3.1.Rahuldada OÜ Järve Biopuhastus hagi kostjate Nadezhda Tsareva, Ljudmila Klimenko ja Nikolai Merzljakovi vastu.
3.2.Välja mõista Nadezhda Tsarevalt OÜ Järve Biopuhastus kasuks 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning viivis põhivõlalt 150 eurot alates 01.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.
3.3.Välja mõista Ljudmila Klimenkolt OÜ Järve Biopuhastus kasuks 310 (kolmsada kümme) eurot 49 senti ning viivis põhivõlalt 310,49 eurot alates 01.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.
3.4.Välja mõista Nikolai Merzljakovilt OÜ Järve biopuhastus kasuks 100 (ükssada) eurot ning viivis põhivõlalt 100 eurot alates 01.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas.
3.5.Jätta nõue Marina Andrjuškova vastu rahuldamata.
3.6.Jätta hageja menetluskulud täielikult Nadezhda Tsareva, Ljudmila Klimenko ja Nikolai Merzljakovi kanda, sh Nadezhda Tsareva kanda 27% ulatuses, Nikolai Merzljakovi kanda 18% ulatuses ja Ljudmila Klimenko kanda 55% ulatuses.
3.7.Jätta Marina Andrjuškova menetluskulud OÜ Järve Biopuhastus kanda. Marina Andrjuškovale osutatud riigi õigusabikulud jäävad riigi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Järve Biopuhastus kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Järve Biopuhastus esitas 07.11.2012 maakohtule Marina Andrjuškova ja Nadezhda Tsareva vastu hagiavalduse, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 578,99 eurot, viivise 46,63 eurot ning viivise 0,05% päevas põhivõlalt (578,99 eurot) alates 01.11.2012 kuni põhivõla tasumiseni.
05.09.2013 esitas hageja avalduse nõude suuruse muutmise kohta ja 09.09.2013 täpsustatud avalduse nõude suuruse muutmise kohta, paludes mõista kostjatelt hageja kasuks välja võlgnevuse 31.08.2013 seisuga 671,50 eurot. Kuna 31.08.2013 seisuga on kostjate viivisevõlg tasutud, loobus hageja viivise 46,63 eurot nõudest. Hageja palus viivise 0,05% päevas põhivõlalt (671,50 eurot) välja mõista alates 01.09.2013 kuni põhivõla tasumiseni. 13.01.2014 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et võlg on osaliselt tasutud ja 10.01.2014 seisuga on võlgnevus ilma viiviseta 560,49 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja Kohtla-Järve Linnavolikogu 19.12.2007 otsusega nr 245 määratud alates 01.01.2008 Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks. Hageja õiguseellase AS Viru Vesi (müüja) ja korterelamu X-XX, XXX korteriomanike, sh kostjate (ostjate) vahel sõlmiti 10.10.2006 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 3685. Hageja osutab korteriomanikele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ning on saatnud korteriomanikele arved osutatud teenuste eest, kuid korteriomanikud ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. X-XX, XXX korterelamu korteriomanikud vastutavad hageja ees solidaarselt. 10.12.2013 esitas hageja taotluse, milles palus kaasata menetlusse kostjatena Ljudmila Klimenko ja Nikolai Merzljakov. Maakohus rahuldas 19.12.2013 määrusega taotluse.
