Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Heiki Kirso (müüjana) ning P.K. (ostjana) sõlmisid 27.04.2010 osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli OÜ Kähku 40 000 Eesti krooni suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustas 100% osaühingu osakapitalist. Lepingu punkti 3.2.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingupoolte vahel sõlmitakse rendileping XXXXX asuva köögitehnika rentimiseks tähtajaga viis aastat. Tehnika asus juba XXXXX hoones. Lepingu punktis

Hagejad paluvad välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest järgmised esemed: OÜ-le Kesse kuuluvad gaasikatel Boch-Junkers ZSB 22-3C, kohvimasin Egro 5025 külmikuga, kombiahi Convotherm MINI 2in1 EasyTouch, aut.pesusüsteem ConvoClean alusega MINI, filtripea AQ Purity 450/600 DIGI, filtrikorpus AQ Purity 600, tükeldaja MG, blender SILVERLINE 1,75 L, gaasifritüür 700 2x7L, mikrouun Menumaster Commercial MLD10SE, mööbel eritellimusel, tarbeveeboiler (küttesiugtoruga, 15 kW, 80 L) Elektromet koos boileri anduriga Junkers; ning Heiki Kirsole kuuluvad tööstuslik hakklihamasin (vene päritolu), sahtlitega külmlett koos ken.nõudega, klaasustega külmikud 3 tk, sügavkülmiku kirst, laudtoolid 4 tk, kaamera 2 tk, 32 nahktooli seljatoega kasiino Sfinks logoga. Samuti paluvad hagejad mõista kostjalt välja kasutuseelisest tuleneva alusetu rikastumise läbi saadu eest hüvitis 7376,10 eurot.

Tõenäoliselt on mõned esemetest hävinenud või kadunud ja seetõttu esitavad hagejad ka alternatiivse nõude ja paluvad hüvitada hagejatele kuuluva vara väärtus. Hagejate vara seotusmaksumus on 30 251,35 eurot. Et aga vara on soetatud ammu ja osaliselt amortiseerunud, taotlevad hagejad esemete väärtuse hüvitamist 25 000 euro ulatuses.

KOSTJA SEISUKOHT (tlk 100-103 kd I, tlk 74-78, 112-113 kd II)

OÜ Kähku ei ole olnud 27.04.2010 müügilepingu osapool ega saanud seetõttu ka lepingust tulenevat kohustust rikkuda.

OÜ Kähku ja OÜ Kesse vahel on köögiseadmete rendileping sõlmitud suuliselt, kuigi lepingu esemeks ei ole hagiavalduses märgitud asjade koosseis. Rendilepingu sõlmimist kinnitab asjaolu, et OÜ Kähku asju kasutab ja OÜ Kesse on olukorda seniajani talunud. Hagejad ise ei ole rendiarveid esitanud. Alles 30.03.2011 on lepitud kokku renditasus 1200 eurot aastas. Kostjale teadaolevalt on Heiki Kirsol tekkinud seadmetele ostja ja seetõttu on ta ilmselt kaotanud huvi rendilepingu jätkamise vastu ja üritab selliselt rendilepingut lõpetada.

Hagiavaldusest ei nähtu, et seadmed oleks antud ära vastu tahtmist, pigem nähtub see, et vara oli juba OÜ Kähku valduses müügilepingu sõlmimisel. Kui seadmete valdus oli OÜl Kähku enne omandisuhte muutumist, on säilinud ka õigus vallata esemeid.

Kostja ei aktsepteeri sel ühel arvel, mille OÜ Kesse esitas, näidatud rendisummat ja maksetähtaega, sest see pole kooskõlas rendilepinguga. Hageja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTUISTUNG

14.01.2013 toimunud kohtuistungil (tlk 139 kd I) jäi hageja kõigi varasemate sisukohtade juurde. Seadmed ei kuulu OÜ-le Kähku. OÜ Kähku esindaja K.B. märkis, osa nõutavaid seadmeid on kindlasti olemas ja need seadmed on igapäevatöös kasutuses. Esindaja tunnistas, et seadmed ei kuulu OÜ-le Kähku. OÜ Kähku on nõus tasuma renti, kuid ei ole seni arveid saanud. Pooled saavutasid kompromissi, kuid pärast kohtuistungit võttis kostja esindaja nõusoleku kompromissi sõlmimiseks tagasi (tlk 141 kd I).

