Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06.11.2014, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-13-54532
Tsiviilasi
BTA Insurance Company SE Eesti filiaal hagi V K vastu 1 551,70 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 551,70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: BTA Insurance Company SE Eesti filiaal, rk 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, Tallinn, Harjumaa, esindaja Ülle esindajad Velling
Viimase kohtuistungi aeg
Kostja: V K, ik xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja Monica Meristo 15.10.2014
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
omanikule või valdajale vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest. Hageja esitatud Maanteeameti vastusega on tõendatud, et H. R pole sõiduki juhtimise õigust (lk 49), samas puudub poolte vahel vaidlus, et kostja andis H. R sõiduki juhtimise üle ja viimane põhjustas kostjale kuuluvat sõidukit juhtides kahju toonud liiklusõnnetuse. Liiklusseadus paneb mootorsõiduki omanikule keelu lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning sätestab vastutuse märgitud keelu rikkumise eest (LS § 90 lg 2 ja § 202 lg 1). Seega rikkus kostja temale seadusega pandud keeldu ja andis sõiduki juhtimise üle isikule, kellel puudus vastava kategooria juhtimise õigus. Kostja tunnistas kohtuistungil ka, et tema on süüdi selles, et ei kontrollinud H. R loa olemasolu. Asjaolu, et kostja ei teadnud H. R juhtimisõiguse puudumisest ja nägi kuidas viimane sõidab teiste autoga, ei vabasta teda vastutusest keelu rikkumise eest, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki omanik lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kui sõiduki omanik rikub keeldu ja lubab sõidukit juhtida isikul või annab juhtimise üle isikule, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, ja viimane põhjustab sõidukit juhtides kahju toonud liiklusõnnetuse, jääb sõiduki omaniku kanda risk vastutada kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Seadus ei sätesta protseduuri/reegleid, kuidas sõiduki omanik peaks saama kontrollida enne sõiduki juhtumise üleandmist kolmandale isikule viimasel juhtimisõiguse olemasolu, mistõttu saab eeldada, et vastava kontrolli läbiviimise protseduur on jäetud iga autoomaniku enda otsustada. Seega toob käesoleval juhul kaasa sõiduki juhtimise üleandmine kostja poolt H. R, kellel puudub vastava kategooria juhtimisõigus, deliktiõigusliku vastutuse kostjale ning hagejal on õigus LKindlS § 48 lg 2 p 4 alusel nõuda kostjalt autoõnnetuses kannatada saanud sõiduki taastusremondi kulude summas 1 349,30 eurot hüvitamist. Hageja nõue on selles osas nõuetekohaselt tõendatud (lk 27 – 28). Samas on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustusjuhtumi käsitluse tasu summas 202,40 eurot hüvitamist LKindlS § 48 lg 3 alusel, mis sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.
LKindlS § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu. Kohus leiab, et sõiduki valdaja ja sõiduki omanik vastutavad kindlustusandja ees solidaarvõlgnikena VÕS § 65 mõttes. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesoleval juhul otsustas hageja pöörduda oma nõudega kostja vastu ja kostja väited, et kindlustusandja peaks esmalt nõudma kulude hüvitamist H. R on alusetu. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et kui tema täidab hageja nõude, siis läheb VÕS § 69 lg 2 alusel kostjale üle hageja nõue H. R vastu ja tema saab nõuda hagejale makstud hüvitise väljamõistmist H. R.
Keelduda V Ku apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 6. novembri 2014 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-54532 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus V Kule. Kohtuotsus jõustus 03. jaanuaril 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.