2.Kostjad M. Andrjuškova ja N. Tsareva esitasid 27.11.2012 hagile vastuse, milles tunnistasid hagi osaliselt. Kostjad teatasid, et hagejale on tasutud 09.11.2012. a 100 eurot ja 14.11.2012. a 27,68 eurot ning palusid selle summa võrra nõuet vähendada. Võlgnevuse soovisid kostjad tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. 27.02.2013 esitas kostja M. Andrjuškova hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnistanud, väites, et on hagejale regulaarselt tasunud veemõõtja näitude alusel talle esitatud arved, mida tõendavad maksekviitungid. Hagejale on võlgu teised korteriomanikud. 13.01.2014 kohtuistungil jäi kostja M. Andrjuškova väite juurde, et hagi esitamisel tal võlga ei olnud. Tjurini võlgnevus oli 421,50 eurot, sellest maksis ta ära 150 eurot. Praeguseks on võlgnevusele lisandunud 37,04 eurot. N. Merzljakov on võlgu 100 eurot. Kostja N. Tsareva tunnistas, et tema võlgnevus on 150 eurot. Kostja N. Merzljakov selgitas, et korteris elab tema ema, kes on kuue aasta jooksul kulutanud 130 liitrit vett, see teeb kuus 1,8 l. Kostja L. Klimenko hagile vastuväiteid ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 13. märtsi 2014 otsusega OÜ Järve Biopuhastus hagi N. Tsareva, L. Klimenko ja N. Merzljakovi vastu ning mõistis välja OÜ Järve Biopuhastus kasuks N. Tsarevalt 150 eurot ja viivise põhivõlalt (150 eurot) alates 1. septembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas, L. Klimenkolt 310,49 eurot ja viivise põhivõlalt (150 eurot) alates
1.septembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas ning N. Merzljakovilt 100 eurot ja viivise põhivõlalt (100 eurot) alates 1. septembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% päevas. M. Andrjuškova vastu jättis maakohus nõude rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud täielikult kostjate N. Tsareva, L. Klimenko ja N. Merzljakovi kanda, sh N. Tsareva kanda 27% ulatuses, N. Merzljakovi kanda 18% ulatuses ja L. Klimenko kanda 55% ulatuses. M. Andrjuškova menetluskulud jättis kohus tema enda kanda ja kostjale osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kõik neli kostjat 4-korterilise korterelamu kaasomanikud. Kostjad ei vaidlusta esitatud võlgnevuse suurust seisuga 10.01.2014 (560,49 eurot – II kd tl 175). Kostjad ei vaidle selle üle, et sõlmisid korterelamu valitseja kaudu hageja
õiguseellasega 10.10.2006 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingu nr 3685, milles kohustusid müüdud joogivee ja osutatud kanalisatsiooniteenuste arve tasuma arvestusperioodile järgneva kuu viimaseks päevaks ning arve tähtajaks mittemaksmise korral oli hagejal (müüjal) õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingule on kostjate esindajana alla kirjutanud N. Tsareva. Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 1 p-dest 1 ja 5 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Riigikohus on leidnud (3-2-1-106-05), et korteriomanikud saavad vee-ettevõtja kliendiks olla üldjuhul ühiselt, sh korteriühistu tegevuse kaudu, kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel. Võlgnike paljusus tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik ehk võlgnik. Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Kostja ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 69). Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid sõlminud korterelamu kaasomanikena ja korteriomanikena kokkuleppe, milles oleks kokku lepitud, kuidas ja millistest kriteeriumidest lähtuvalt toimub nende omavaheline vee ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumisele kuuluvate summade jaotus. Kostjad on osaliselt makseid teostanud vastavalt nende igaühe korteris asuva mõõturi näitudele. Kuigi kostjad vastutaksid hageja ees solidaarselt, on antud juhul tuvastatud, et M. Andrjuškoval võlgnevus puudub, N. Tsareva võlgnevus on 150 eurot, N. Merzljakovi võlgnevus 100 eurot ja L. Klimenko võlgnevus 310,49 eurot. Seetõttu pidas kohus põhjendatuks jaotada nõudesumma kostjate vahel ning mõista see vastavates osades välja võlguolevatelt kostjatelt. M. Andrjuškova on kohtule esitanud taotluse tõlgi sõidukulude summas 230 eurot ettemaksu tegemiseks TsMS § 158 alusel. Lähtuvalt TsMS §-st 158 saaks kohus teha ettemaksu eeldatavate sõidukulude suuruses juhul, kui ta ise on tõlgi kohtusse kutsunud. Antud juhul ei ole kohus kostja tõlki kohtusse kutsunud, tõlketeenus on juba osutatud ja puuduvad andmed edaspidi kostja tõlgi kohtusse kutsumise vajaduse kohta. