Kohtunikud Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal
Kohtuasi
TMT Kinnisvarahaldus OÜ hagi VP vastu üürilepingust tuleneva võla saamiseks
Hagi hind
930,61 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.09.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TMT Kinnisvarahaldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TMT Kinnisvara OÜ (registrikood 10873775, asukoht Tallinna 15, Tallinn), lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina Kostja VP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda TMT Kinnisvara OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.TMT Kinnisvarahaldus OÜ esitas 28.03.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VP-lt 672,10 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2014 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, seoses millega anti nõue 06.06.2014 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TMT Kinnisvarahaldus OÜ esitas 25.06.2014 hagi VP vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 930,61 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.05.2013 tähtajalise eluruumi üürilepingu, millega hageja andis korteri asukohaga Tallinnas, XXX XX-XX kostja kasutusse kuni 30.04.2014. Vastavalt üürilepingu p-dele 2.1 ja 2.2 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüritasu 120 eurot ning kandma kõik eluruumi valdamise ja ekspluateerimisega seotud kulutused ja koormised. Vastavalt üürilepingu p-le nr 4.2.1. võis üürilepingu lõpetada ennetähtaegselt teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 1 kuu. Kostja jättis alates septembrist 2013 üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmata. Asjaolu, et kostja ei ole ajavahemikus november 2013 - aprill 2014 korterit kasutanud, ei mõjuta üürilepingu kehtivust ning sellest tulenevaid kostja kohustusi ega ole õiguslikuks aluseks kehtiva üürilepingu puhul üüri tasumata jätmiseks. Kostja ei ole üürilepingust taganenud ega lepingut ennetähtaegselt üles öelnud.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel oli sõlmitud üürileping korteri XXX XX-XX üürimiseks. Eluruum oli antud üürniku kasutusse tähtajaga 30.04.2014 koos kohustusega vabastada eluruum ja tagastada võtmed ning anda eluruumi valdus üle üürileandjale. Üürilepingus oli ette nähtud üürniku õigus öelda leping üles, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Kostja soetas endale 30.05.2014 korteriomandi ning teavitas sellest suuliselt hagejat. Pooled leppisid kokku, et kui uues korteris remont valmib, kolib kostja perega uude korterisse ning tasub kuni selle ajani üüri ja kommunaalmakseid. Kostja asus uude korterisse elama septembri lõpus 2013, viis korterist viimased asjad ja andis eluruumi võtmed hageja üle oktoobris 2013. Kuni oktoobri lõpuni tasus kostja korralikult üüri ja kommunaalteenuste makseid. Kuna kostja ei ole alates novembrist 2013 korterit kasutanud, ei pea ta põhjendatuks ka hageja nõuet ajavahemiku november 2013 - aprill 2014 eest. Samuti ei ole hageja nõude suurus õige, kostja on hagejale tasunud tegelikult rohkem, kui oli kokku lepitud.
4.Harju Maakohus jättis 22.09.2014 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Kohus leidis, et kostja ei tõendanud oma väidet, mille kohaselt olevat poolte vahel olnud suuline kokkulepe üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta. Seega kehtis üürileping kuni 30.04.2014 ning tulenevalt VÕS § 296 regulatsioonist on hagejal iseenesest õigus
nõuda kostjalt korteri üürilepingu täitmist kuni 30.04.2014, sh üüri, kõrvalkulude ja viivise osas vastavalt pooltevahelise üürilepingu p-le 2.
6.Kohus nõustus kostjaga, et hageja nõudeavalduse suurus ja nõudesumma kujunemine ei ole üheselt arusaadavad. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et kostja tasus hagejale 2013 septembris 260 eurot, 2013 oktoobris 260 eurot ja 2013 novembris 135 eurot. Lisaks nähtub hageja arvestusest, et oktoobris 2013 tekkis kostjal üüri ja kõrvalkulude osas ettemaks 47,99 eurot. Vaatamata ettemaksule on hageja aga esitanud 2013 novembri arve ettemaksu arvesse võtmata, saades novembri arve 326,69 eurot üüri ja kõrvakulude ning viivise 16,96 eurot liitmisel oktoobri arve võlaga 212,01 eurot. Kuna tegelikult tekkis oktoobris 2013 kostjal üüri ja kõrvalkulude osas ettemaks, siis alates 2013 novembri arvetest on hageja arvestuses püsivalt sees viga, kus on näidatud kostja võlgnevust tegelikust suuremana. Selle vea tõttu on ebaõige ka hageja viivisearvestus. 2013.a novembri üüriarve õigeks suuruseks pidanuks olema aga antud kuu üüri ja kõrvalkulude summa 133,72 eurot – ettemaks 47,99 eurot = 85,73 eurot. Kuna kostja tasus 2013 novembris hagejale 135 eurot, siis 2013 detsembri arve esitamise hetkeks oli kostjal tegelikult tasutud ettemaks 135 – 85,73 eurot = 49,27 eurot. Seetõttu on ebaõige hageja viivisearvestus ka 2013 detsembri arvel. Tegelik võlgnevus sai kostjal tekkida alles 2013 detsembrist, sest vaidlus puudus, et alates 2013 detsembrist kostja enam hagejale üüriarveid ei tasunud. Samas viivisearvestus on ekslik ka 2014 jaanuari arvel.
