lg 1,2,3; §13 lg 1,2,3; §22, §23 lg 1,2,3,4,6; § 29 lg 1,3,4,8; § 30 lg 1 ja 2 palub haldur: - määrata EstClean GruppOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot; - summa 2 500 € maksmisel kohtu deposiiti kuulutada välja võlgniku pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine haldur Andrus Õnnik; - võlgniku, võlausaldajate või kolmandate isikute poolt kohtu määratud tähtajaks 2 500 € mittemaksmisel lõpetada EstClean GruppOÜ (likvideerimisel), registrikood 11695761, juriidiline aadress Pärnu mnt. 55a-Pk4, Sindi linn, Pärnu maakond, pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel; - Määrata EstClean GruppOÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Philippe Hint, isikukood 38605250247; - Kohtul teatada prokuratuurile või politseile kriminaalmenetluse otsustamiseks E.E. (x) ja G.J.e (isikukood x) suhtes KarS §-des 3811 lg 1, § 384 ja 3851 märgitud tunnustel ja R.P. (isikukood x) suhtes KarS §-des 3811 lg 1ja 3851 märgitud tunnustel.

9 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 - Kinnitada ajutise halduri tasuks x € (x) eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning mõista see Andrus Õnnik ́u kasuks välja Eesti Vabariigi vahenditest; Andrus Õnnik ́u arveldusarve SEB Pangas on x. Kohtuistungil võlgnikul vastuväiteid ajutise halduri aruandele ja ajutise halduri tasule ei olnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud ka maksejõuetuse põhjused. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 2 500 eurot tasunud (Pärnu Maakohtu 07.10.2014.a määrus). Tuvastamist ei ole leidnud võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Vara ei ole võimalik tagasi võita. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus saadab prokurörile teate E.E. ja G.J. ́e suhtes KarS §-des 381.1 lg 1, § 384 ja 385.1 märgitud tunnustel ja R.P. suhtes KarS §-des 381.1 lg 1ja 385.1 märgitud tunnustel kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab EstClean Grupp OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Philippe Hinti. Viimane sellele vastuväiteid ei ole esitanud. Halduri tasu ja kulutused.

10 (11)

Tsiviilasi nr 2-14-56289 PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PanrS § 193 lg 4 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja ja kulude arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Kohus rahuldab esitatud taotluse. Ajutine haldur on palunud x eurot määrata hüvitamisele riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub täies mahus ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis seetõttu kohus mõistab ajutise halduri tasu summas x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, välja riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.