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et kohtuistungid, millel kostja tõlk viibis, toimusid 18.09.2013 ja 18.11.2013, kuid taotlusele on lisatud tšekid bensiini ostmise kohta 13.09.2013, 17.08.2013, 27.08.2013, 09.11.2013, 17.10.2013, 16.10.2013 ja 04.10.2013 (II kd, lk 115–117, 119–121). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate N. Tsareva, N. Merzljakovi ja L. Klimenko kanda lähtuvalt kostjate osast võlgnevuses. Kuigi kohus jättis hagi kostja M. Andrjuškova vastu rahuldamata, leidis kohus, arvestades vaidluse asjaolusid, et M. Andrjuškova menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostjad vastutasid hageja ees solidaarselt ning hagejal puudusid hagi esitamisel andmed tegelike võlgnike kohta. Seetõttu on põhjendatud jätta M. Andrjuškova menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda. Kostjale osutatud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.M. Andrjuškova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 13. märtsi 2014 otsuse tühistamist osaliselt, osas, millega apellandi menetluskulud, tõlgikulud ja sõidukulud jäeti tema enda kanda, ning tühistatud osas asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtus uues koosseisus. Apellant palub menetluskulud jätta hageja ja riigi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuotsuses ebaõigesti märgitud, et apellant tunnistas hagi osaliselt. Apellant ei ole kunagi oma võlgnevust tunnistanud; 2) leidis kohus ebaõigesti, et hagejal puudusid hagi esitamisel andmed tegelike võlgnike kohta. Hageja esitas ise tõendid võlgnevuse kohta: X-XX, XXX korteriomanikule 16.03.2012 nr 132.10/425; X-YY, XXX korteriomanikule 10.01.2012 nr 13-2.10/141 ja 17.10.2011 nr 132.10/685. Hageja esitatud arveldusperioodil laekunud maksete lehelt nähtub, et apellant on maksnud regulaarselt ja N. Zujeva on 24 kuu jooksul tasunud ainult 10 korda. Hageja esitatud sularaha sissetuleku orderitelt nähtub samuti, kes maksis ja kes olid võlglased. Enne kohtuistungeid toimunud telefonivestluses hageja esindajaga osundas apellant nendele tõenditele ning palus ennast kostja staatusest tagandada. Hageja esindaja ja kohtunik ei viitsinud tõenditega tutvuda; 3) ei ole eeltoodust tulenevalt apellandi menetluskulude hagejalt väljanõudmine ebaõiglane ega ebamõistlik. Ebamõistlik oli apellant kostjaks nimetada ja lasta tal poolteist aastat kohtus käia, töölt puududa, tõendeid koguda, tõlki palgata ja taotlusi esitada, et ennast õigustada. Kuna apellandi vastu hagi ei rahuldatud, peab TsMS § 162 lg 1 järgi apellandi menetluskulud ja sõidukulud kandma hageja, kes ebaseaduslikult ja tõendamata esitas apellandi kostjaks; 4) leidis kohus valesti, et kohus pole apellandi tõlki kohtusse kutsunud ja tõlketeenust polegi osutatud. 08.11.2012 kohtumääruse p-s 8 on kirjas, et kui kostja soovib kasutada tõlki, tuleb seda vastuses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. Seda apellant vastuses hagile ka tegi. Tõlk pidi tõlkima kirjalikult ja suuliselt, eesti keelest vene keelde ja vastupidi, tõlk osales kahel kohtuistungil ja ülejäänud korrad tõlkis apellandile kodus; 5) rikkus kohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning TsMS §-s 436 sätestatud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet; 6) õigustab kohus oma möödalaskmisi ekslikult Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-106-05. Riigikohus analüüsis lahendis nr 3-2-1-129-13 põhjalikult, kuidas vastutus korteriomanike vahel sellises olukorras jaguneb. Riigikohus selgitas, et kui kahju tekitav asjaolu tulenes ühe korteri reaalosa piiridest, siis eeldatakse, et just see korteriomanik rikkus oma korrashoiukohustust. Iga konkreetse korteriomaniku kahjuhüvitamise kohustuse ulatus on erinev. Solidaarvõlgnike omavaheline vastutus jaguneb kõiki asjaolusid arvesse võttes. Reeglina pööratakse nõue siiski selle korteriomaniku vastu, kelle korterist kahju alguse sai. Riigikohtu lahendis on selgelt öeldud, et igat ettejuhtuvat ei saa automaatselt, ilma tõendamata, teha kaasvõlglaseks. Kaasomanikud ei ole automaatselt solidaarvõlgnikud.