30.10.2013 toimunud kohtuistungil (tlk 92 kd II) jäi hageja varasemate seisukohtade juurde. Kostja väited on vasturääkivad. Ühtegi valdust õigustavat lepingut sõlmitud ei ole. Heiki Kirso selgitas, et seadmed said OÜ Kähku valdusesse 2010. aastal.

22.09.2014 kuulas kohus vande all üle Heiki Kirso (tlk 186, 179 kd II). OÜ Kähku tegutses XXXXX asuvates ruumides osa müügilepingu sõlmimise ajal. Rendilepingut OÜ-ga Kähku ei olnud. Tasuta kasutamise leping on üles öeldud suuliselt P.K.. Seda, miks raamatupidaja ühe arve esitas, Heiki Kirso ei tea. Ka kuulas kohus ära tunnistaja P.K. (tlk 186, 181 kd II), kes selgitas, et OÜ Kähku müümisel sõlmiti suuline rendileping hagis märgitud esemete suhtes. Tasuta kasutamise lepingut üles ei öeldud. OÜ Kähku ei ole tasunud renti OÜ-le Kesse. Pakutud 1200 eurost aastas Heiki Kirso keeldus. Esemed, mille üle vaidlus käib, on amortiseerunud. Aasta pärast osaühingu osa müümist kolis OÜ Kähku XXXXXX hoonest Anne 44 hoonesse. Seadmed jäid XXXXXX tänavale. P.K. nende asjadega ei tegelenud. Kostja esindaja märkis, et ei vaidlusta esemete väärtust ja hageja kirjalikke tõendeid, vaidluse all on seadmete rendileping. Kõik esemed ei ole kindlasti enam alles. Rendileping on sõlmitud, vaidlus hinna osas ei muuda lepingut olematuks. Hagejad täpsustasid nõuet ja märkisid, et soovivad asjade väärtuse hüvitamist summas 25 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitas kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja kostjate seisukohad nende nõuete suhtes.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 esimese lause kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

Hageja on palunud välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hagejatele kuuluv vara ning kasutuseelisest tuleneva alusetu rikastumise läbi saadu eest hüvitis 7376,10 eurot. Alternatiivselt paluvad hagejad hüvitada esemete väärtus 25 000 euro ulatuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.04.2010 sõlmitud osaühingu müügilepingus kokkulepitud rendileping on sõlmitud või mitte. Asjaõigusseaduse (AÕS) 34 lg 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 80 lg 1 sätestab,

et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et esemed, mida kostja igapäevases majandustegevuses vähemalt osaliselt seniajani kasutab, kuuluvad hagejatele. Vaidlusi on tekitanud see, kas pärast OÜ Kähku osa müümist Heiki Kirso poolt P.K. oli OÜ-l Kähku õiguslik alus esemete valdamiseks ja kasutamiseks või mitte ning kas OÜ-l Kähku oli kohustus tasuda esemete, s.h köögiseadmete kasutamise eest renti esemete omanikele. Hagejate poolt märgitud seadmete väärtust ei ole kostja vaidlustanud.

Heiki Kirso oli OÜ Kähku ainuosanik ja müüs osaluse 100% ulatuses P. K. 27.04.2010 (tlk 7-13). Osaühingu müügilepingu punktis 3.2.1 leppisid ostja ja müüja kokku, et pooled kohustuvad tagama OÜ Kesse ja OÜ Kähku vahel XXXXXX asuva köögitehnika rentimiseks rendilepingu sõlmimise tähtajaga viis aastat. Kirjalikke tõendeid selle kohta, et rendileping ka vastavalt ülalmärgitud kokkuleppele sõlmiti kohtule esitatud ei ole. Rendilepingu mittesõlmimise fakti kinnitab kohtu hinnangul ka kostja endise juhatuse liikme K.B. poolt 14.01.2013 kohtuistungil avaldatu (käesoleva otsuse lk 3). Lisaks on kostja endised juhatuse liikmed K.B. ja P. K., kelle kohus kuulas ära tunnistajana, selgesõnaliselt avaldanud, et seadmed kuuluvad hagejatele (tlk 139 kd I ja 181 kd II) ja on vähemalt osaliselt veel alles.

AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja endine juhatuse liige P. K. on tunnistajana märkinud, et rendileping sõlmiti suuliselt ja hagis märgitud esemete osas. Väidetava rendilepingu muid tingimusi, s.h hind või kestus, P. K. ei avaldanud. Rohkem tõendeid, mis rendilepingu sõlmimist kinnitaksid, kohtule esitatud ei ole. Samas on endine juhatuse liige K.B. kohtuistungil selgitanud, et lepingut sõlmitud ei ole ja OÜ Kähku ei ole renti tasunud, sest talle ei ole rendiarveid esitatud. Ka hagejad tuginevad hagiavalduses asjaolule, et kostja on jätnud rendilepingu vastavalt kokkulepitule sõlmimata ega ole seda teinud ka siis, kui OÜ Kesse esitas seadmete eest arve nr 5. Arve nr 5 (tlk 119 kd I) saamist kostja vaidlustanud ei ole. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna nimetatud arve on ainus, mis on kostjale seoses seadmetega esitatud ja kostja ei ole arvet tasunud, on usutav, et arve esitamisega tegi OÜ Kesse kostjale pakkumuse rendilepingu sõlmimiseks, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Seega nõustub kohus hagejate seisukohaga selles, et rendileping kostja valduses olevate ja hagejatele kuuluvate seadmete osas on seniajani sõlmimata. Tuginedes: 1) asjaolule, et kostja juhatuse liikmed on avaldanud vasturääkivaid seisukohti lepingu sõlmimise ja renditasu maksmise asjaolude kohta ning 2) asjas kogutud tõenditele, peab kohus eluliselt usutavaks, et rendilepingut seadmete kasutamise osas OÜ Kesse ja Heiki Kirso ning OÜ Kähku vahel ei sõlmitud. Kostja väide, et rent on tasumata, sest hagejad ei ole arveid esitanud, on asjakohatu. Arve mittesaamine ei saa olla õigustuseks jätta rent tasumata, eriti veel olukorras, kus kostja ise on tuginenud sellele, et rendileping on sõlmitud.

Kohus leiab, et kuna on tõendamist leidnud asjaolu, et Heiki Kirso ja OÜ Kesse ning OÜ Kähku vahel ei ole sõlmitud rendilepingut OÜ-le Kesse ja Heiki Kirsole kuuluvate seadmete kasutamise osas, on OÜ Kähku valdus hagis nimetatud seadmete osas ebaseaduslik.

AÕS § 84 lg 1 kohaselt on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju vastavalt võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätetele. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 esimesest lausest tulenevalt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.

Kuna P. K. on tunnistajana avaldanud (tlk 181 kd II), et seadmed on tänaseks päevaks amortiseerunud, on hagejad vähendanud nõutava summa suurust ning palunud välja mõista seadmete väärtus 25 000 euro ulatuses. Kohus leiab, et hagejal oli nõutava summa suuruse vähendamiseks õigus ning see ei ole hagi muutmine. Kogu menetluse kestel on hagejad palunud välja mõista hüvitis, kui esemete väljaandmine osutub võimatuks. Seadmed on vähemalt osaliselt kostja igapäevases kasutuses seniajani. Asjas kogutud tõendid annavad alust asuda seisukohale, et asjade väljaandmine kostja poolt ei ole võimalik asjade osalise hävimise või olulise amortiseerumise tõttu. Seda, millised esemed on alles, ei ole kostja täpsustanud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue asjade väljaandmiseks ja kasutuseelise hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ning lahendada tuleb ka kostja alternatiivnõue hüvitise väljamõistmise osas. Puudub vaidlus selles, et hagejatele kuuluvad esemed on kostja valduses ja kostja on neid juba pikema aja jooksul kasutanud. On ilmselge, et esemete väärtus on amortisatsiooni tõttu vähenenud. Kostja ei ole sellisele väitele vastu vaielnud. Hagejad on avaldanud, et esemete soetusmaksumuseks oli 30 251,35 eurot, kuid hetkeväärtus on 25 000 eurot. Täpsustanud seda, kui palju nõutavast summast tuleks välja mõista OÜ-le Kesse ja kui palju Heiki Kirsole, hagejad ei ole. Kohus leiab, et lähtudes eeltoodud asjaoludest ja sellest, et kostja ei ole vaidlustanud hagejate poolt avaldatud esemete maksumust ning hetkeväärtust, tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista 25 000 eurot.

Pooled on avaldanud ka hulgaliselt seisukoht, mis ei ole antud vaidluse lahendamise seisukohalt olulised, s.h esemete tasuta kasutamise lepingu, millega Heiki Kirso andis OÜ-le Kesse tasuta kasutamiseks vara, sõlmimise ja ülesütlemise asjaolud; kostja valduse tekkimine esemetele jms. Kohus jätab sellised poolte seisukohad tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab OÜ Kesse ja Heiki Kirso hagi, tuleb menetluskulud jätta OÜ Kähku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.