7.Kohus pidas tõendatuks kostja väiteid selle kohta, et kostja teavitas hagejat üürilepingu lõpetamise soovist mais 2013, kolis välja septembris 2013 ja tagastas võtmed oktoobris. Seda kinnitavad mh kostja poolt esitatud tõendid XXXXXXXX XX XX-XX korteri ostmise ja vastuvõtmise kohta. Olukorras, kus kostja oli üürilepingu objektiks olnud korterist välja kolinud ja korteri võtmed tagastanud, ei olnud hageja poolt vaidluse asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega kooskõlas jätkata kostjale tühjalt seisva korteri eest üüriarvete esitamist kuni lepingu tähtaja lõpuni, astumata seejuures ise mingeid mõistlikke samme võimaliku kahju vähendamiseks. Hageja väide, et ta saatis kostjale 20.02.2014 võlateatise, kus selgitas, et juhul kui kostja ei soovi enam üürikorterit kasutada, tuleb sellest üürileandjat teavitada ja kirjalikus vormis leping lõpetada ei ole asjakohane, sest esiteks ei ole hageja tõendanud nimetatud võlateatise kostjale kättetoimetamist. Teiseks on ilmselgelt ebamõistlik ja hea usu põhimõttega vastuolus nõuda kirjaliku teavituse esitamist üürikorteri mittekasutamise soovi kohta olukorras, kus kostja oli mitu kuud tagasi vaidlusaluse korteri vabastanud ja selle võtmed hagejale tagastanud. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine. Käesolevas asjas ei olnud hageja poolt, kes teadis kostjapoolsest üürilepingu lõpetamise soovist ja üürilepingu objektiks olevast korterist väljakolimisest, mõistlik ega hea usu põhimõttega kooskõlas tegevusetult oodata kuni üürilepingu tähtaja lõpuni. Selline passiivne käitumine ei saa mõistlikkuse põhimõtet arvestades olla omane äriühingule, kelle tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine.
8.23.10.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse TMT Kinnisvarahaldus OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 22.09.2013 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-14-14204. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ja tugineb kehtivale üürilepingule. Hageja on käitunud heauskselt, põhjendatult eeldades lepingu kehtivust. Vastupidiselt maakohtu seisukohale leiab apellant, et just kostja käitumist ei saa pidada heauskseks, kuna isik suhtus poolte vahel olemasolevatesse õigussuhetesse ükskõikselt ja kergekäeliselt. Nimetatule selgelt viitab nt fakt, et korteri võtmed olid tagastatud mitte otse hagejale vaid suvalisele kolmandale isikule - kojamehele, kes ei ole ei apellandi töötaja ega volitatud isik. VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõte kehtib nii võlausaldaja
kui ka võlgniku suhtes. Tekkinud olukorras saab iga mõistlik täiskasvanud inimene aru, et kirjalik üürileping tuleb lõpetada korrektselt ja üüritud objekt tagastada vastavalt lepingus sätestatule. Nimetatut aga kostja teinud ei ole ning suhtus olemasolevatesse õigussuhetesse ükskõikselt. Apellant on kinnisvarahalduse firma, kellel on sõlmitud kümneid üürilepinguid ning kes peab lähtuma oma majandustegevuse planeerimisel ja teostamisel eelkõige seaduses sätestatust ja lepingutest. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, et hageja pidi otsima uut üürnikku ja proovima oma kahju vähendada. Lähtudes sellest, et kostja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud ega üüritud objekti nõuetekohaselt tagastanud, eeldas apellant põhjendatult, et poolte vahel on kehtiv üürileping, mille kohaselt on kostja kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulud ning seda sõltumata sellest, kas kostja tegelikult korterit kasutab või mitte. Kehtiva üürilepingu puhul ei pidanud hageja uue üürniku leidmise pärast muretsema. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja on teatud määral rikkunud hea usu põhimõtet, on Riigikohus korduvalt selgitanud, et isegi väidetav hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta lepingu kehtivust ning sellest tulenevate kohustuste täitmist. Ainuüksi heas usus toimimine ei kõrvalda seaduses sätestatud vorminõude järgimata jätmise tagajärge. Üürilepingu ülesütlemisavalduse vormi/korra järgimata jätmine on üürilepingu kehtivuse põhiline eeldus.
Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 930,61 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei ole andnud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.