5.OÜ Järve Biopuhastus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) taotleb vastustaja apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist, kuivõrd tasumata on riigilõiv; 2) tulenevad hageja ja elumaja X-XX, XXX korteriomanike suhted 10.10.2006 sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepingust nr 3685. Leping on sõlmitud korteriomanikega (sh apellant) ühiselt. Lähtudes sellest, et korteriomanikud vastutavad hageja ees solidaarselt, esitati hagi ainult kahe korteriomaniku, s.o N. Tsareva ja M. Andrjuškova vastu
(elamus on neli korteriomandit). Detsembris 2013 palus apellandi esindaja kaasata protsessi kolmandate isikutena N. Merzljakov ja L. Klimenko; 3) ei jäänud hagi apellandi vastu rahuldamata mitte põhjusel, et apellant tõendas temal võlgnevuse puudumist, vaid põhjusel, et teised kostjad võtsid hagi õigeks. 13.01.2014 kohtuistungil tunnistas N. Tsareva võlgnevust summas 150 eurot ja N. Merzljakov summas 100 eurot (kohtuistungi protokollis puudub kostja tunnistus, kuid antud summat ta tunnistas ja hiljem tasus). L. Klimenko kohtuistungile ei ilmunud ja vastuväiteid hagile ei esitanud; 4) oleks lähtudes eeltoodust apellandi menetluskulude vastustajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus kasutas oma diskretsiooniõigust ning ei ole menetlusõiguse normi rikkunud; 5) palub vastustaja tagastada apellandile apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid või jätta need tähelepanuta. Need dokumendid ei ole identsed varem esitatud menetlusdokumentidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja M. Andrjuškova on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema menetluskulud tema enda kanda ja talle osutatud riigi õigusabikulud riigi kanda (kohtuotsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti kostja M. Andrjuškova menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Maakohus jättis hagi kostja M. Andrjuškova vastu rahuldamata (kohtuotsuse resolutsiooni p 5). Kohtuotsuse põhjendutest nähtuvalt on maakohus tuvastanud, et kostjal M. Andrjuškovalt võlgnevus puudub. Maakohus on põhjendanud M. Andrjuškova menetluskulude tema enda kanda jätmist TsMS § 162 lg 4 järgi sellega, et hagejal puudusid hagi esitamisel andmed tegelike võlgnike kohta. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Antud juhul tuvastas maakohus, et M. Andrjuškoval puudub võlgnevus hageja ees ja seetõttu jättis maakohus hagi M. Andrjuškova vastu rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning nimetatud sätte alusel tuleb M. Andrjuškova menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sätte alusel saaks jätta hagejalt M. Andrjuškova kulud välja mõistmata üksnes siis, kui M. Andrjuškova kulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejal andmete puudumine tegelike võlgnike kohta ei ole selliseks asjaoluks ning maakohus on kohaldanud TsMS § 162 lg-t 4 ebaõigesti.
8.Viru Maakohtu 10.10.2013 määrusega rahuldati M. Andrjuškova riigi õigusabi taotlus ning talle anti riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Sellest tulenevalt jättis maakohus põhjendatult M. Andrjuškovale osutatud riigi õigusabikulud riigi kanda.
M. Andrjuškova esindaja riigi õigusabi korras on osalenud 18.11.2013 kohtuistungil (I kd, t.l 99-100) ning esitanud maakohtule taotluse (II kd, t.l 109-111) ning põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et õigusabi ei ole tegelikult osutatud.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Järve Biopuhastus kanda.
10.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, kuna need on tsiviilasja materjalide juures olemas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.